Reseyding DSÚ-gha enui kimge tiyimdi?

Resey úzaq jyldar boyghy kelissózderding arqasynda jemisti nәtiyjege qol jetkizip, 156-shy memleket retinde Dýniyejýzilik sauda úiymyna (DSÚ) tolyqqandy mýshelikke ótti. Atalmysh úiymnyng tórinen oryn aludy maqsat tútyp, ekonomikalyq kenistikke edәuir yqpal jasaghysy kelgen alpauyt memleket degenine jetken siyaqty. Alayda, múnyng Qazaqstangha paydasy hәm ziyany qanday? Mine, qarapayym halyqty mәselening osy jaghy alandatyp otyr.

Reseyding DSÚ-gha enui kimge tiyimdi?

Resey úzaq jyldar boyghy kelissózderding arqasynda jemisti nәtiyjege qol jetkizip, 156-shy memleket retinde Dýniyejýzilik sauda úiymyna (DSÚ) tolyqqandy mýshelikke ótti. Atalmysh úiymnyng tórinen oryn aludy maqsat tútyp, ekonomikalyq kenistikke edәuir yqpal jasaghysy kelgen alpauyt memleket degenine jetken siyaqty. Alayda, múnyng Qazaqstangha paydasy hәm ziyany qanday? Mine, qarapayym halyqty mәselening osy jaghy alandatyp otyr.

Elimizding kәsipkerleri azyq-týlik dýkenderinen otandyq ónimderding azayyp ketkendigin aityp, dabyl qaghuda. Tipti, aldaghy eki-ýsh aida dýken sórelerin Resey men Belarusiting tauarlary jaulap alsa, tang qalugha bolmaytyndyghyn jasyrmaydy. Shyndyghynda, býginde adam balasyna aua­day qajetti azyqtar - may, sýt, irimshik, et pen daqyldardyng týr-týri kýnnen kýnge qymbattap barady. Al olardyng 80 payyzy syrttan kelgen tauarlar. Bir qyzyghy, importtan kelgen tauarlar otandyq ónimge qaraghanda 10-15 tengege arzan. Búl sonda kórshi memleketterding qazaqstandyq naryqty jaulap alu ýshin jasalghan nar tәuekeli me, әlde...
Tәuelsiz kәsipkerler assosiasiyasynyng viyse-preziydenti Timur Nazhanovtyng aituynsha, múnyng astarynda otandyq ónimdi shetke ysyru sayasaty jatyr. «Bizding keden odaghyna kirgenimizge 3 jylday bolyp qaldy. Áriyne Resey men Belorusipen salystyrghanda biz dayyn emes edik. Sebepteri kóp. Sonyng ishinde shaghyn jәne orta bizneske Ýkimet tarapynan naqtyly kómek beru jóninde sóz bolyp edi, biraq naqty jaghday jasalghan joq», - deydi ol. Jasyratyny joq, Qazaqstan importynyng teng jartysyn shiykizat qúraydy eken. Bizdegi irimshikting 90, al maydyng 60 payyzy syrttan keledi. Reseyding DSÚ-gha enui de mәseleni ushyqtyryp jiberetinge úqsaydy. Kәsipkerlerding payymynsha, aldaghy uaqytta elimizdi europalyq tauarlar basyp almaq. Al oghan otandyq óndirushiler bәsekelese almaytyny aitpasa da týsinikti. «Sauda ornyna bas súqsanyz azyq-týlik baghalarynyng aiyrmashylyghyn bayqaysyz. Meninshe, qazir tauar naryghyndaghy ózgeristerge zertteu jýrgizu ýshin Bәsekelestikti qorghau agenttigine, Statistikagha qarjy bólu kerek siyaqty», - deydi otandyq kәsipkerler.
Otandyq tauar óndirushiler Kedendik odaq pen Reseyding DSÚ-gha kiruinen osynday teperish kórip otyrghanyn aitsa, tayau­da ótken Mәskeu-Astana beynekópiri kezinde Tau-ken óndiru jәne tau-ken metallurgiya kәsiporyndarynyng respublikalyq qauymdastyghynyng atqarushy diyrektory Nikolay Radostoves: «Qazaqstan ýshin Reseyding DSÚ-gha enui - asa manyzdy qadam. Biz DSÚ-nyng elimizge ong kózqaras tanytqanyn bayqadyq. Endi jaqyn arada kelisimderdi ayaqtaymyz. Qazaqstan búl júmysty jedeldetude. Sol siyaqty DSÚ-gha Qazaqstannyng enu ýderisi de juyrda ayaqtalady dep oilaymyn. Búl, birinshiden, iri tau-ken jәne metallurgiya kompaniyalaryna ózge elderge óndiristerin eksporttau mәselesin sheshuge kómektespek», - dedi.
Al «DSÚ-gha tolyqqandy mýshemiz!» degen Resey sheteldik investorlardy qúshaq jaya qarsy alugha saqaday-say ekendikterin jariyalauda. Sodan ba eken, qazir elde auylsharuashylyghy men metallurgiya salasyndaghy tauarlardy tasymaldau salyqtaryn edәuir týsiruge әreket jasaldy. Dýniyejýzilik bankting baghalauynsha, Reseyding DSÚ-gha enuinen bastapqy ýsh jyl ishinde elge kiris retinde shamamen 3,3 payyz JIÓ әkeledi. Al 10 jyldan keyin búl 11 payyzgha nemese 162 mlrd. AQSh dollaryn qúramaqshy.
Halyqaralyq úiymdardyng aituynsha, kórshi memleketting DSÚ-gha enui jalaqynyng ósuine, tútynushy kirisining artuyna әser etedi. Londondaghy «Sity yuniyversiti» professory Devid Kollinz: «DSÚ-nyng әkeletin manyzdy ózgerisi - bankter men telekommunikasiyalyq kompaniyalarda sheteldik kapitaldyng ýlesine baghyttalghan tyiymdy alyp tastau. Búl on jyldan keyin Reseyde halyqaralyq saqtandyru kompaniyalarynyng bólimshelerin ashugha bolady degen sóz», - depti. Alayda, әrkim óz paydasyn, óz ailasyn asyrghan zamanda dostyng da, dúshpannyng da pikirine qúlaq asugha tura keledi. Álgi professor Devid Kollinz baspasózge bergen pikirinde: «19 jyl boyy jýrgizilgen kelissózderden keyin de Reseyding DSÚ-gha dayyndyghy shamaly. Memleketting atalmysh úiymgha kiruine dauys bergen nemese qarsy pikir bildirgen kóptegen sayasatkerlerding ózi de múnyng qanday paydasy bar ekendigin de bilmeydi», - degeni biraz jayttan habardar etse kerek. Hattamany ratifikasiyalau kezinde LDPR basshysy V.Jirinovskiydin: «DSÚ-nyng paydasy bar desek, onyng qarama-qayshy túsy da sonshalyqty kóp. Búdan ekonomikanyng ilgeri damyp ketui ekitalay. Biz transúlttyq kompaniyalardyng aidauyna kónip, aitqanymen jýretin bolamyz» degenin de eshkim әli úmyta qoyghan joq.
Reseyding DSÚ-gha mýshelikke ótuin qúp­tay­tyndar men qarsy taraptardyng pikiri osynday. Búl túrghyda, әsirese otandyq ónim óndirushilerding ýreyi basym. Óitkeni elimizding naryghy kýn sayyn Resey men Belorussiyanyng tauarymen tolyghyp keledi. Al oghan tosqauyl qong mýmkin emes. Múny tyghyryqqa tirelgen otandyq tauar óndirushileri de amalsyz moyyndaydy.
Elimiz de atalmysh úiymgha kiru jónin­degi kelissózder josparyn kelesi jyly ayaqtamaqshy. Al, Kedendik odaqtaghy kelesi bir memleket - Belorussiya DSÚ-gha ótu zaman talaby degenge sayyp otyr. Belorussiya preziydenti Aleksandr Lukashenko: «Ómirding ózi bizdi DSÚ-gha mýshe bolugha iytermeleude. Biz de erteng sol úiymnyng qatarynda bolamyz. Qalay desek te, búdan boyymyzdy aulaq ústay almaymyz. Qazirding ózinde bir ayaghymyz DSÚ-nyng tabaldyryghynda túr. Sondyqtan da qay kezde de bәsekege qabiletti boluymyz kerek», - dep mәlimdedi. Eger Belorusi memleketi DSÚ-gha ense, elimizding naryghy importtyq tauarlardan kóz ashpaytyny bylay túrsyn, otandyq óndirushiler bәsekelesterining shanyn qauyp qalatyn siyaqty.
Dinara MYNJASARQYZY

"Týrkistan" gazeti