Mәdeniyet jәne aqparat ministrining nazaryna.

Teledidar býgingi kýnning kózi, qúla­ghy hәm tili, qoghamnyng tәrbiyeshisisi ghana emes, jar­na­ma­nyng da ordasyna ainalyp ket­keni qashshan. Dúrys bә­se­ke­lestik pen qol­je­timdilikke ne jet­sin, әri sol ha­lyq­qa qyzmet etip otyr­ghan te­le­ar­nalargha negizgi qarjy kózi sol.

De­gen­men solay eken dep jar­na­ma­lar­dy ondy-soldy talghamsyz be­ru­den  әbessizdikke boy al­dy­ra­tyn bolyp aldyq. Maqúl, keshegi ót­­peli ke­zen­der­de qoldaghy tau­ar­dy qalay bolsa da ót­ki­zu ýshin jar­­namanyng nebir týrin kórsetip baqty. Biraq, endi esimizdi jiy­na­ghan kezde etegimizdi japqanymyz dú­rys emes pe?

Olay deytinim ózderiniz de bi­le­tin shy­gharsyzdar, qaybir jyl­da­ry әi­el­der­ding opa-dalaby, kiyim - keshegi, tipti tóstartqyshyna deyin jar­­namalandy. Sondaghy mas­qa­ra­ny aitsanshy. Ti­zil­gen әielder ke­­lip әlgini qolyna alyp ja­tady da artynan ony kiyip túr­ghan­da­ryn dәl aldyna әkelip kórsetedi.

Mәdeniyet jәne aqparat ministrining nazaryna.

Teledidar býgingi kýnning kózi, qúla­ghy hәm tili, qoghamnyng tәrbiyeshisisi ghana emes, jar­na­ma­nyng da ordasyna ainalyp ket­keni qashshan. Dúrys bә­se­ke­lestik pen qol­je­timdilikke ne jet­sin, әri sol ha­lyq­qa qyzmet etip otyr­ghan te­le­ar­nalargha negizgi qarjy kózi sol.

De­gen­men solay eken dep jar­na­ma­lar­dy ondy-soldy talghamsyz be­ru­den  әbessizdikke boy al­dy­ra­tyn bolyp aldyq. Maqúl, keshegi ót­­peli ke­zen­der­de qoldaghy tau­ar­dy qalay bolsa da ót­ki­zu ýshin jar­­namanyng nebir týrin kórsetip baqty. Biraq, endi esimizdi jiy­na­ghan kezde etegimizdi japqanymyz dú­rys emes pe?

Olay deytinim ózderiniz de bi­le­tin shy­gharsyzdar, qaybir jyl­da­ry әi­el­der­ding opa-dalaby, kiyim - keshegi, tipti tóstartqyshyna deyin jar­­namalandy. Sondaghy mas­qa­ra­ny aitsanshy. Ti­zil­gen әielder ke­­lip әlgini qolyna alyp ja­tady da artynan ony kiyip túr­ghan­da­ryn dәl aldyna әkelip kórsetedi.

Sol si­yaqty bir jarnamada ýlken me­ke­­mede otyrghan basshy hat­shy­sy­na shay aldyrady. Yaghni, jar­na­ma­­lanyp jatqan shaydy iship, ke­re­­metin kórsetip baghu kerek. Hat­shy ssenariy boyynsha etegi bir-aq qarys kóilek kiyip, basshysynyng al­dy­­na bir kese shay alyp keledi. Bas­­shy bolsa shaygha emes, «aq sa­zan­­day jyltyldauyn-ay» de­gen­dey hat­shy­nyng sanynan kóz al­may qaraydy. Kamera da әlgi biykeshting jaltyldaghan sanyn bajyraytyp túryp kórsetkenin qaytersing (tipti ashynghannan úyalmay aitatyn bolyq-au). Al, әlgi qyz oghan qym­synbastan shay­­yn beredi de, bóksesin búrandatyp shy­ghyp ke­tedi. Kamera taghy da ony artynan týsirip túrady (keshirinizder). Búl ne degen mas­qara, sannyng jarnamasy ma, әlde shaydyng jarnamasy ma dedik? Ana ji­gitting әieli, ana qyzdyng әke-she­shesi qayda qarap otyr? Olargha aqsha jaqyn shyghar, onda últty oilaytyn telearna basshylaryna ne bolghan? Tәrbiyening tal be­sigi bolyp otyr­­ghan mandayaldy bi­rer te­le­ar­na­myz­dyng jasap jat­qa­ny mynau, qal­ghan­dary ne is­te­mey­di dedik sol kezde kýi­i­nip. Shay ai­nalymgha týsse kerek, ol jar­na­ma­dan qútylghanday  bol­ghan­byz. Bi­raq dәl býginde qyz ben ke­lin­nin, әiel zatynyng qoldanatyn olbeiys, tam­pon sekildi prok­lat­ki­leri mas­qa­ra­myzdy shygha­ryp ke­ledi. Ony týngi mez­gilde, ne qú­piya­­lau etip berse bir sәri. Jan­­ú­ya­myz­ben birge as iship otyrghanda kiy­­no­lar­dyng arasynan qayta-qay­ta jyl­tyl­da­typ shygharuyn qoyar emes. Eng soraqysy onyng qay jerde túratynyn jaqyndatyp kórsetetinin qaytesin. IYә, kórmey qalady dep oilay ma, bir emes bes-al­ty qyz­dy bylay-balay jýrgizip, aldy men ar­tynan qayta-qay­ta, tip­ti onyng qay jerde túra­ty­ny­na deyin búl­­tiy­typ kórsetkende kelin men qyzynnyng kózinshe jerge kirip kete jaz­day­syn. Ol jylt ete qalghanda telearnany auystyra beruge de úyalady ekensin. Bir týrindegi jarnamasy bitse, basqa qyrynan shygharady. Múnysy qalay, әli el týsinbey jatyr dey me eken? Olay oilasandar qatty qatelesesinder. Sebebi, ana bәlelerinning jarnamasyn ózgertken boyda ýidegi kishkentaylar: «O, prok­lat­ki­ning basqa jarnamasy shyghypty!», - dep jamyrasa qalady.

Mine, býgingi jas úrpaq osy­laysha әielderding qúpiya zattaryn kórsete beruge, kóre beruge bolady eken ghoy degen tәrbiyemen ósude.

Artyq aitsam, keshirersizder, bút jarnamasy bizding elde songhy jyl­dary qalypty jaghdaygha ai­na­lyp otyrghany janyma batady. Osyghan bir tyiym nege ja­salmaydy? Araqtyng jarnamasyn tyighannan qiyn bolyp túr ma?

Jalpy hadiste «bir әiel týzge shyqsa, on kisini kýnәqar etedi jәne ózi on kisining kýnәsinday ký­nә ar­qa­lay­dy» demey me? Nege? Óitkeni әiel denesine adam kózi týsip, jaman oy qylang ete qaluy mýmkin. Al, payghambarymyz әiel kiyimining de­ne­si­ne jabysyp túruyna jәne oghan qa­raugha qatty tyi­ym salghan. Mú­nyng ýlken kýnә eke­nin es­kert­ken. Alayda, telear­na­lar­daghy tal­gham­syzdyqtyng sal­da­ry­nan er aza­mattar kóz aldyndaghy sha­ray­na­dan qyzdardyng haram etilgen je­rine amalsyz qarap qalu ar­qy­ly tozaq otyna dayyndalyp ja­tyr emes pe?.. Sol jarnamagha týs­kender men týsirgender she?   Bir Alla biledi, degenmen sol jar­namalar qansha adamdy ký­nә­qar etip jatyr. Al, oghan «tәit» deytin bir adam tabylmaghany qalay. Búl barlyghymyz ýshin kýnә emes pe? Osy pikirimdi bir otyrysta aita qalyp edim, bir aqsaqaldar «oybay, olay deme, Payghambardyng aitqany dep sóz bastama, bahbis deydi» dep shorshyp týsti. «Au, sonda kelining men qyzynnyng ana jerine qaraghanyng kýnә degening ýshin Qúday atqan bahabis bolyp shygha kelemiz be, ne bop ketti ózi?», - dep aqsaqaldargha saual tastadym. Sәl ýnsizdikten son: «Qaytesin, kórsete bersin», - dedi bireui. Meyli, kim ne dese o desin, әiteuir sol jarnamalar men ýshin  óte qisynsyz dýniye.

Telearnalardaghy azamattargha es­terindi jiyndar, adal ar­la­ryn­dy haram jarnamanyng bes tiynyna sat­­pandar, eger úr­paq­tarynnyng tәr­biye­sin oi­la­san­dar. Adamy ardy qor­lap otyr­ghan osyn­day úyatsyz jar­na­­ma­lar­dy telearnalarymyzdan alyp tas­tandar deymiz. Búl - kýbejektep pikirin ishke býkese de halyqtyng talaby. Múnyng ornyna basqa kerekti jarnamalar kórsetinizder. Mәselen, Syr ónirine qauyn kúrty týskeli 3-4 jyl boldy. Sol qauyn qúrtynan qauyndy qalay, nemen, qanday dәrimen qorghau kerektigin auyldaghy aghayyndar tolyq bile almay jýr. Soghan oray qauyndy qauyn shybynynan qorghayytyn dәrini, sol siyaqty mal aurularynyng dәrilerin jarnamalasanyzdar núr ýstine núr bolar edi.

«Abay-aqparat»