Biylghy «qandy qantar oqighasy» otyz jyl dәriptelgen aldymen ekonomika, sonan song sayasat  atty el basqarudyng jetekshi iydeyasynyng qate ekenin anyq kórsetti. Búghan preziydent  Q.Toqaevtyn: «Bizding qúrghan ekonomikalyq jýiemiz ekonomikanyng damuyna tiyimdi  bolghanymen ekonomikany bóliske saluda tiyimsiz boldy. Eldegi elu payyz adamnyng ailyq kirisi  elu mynnan aspaydy», -  degen sózi anyq dәlel.

Q.Toqaev qazir sayasy reforma jayly shyndap oilanu ýstinde ekenin aitty. Ekonomikalyq reformany bastap ketti. Alayda azamattyq qogham eng aldymen sayasy reforma jasaudy talap etude. Ne ýshin biz eng aldymen sayasy reforma jasauymyz kerek?

Býgingi kýni kez-kelgen el óz memleketin damytu ýshin filosofiyalyq túrghydan bir mәselege jauap berui kerek. Ol sanamen materiyanyng qatynas mәselesi.

Kapitalistik qogham sanany birinshi (belgileushi) oryngha qoyady. Adamnyng sanasyn basty oryngha qonguy demokratiyany úghymdy algha shygharady. Demokratiya adamzat qoghamyn óte tez  qarqynmen damytady. Demokratiya sayasy reformalar arqyly jolgha qoyylyp, kemeldenip  damidy. Búghan býgin adamzattyng damu tәrihy kuә. Biz ótken otyz jylda kapitalistik qoghamnyn  osy qaghidasynan syrt ainaldyq. Búl teoriyagha qarsy jýrdik deuge bolady. Aldymen ekonomika,  sonan son  sayasat  dep jar  salyp,  qogham  sanasyn  túnshyqtyrdyq. Otyz jylda biz qúrghan ekonomikalyq jýiemiz ekonomikalyq erkindikti naryqtyq bәsekeni shekteytin jýie  bolyp qalyptasty. Sondyqtan býgingi biylik eng aldymen oilau kózqarasty ózgertu qajet. Demek sayasy reformalardy aldymen qolgha alu asa qajet.

Ekonomikalyq jýiemizde әdil bәsekelestik, ashyqtyq, jarialyq boluy auday qajet.  Ekonomikalyq jýiedegi búl prinspterge kýshti azamattyq qogham, әdil sayasy bәsekelestik, sot  jýiesining derbestigin qalyptastyrady. Sonda ghana zang ýstemdigi, demokratiyalyq instituttardyng tolyq qandy júmys isteuine jol ashylady. Býgingi tandaghy әkimshilik jýiedegi  kadrlyq auys-týiis, әmirshil әkimshilik jýieni ózgerte almaydy. Ekonomikalyq jýiedegi  monopoliyanyng negizi sayasy jýiedegi monopoliya. Sayasi  jýiedegi  monopoliyany  joyghanda ghana  ekonomikalyq monopoliya joyylady.

Ghalymdar jirmasynshy ghasyrda memleketterding kedey-bay boluynyng sebebine zertteu  jasaghan.

Daraman Jyngudyng «Bir memleketter nege bay, bir memleketter nege kedey» atty kitabynda   dýniyejýzindegi barlyq memleketti salystyryp zertteu arqyly mynaday aqiqatty bayqaghan: Bir memleketting bay-kedey boluy onyng jaratylstyq shart jaghdayyna qatysty emes.  Memleketting qoghamdaghy Inkluzivti institutty damytumen ghana baylanysty. Inkluzivty  institut degenimiz zannyng oryndaluyn, adam qúqyghynyng saqtaluy, azamattardyng pozisiya  bildiru qúqyghynyng qorghaluy qatarlylardy kórsetedi. Atalmysh kitapta qaq ortasynan  Amerika men Meksikagha bólingen brdey  jaratylystyq shart  jaghdaydaghy Nobls shtatyn algha tartady. Qazir shtattyng Amerikagha qaraghan  jaghynyng jyldyq jan basyndyq kirisi otyz myn  dollar. Meksikagha tәn jaghy  on  myng dollar (Ekonomist Maqsat Halyq  súhbatynan).

Býgingi biylik otyz jyl boyy demokratiya jónindegi bir aitylymdy qate týsindirip keldi.  Demokratiya dereu ornata salatyn qúrylghy emes, onyng qalyptasuyna barys qajet.  Búl aqiqat.  Alayda bizding býgingi biylik demokratiya ornatugha shart jaghday kerek, shart jaghday pisip-jetilgende  jolgha qoyamyz deydi. Búl qate. Demokratiya tek demokratiyalyq instituttardyn  tolyqqandy júmys isteui arqyly birtindep qalyptasady. Amerikanyng býgingi demokratikalyq jetistigi túnghysh preziydent Djordj Vashingtonnyng on  segizinshi ghasyrda túryp preziydenttik  institutty ózi bas bolyp demokratikalyq jolgha saluymen tikeley baylanysty. Ol kezdegi Amerika qoghamynyng mәdeniyet dengeyin býgingi Qazaqstan qoghamnan tómen bolatyn. Logikada  qajetti alghy shart degen úghym bar.  Belgili bir isti jasau ýshin qajetti alghy sharty bolmasa ol  is jýzege aspaydy. Jana Qazaqstan tek jana sayasy reformalarmen ghana  qalyptasady.

Aghybay Ákbarúly

Abai.kz