Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2472 0 pikir 13 Qyrkýiek, 2012 saghat 07:11

Qajymúqan Ghabdolla. Bizding elde bazarkom – ministr, bandit – әkim boldy

Ýy saludan góri, ony búzu qiynyraq eken. Búl shyndyqty kez kelgen qúrylysshy aitady. Biraq, qazaq biyligining «myqtylyghy» sonda - ol qiratudyng maytalmany...

Songhy 2 jylda Qazaq Elindegi memlekettik dengeyde oilap, últtyq túrghyda tolghanatyn kadrlerding kýretamyryna balta shabylyp, Saryaghash uniyversiytetin, Qostanay kolledjin, әri ketkende, Londonda ýsh ay nemese Parijde bes ay hot-dog jep, «arnayy» kurstardan ótip, qydyrystap qaytqan, eng myqtaghanda, aqshasy men kókesin salyp, arsyz Amerikanyng týngi klubtarynda kýsheytilgen susyndar simirgen «bolashaqtyqtar» elimizding asa jauapty lauazymdarynda otyr.

Qaybir jyly Memleket basshynyng ózi olar turaly «ózderining ne ýshin otyrghandaryn da bilmeydi» dep edi. Sóitip, kenesting qajyrly komsomoly men talapshyl kommunistining temirdey berik, qúryshtay bekem mektepterinen ótken órshil de óktem mamandar aqyryndap zeynetke shyghyp, beynetke batyp, aqyrynda,  qayranda qaldy...

Kezinde, әsirese, Mәskeu jogharghy oqu oryndary men Qazaqtyng S.M. Kirov atyndaghy (qazirgi әl-Faraby atyndaghy Últtyq uniyversiytet) memlekettik uniyversiytetining týlekteri tolaghayday top jaryp, oq boyy ilgeri sanalyp, qay-qay qyzmetting de kórkin qyzdyryp jiberetin edi. Memleketting bolashaghynyng baghyt-baghdaryn, últtyng ertenining boljam-tolghamyn atalghan jogharghy oqu oryndarynyng talantty da qaysar qyz-jigitteri sheship otyratyn...

Ýy saludan góri, ony búzu qiynyraq eken. Búl shyndyqty kez kelgen qúrylysshy aitady. Biraq, qazaq biyligining «myqtylyghy» sonda - ol qiratudyng maytalmany...

Songhy 2 jylda Qazaq Elindegi memlekettik dengeyde oilap, últtyq túrghyda tolghanatyn kadrlerding kýretamyryna balta shabylyp, Saryaghash uniyversiytetin, Qostanay kolledjin, әri ketkende, Londonda ýsh ay nemese Parijde bes ay hot-dog jep, «arnayy» kurstardan ótip, qydyrystap qaytqan, eng myqtaghanda, aqshasy men kókesin salyp, arsyz Amerikanyng týngi klubtarynda kýsheytilgen susyndar simirgen «bolashaqtyqtar» elimizding asa jauapty lauazymdarynda otyr.

Qaybir jyly Memleket basshynyng ózi olar turaly «ózderining ne ýshin otyrghandaryn da bilmeydi» dep edi. Sóitip, kenesting qajyrly komsomoly men talapshyl kommunistining temirdey berik, qúryshtay bekem mektepterinen ótken órshil de óktem mamandar aqyryndap zeynetke shyghyp, beynetke batyp, aqyrynda,  qayranda qaldy...

Kezinde, әsirese, Mәskeu jogharghy oqu oryndary men Qazaqtyng S.M. Kirov atyndaghy (qazirgi әl-Faraby atyndaghy Últtyq uniyversiytet) memlekettik uniyversiytetining týlekteri tolaghayday top jaryp, oq boyy ilgeri sanalyp, qay-qay qyzmetting de kórkin qyzdyryp jiberetin edi. Memleketting bolashaghynyng baghyt-baghdaryn, últtyng ertenining boljam-tolghamyn atalghan jogharghy oqu oryndarynyng talantty da qaysar qyz-jigitteri sheship otyratyn...

Qazir bazarkom - ministr boldy, bandit - әkimdikke jetti...

Jiyrma jyl búryn elining tútas ónerkәsibin Bishkek pedagogika institutynyng Geografiya fakulitetin tәmamdaghan Mashkevichtey maqau menshiktep alghan memlekette basqasha boluy mýmkin de emes qoy...

Bir-aqmysal: býgingi Mәjilisting tóraghasy Núrlan Nyghmetullin men keshegi Jogharghy Kenesting tóraghasy Serikbolsyn Ábdildinning bilim-biligi men ómirlik tәjiriybelerin, kisiligi men «kishiligin» salystyrugha bola ma? Áytpese, Qúdaydyng bergen úshan-teniz astyghyn jinap-terip ala almaghan qazirgi Auylsharuashylyghy ministri Asyljan Mamytbekovti - qazaqtyng tәuelsizdik alghan qarjysy men quaty kem qiyn kezenindegi tamshy tambaghan quanshylyq jyldarynda ún men nannyng aqysyn jarty tiyngha da ósirmegen Auylsharuashylyghy ministri Baltash Túrsynbaevpen qatar qoigha bola ma? Múnyng ózi «mysyqty - jolbarys eken» deumen birdey nonsens qoy?!.

...Men keyde oilaymyn: qoghamymyzdaghy qaptap ketken sheshui kýrdeli mәselelerding eng basty sebebi - memleketti tiyimdi basqara almau, yaghni, kadrlerding qadirining ketui shyghar dep..

 

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1470
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5407