Ótken aptada reseylik búqaralyq aqparat qúraldary Euraziyalyq odaqtyng derbes parlamenti qúrylatyny turaly habar taratty. Kórshi elding baspasózin shulatqan búl taqyrypty bizding aqparat qúraldary eleusiz qaldyrdy. Reseylik әriptesterimizding jazuyna qaraghanda, RF Memlekettik dumasynyng spiykeri Sergey Naryshkin mәrtebesi últtyq parlamentten joghary Euraziyalyq odaqtyng zang shygharushy organy qúrylatyny sheshilip qoyghan mәsele ekenin aitqan. Resey, Qazaqstan jәne Belarusi parlamentariylerining ýshjaqty kezdesuinde osy organnyng tújyrymdamasy talqylanghan. Jiynda sóz alghan S.Naryshkiyn, sonday-aq, juyq arada múnday memleketaralyq parlamentting saylanbaly bolatynyn nyq senimmen aitqan.

Integrasiyany belsene qoldap otyrghan Qazaqstan jaghy kóbine-kóp ekonomikalyq salagha kónil bólip otyr. Al memleketaralyq qúrylymdar qúru, ýsh elding ortaq valutasyn shygharu siyaqty sayasy integrasiya elding qauipsizdigine qater tóndirui mýmkin óte kýrdeli mәsele. Osy túrghydan alghanda, Resey jaghynyng әlgindey mәlimdemeleri kónildi kýpti etetini de zandylyq. Biz kókeydi tesken kóp súraqtyng birazyn sol kezdesuge qatysqan sayasattanushy Erlan Qaringe qoyghan edik.

Ótken aptada reseylik búqaralyq aqparat qúraldary Euraziyalyq odaqtyng derbes parlamenti qúrylatyny turaly habar taratty. Kórshi elding baspasózin shulatqan búl taqyrypty bizding aqparat qúraldary eleusiz qaldyrdy. Reseylik әriptesterimizding jazuyna qaraghanda, RF Memlekettik dumasynyng spiykeri Sergey Naryshkin mәrtebesi últtyq parlamentten joghary Euraziyalyq odaqtyng zang shygharushy organy qúrylatyny sheshilip qoyghan mәsele ekenin aitqan. Resey, Qazaqstan jәne Belarusi parlamentariylerining ýshjaqty kezdesuinde osy organnyng tújyrymdamasy talqylanghan. Jiynda sóz alghan S.Naryshkiyn, sonday-aq, juyq arada múnday memleketaralyq parlamentting saylanbaly bolatynyn nyq senimmen aitqan.

Integrasiyany belsene qoldap otyrghan Qazaqstan jaghy kóbine-kóp ekonomikalyq salagha kónil bólip otyr. Al memleketaralyq qúrylymdar qúru, ýsh elding ortaq valutasyn shygharu siyaqty sayasy integrasiya elding qauipsizdigine qater tóndirui mýmkin óte kýrdeli mәsele. Osy túrghydan alghanda, Resey jaghynyng әlgindey mәlimdemeleri kónildi kýpti etetini de zandylyq. Biz kókeydi tesken kóp súraqtyng birazyn sol kezdesuge qatysqan sayasattanushy Erlan Qaringe qoyghan edik.

-Erlan, ótken beysenbide búqaralyq aqparat qúraldary Mәskeude ótken ýshjaqty kezdesude memleketaralyq parlament qúru turaly mәsele talqylanghany jóninde aqpar taratty. Búghan qosa, sol aqparat qúraldarynda RF Memlekettik dumasynyng spiykeri Naryshkin myrza Euraziyalyq odaq shenberinde qúrylatyn memleketaralyq parlamentting tújyrymdamasy talqylanghanyn aitqan. Ýsh elding deputattary bas qosqan jiynda búl taqyryptyng talqygha týsuin qalay týsinuge bolady?

-IYә, rasynda da, ótken beysenbide elimizding parlament deputattarynan túratyn delegasiya Qazaqstan, Resey jәne Belarusi parlamentariyleri bas qosqan kezdesuge qatysty. Biraq, ol jerde negizinen qazirgi integrasiyalyq qúrylymdar shenberinde parlamentaralyq әriptestikti odan әri damytu turaly әngime boldy. Dәlirek aitqanda, Euraziyalyq ekonomikalyq qauymdastyq shenberindegi Parlamentaralyq assambleyanyng mýmkindikterin paydalanu joldary talqylandy. Búdan ózge әngime bolghan joq.

-Al Naryshkin myrzanyng mәlimdemesi she? Spiyker Euraziyalyq parlamentti qúru mehanizmderin oilastyru qajettigin aitty. Qúddy sheshilip qoyghan mәsele siyaqty sóiledi. Nelikten?

-Duma spiykeri ózining kirispe sózinde taqyryptan auytqyp, Euraziyalyq integrasiyanyng bolashaghy turaly ózining oiymen bólisken edi. Búqaralyq aqparat qúraldary taratqan әngime de osy jóninde. Naryshkin myrzagha sol jerde jauap berilgen. Qazaqstan jaghynan qatysushylar onyng iydeyasyn týbirimen teristep, múnday bastamanyng talqylanuy tipti de mýmkin emes ekenin aitqan.

-Yaghni, әzirge Euraziyalyq parlamentti qúru tetikteri turaly әngime joq. Eger týbinde osy mәsele kóterile qalatyn bolsa, Qazaqstan jaghynyng ústanymy qanday bolmaq?

-Euraziyalyq parlament qúru turaly әngimege Reseyding qalauy dep qana qaraghan jón. Oqtyn-oqtyn Euraziyalyq parlament qúru jónindegi kelisimder bolypty-mys degen túrghyda әngime taratylyp jýrgenimen, shyn mәninde onday eshtene de joq. Euraziyalyq parlament jәne ózge de osy siyaqty iydeyalar integrasiyalyq proseske qatysushy basqa taraptardyng strategiyalyq maqsattarynda týbirimen joq. Sonyng ishinde, bizding elimiz múnday maqsatty kózdemeydi.

-Sizdinshe, Euraziyalyq parlamentting jaqyn bolashaqta qúryluy nelikten mýmkin emes?

-Jaqyn uaqytta da, orta merzimdi perspektivada da, tipti bolashaqta da onday parlament qúrylmaydy. Resey tarapynan memleketaralyq sayasy qúrylymdardy qúrugha degen talpynys bayqalatyny ras. Biraq, shyn mәninde kýn tәrtibinde múnday mәseleler joq jәne boluy mýmkin de emes. Últtyq organdardan mәrtebesi joghary memleketaralyq sayasy qúrylymdardyng qúryluyna biz týbegeyli qarsymyz, óitkeni ol bizding elimizding egemendigine tikeley qatysy bar mәsele. Al egemendik prinsipteri Konstitusiyada egjey-tegjeyli kórsetilgen, әri bizding zandarymyzgha sәikes, múnday mәselelerding jalpyhalyqtyng referendumgha úsynyluyna jol joq! Qazirgi kezde kýshine ie parlamentaralyq әriptestik instituttarynyng mýmkindikterin paydalanu, ekijaqty әriptestikti damytu turaly ghana talqylaugha bolady, әri sol tónirektegi әngimeni ghana talqylauymyz kerek. Biz әli olardyng mýmkindigin tolyqqandy paydalanghan joqpyz.

-Olay bolsa, Qazaqstan jaghynyng Euraziyalyq odaqqa qatysty orta merzimji josparlarymen bólisseniz...

-Birinshiden, integrasiyalyq prosesterge qatysty bizding negizgi ústanymdarymyz ótken jyly ýsh elding basshylary qol qoyghan Euraziyalyq ekonomikalyq integrasiya turaly Deklarasiyada kórinis tapqan. Asa manyzdy qújattyng atynan kórinip túrghanday, әngime tek qana ekonomikalyq integrasiya tónireginde bolyp otyr. Ekinshiden, búl qújatta qanday da bir memleketaralyq sayasy qúrylym qúru turaly әngime týbirimen joq. Seriktesterimiz búghan týsinistikpen qaraytyn shyghar dep ýmittenemin.

Zarina Ahmatova, Almaty

«Vremya» gazeti, 19.09.2012

Redaksiyadan:

Búl ileude bir kezdesetin jaghday. KSRO qúlaghannan beri qaray resmy Astana mәskeulik әriptesterine birinshi ret azuyn kórsetti. Reseylikterding «aldynghy arba» bolugha degen úmtylysy songhy kezderi tym jii bayqalatyn bolyp jýr. Búl «pisip-jetilu» Qazaqstannyng últtyq mýddesin tabandap qorghaudyng bastamasy ghana bolar degen ýmit bar. Strategiyalyq әriptesterimizge azuymyzdy kórsetken ekenbiz, endi onyng sebebi men saldaryn da dәiekti týrde týsindiruge tura keler.