21 qantar kýni Qasym-Jomart Kemelúly Toqaev kәsipkerlermen kezdesu ótkizip, eldegi mәseleni talqylap, qatang talaptar qoydy. Preziydent jiyndy eldegi halyqtyng tabysyn týgendeuden bastady. Memleket basshysynyng sózinshe elimizdegi jaghday tym auyr. 

Toqaev últtyq tabys boyynsha 2020 jyly biznes eng joghary ýleske ie ekenin aitty. Ol 61,5 payyz bolady. Salyqtyng ýlesi 7,3 payyzdy qúrasa, qazaqstandyqtardyng jalaqysy ýshten bir bóligine de jetpeydi.

«Búl óte az. Mysaly, Reseyde osynday ekonomika bolghanyna qaramastan, jalaqy 46,7 payyz bolady, yaghny bizden 1,5 ese kóp. Últtyq tabysty bóluding aiqyn tengerimsizdigi bayqalady әri әdildik jaghynan mәsele bar.

Halyqaralyq sarapshylar, sonyng ishinde KPMG, 162 adamgha baylyqtyng teng jartysy tiyesili ekenin rastaydy. Al halyqtyng jartysynda kiris 50 myng tengeden aspaydy. Búl jylyna 1300 dollardan sәl asady. Múnday tabysqa ómir sýru mýmkin emes, jaghdaydy shúghyl týrde ózgertu kerek», - dedi Preziydent biznes ókilderimen kezdesude.

Osy sózimen preziydent úzaq jyldar boyy jasalyp kelgen ótirik statistikanyng tas-talqanyn shyghardy. «Ortasha jalaqy eki jýz mynnan asty, halyqtyng tórt payyzy ghana júmyssyz, baspanamen qamtylghan halyq sany artty», degen jalghan aqparattardyng barlyghy әp-sәtte joq bolghanday. Ayyna halyqtyng teng jartysy 50 mynnan aspaytyn ailyq alu degenimiz Afrika elderimen para-par kórsetkish degendi anyq menzeydi. Al bizding kenestik kezenning tәrbiyesin alyp, «jýz qoydan jýz elu qozy alu kerek» degen jalghan úrandy jadyna saqtaghan key statistika mamandary eldegi tabys kólemin jyl sayyn ótirik asyryp keldi emes pe?!

Preziydent búghan deyin Qazaqstanda oligopoliya bar ekenin aitqanyn eske aldy. «Men dәl osy tezisti Parlamentte 11 qantarda qaytaladym. Múnda qatysqandardyng bәri oligopoliyanyng klassikalyq anyqtamasyn biledi dep ýmittenemin. Biznesting bir qolgha shoghyrlanuy, kәsipkerlikke qabiletti basqa adamdardyng ainalysu mýmkindigi bolmauy barlyq memleket ýshin qauipti ýrdis sanalady.

Bizding jaghdayda búl erekshe kýshpen kórindi. Oligopoliya - biznesti әrtaraptandyrugha túraqty úmtylys, biraq búl el ekonomikasyn әrtaraptandyru ýshin emes. Yaghni, sol adam nemese sol kompaniya óndiredi, óndeydi jәne banktermen júmys isteydi jәne basqa da kóptegen biznesterdi jýzege asyrady, al qalghandary tiygenin alady», - dedi Toqaev.

Preziydent biznesti monopoliyalau dúrys emes ekenin aitty. «Adamdar biznesting barlyq týri nege bir adamdar qolynda dep oilaydy. «Bizding qay jerimiz kem» degen súraq qoyady. Gegelidi Babelimen shatastyratyn, arnayy bilimi joq adamdar bar, biraq olardyng qolynda ýlken biznes bar. Sonymen qatar, arnayy kurstardy bitirgen bilimdi adamdar biznes kózderine, nesie resurstaryna jәne t.b. qol jetkize almaydy. Biznes damy beredi, búl depressiyany, qoghamgha senbeudi, osydan tuyndaytyn barlyq әleumettik-ekonomikalyq saldarmen әdildikke senbeudi tudyrady», - dep qosty Memleket basshysy.

Rasymen Qazaqstan qoghamynda úzaq jyldar boyy belgili bir top qana iri kәsip kózderin iyemdenip keledi. Olardyng baylyghy milliondaghan halyqtyng tabysynan da artyp ketti, әriyne búl búqara halyq arasynda ýlken súraqtardy tuyndatuda.

Búghan deyin preziydent tapsyrmasymen «Qazaqstan halqyna» qory qúrylghan bolatyn. Mine, sol qordyng júmysyna qatysty memleket basshysy bylay deydi: «Ýndeuimdi qoldap, «Qazaqstan halqyna» qoryna qarajat audaryp jatqandargha alghys bildiremin. Búl iygi jәne der kezinde jasalghan әreketter eng joghary baghagha layyq. Biraq búl jerde formalizm mýldem bolmauy kerek. Memlekettik qyzmetshilerden, budjettik qyzmetkerlerden bir kýndik jalaqy jinala bastady. Búl mýlde qajetsiz bastama». Rasymen qarapayym halyqtan qarjy jinau qisynsyz.

Memleket basshysynyng aituynsha, qantardaghy oqighalar jyldar boyy jinaqtalghan problemalardy ashty.

«Aldymyzda barlyq әleumettik qúrylymdy ózgertuge strategiyalyq mindet túr. Bizge Qazaqstan azamattarynyng mýddesine say keletin reformalar qajet, el ózgerdi jәne azamattarymyzdyng ekonomikalyq jýiege jәne jalpy ómirge degen kózqarasy ózgerdi.

Baylar men kedeyler arasyndaghy alshaqtyq jol beruge bolmaytyn dengeyge jetti. Sybaylas jemqorlyq fonynda, ózderiniz jaqsy bilesizder, kәsipkerler jaqsy biledi, tabystardyng múnday stratifikasiyasy oq-dәri toly bóshkege jaghylghan sirinke rólin atqardy, ony terrorister, sodyrlar jәne olardyng artynda túrghan kelissózshiler paydalandy», - dedi Toqaev Núr-Súltandaghy biznes ókilderimen kezdesu kezinde.

Baylar men kedeyler arasyndaghy tabys kózining tym alshaq ekeni búghan deyin de aitylghan. Alayda memleket basshysynyng auzynan birinshi mәrte shyghyp otyr. Býgingi preziydent ótkizgen jiyndy bir ghana sózben sipattaugha bolady, «Preziydent - otyz jyldyq mifting tas-talqanyn shyghardy». 

Ka Myrza

Abai.kz