Qalamynyng jelisi myqty Amankeldi Kenshilikúlynyng «Halyqqa aqyn kerek pe?» atty maqalasyn oqyghanym bar. Múnda avtor kópten kókeyin tesip jýrgen, jýrek tebirentken oi-tolghamdaryn týzipti, quana otyra múnany, synay otyra ókinui bayqalady. Talanttardy әdeyi tanymaghan, moyyndamaghan, jalpy daryn ataulyny qudalaghan keshegi kenestik zamangha jiyirkenishti yzasyn, kegin, ókinishimen birge, nazyn aityp, múnyn shaghady. Múqaghalidan bastap, Kenshilik әkesi, onymen qosa fәniyding dariyasyn keship, baqy túghyryna qonyp ýlgergen aqyndardyng ýlken shoghyryn da tilge tiyek qylyp, kógenkóz kónelerge kózapara qiyanat jasaghan zamandy synaydy da tolghanady. Zamandy ghana emes, halyq dep aitpay-aq qoyayyq, kókiregi oyau, kózi ashyq ziyaly qauymdy syn tezine alady. «...Maghan keyde ómirden ótken qazaqtyng aqyn-jazushylarynyng shygharmalary halyq ýshin emes, olardyng otbasy men tughan-tuystary ýshin ghana kerek qazyna sekildi kórinedi... Júmatay Jaqypbaevtyng 60 jyldyq mereytoyy eleusiz-eskerusiz qaldy. Jәne aqynnyng 60-jyldyghynyng óz dәrejesinde atalyp ótpegendigine qysylyp-qymtyrylghan halyqty bayqamadym» dep aghynan jarylady Amankeldi. Dәl sol siyaqty Tólegen, Kenshilik turasynda ókpe-nazyn shertedi. Men Áujekendi týsinuge úmtyldym.

Qalamynyng jelisi myqty Amankeldi Kenshilikúlynyng «Halyqqa aqyn kerek pe?» atty maqalasyn oqyghanym bar. Múnda avtor kópten kókeyin tesip jýrgen, jýrek tebirentken oi-tolghamdaryn týzipti, quana otyra múnany, synay otyra ókinui bayqalady. Talanttardy әdeyi tanymaghan, moyyndamaghan, jalpy daryn ataulyny qudalaghan keshegi kenestik zamangha jiyirkenishti yzasyn, kegin, ókinishimen birge, nazyn aityp, múnyn shaghady. Múqaghalidan bastap, Kenshilik әkesi, onymen qosa fәniyding dariyasyn keship, baqy túghyryna qonyp ýlgergen aqyndardyng ýlken shoghyryn da tilge tiyek qylyp, kógenkóz kónelerge kózapara qiyanat jasaghan zamandy synaydy da tolghanady. Zamandy ghana emes, halyq dep aitpay-aq qoyayyq, kókiregi oyau, kózi ashyq ziyaly qauymdy syn tezine alady. «...Maghan keyde ómirden ótken qazaqtyng aqyn-jazushylarynyng shygharmalary halyq ýshin emes, olardyng otbasy men tughan-tuystary ýshin ghana kerek qazyna sekildi kórinedi... Júmatay Jaqypbaevtyng 60 jyldyq mereytoyy eleusiz-eskerusiz qaldy. Jәne aqynnyng 60-jyldyghynyng óz dәrejesinde atalyp ótpegendigine qysylyp-qymtyrylghan halyqty bayqamadym» dep aghynan jarylady Amankeldi. Dәl sol siyaqty Tólegen, Kenshilik turasynda ókpe-nazyn shertedi. Men Áujekendi týsinuge úmtyldym. Sosyn baryp «kóshpeli elde aqyn bolsa jata ber, kóshe-kóshe qasyna keler» dep aqynyn syilar búrynghy týsinikten ada, «ózimdiki - ózekte, kisiniki - kezekte» deytin qazirgi uaqyttaghy eleuliler qatarynan emes, eleusiz, eskerilmey qalghandardyng biri jayynda bir auyz sóz bolsa da aitqym keldi...

Sóz joq, qazirgi qazaq әdebiyetinde altyn dәuirge balanyp jýrgen 20-ghasyrdyng 60-70 jyldary qazaq poeziyasynyng kýrt damyp, qauyrt ósuine negiz bolghan kezen-tin; keyingi óz damuynyng sharyqtau shynyna jetip, jarqyray jarqyl atqan júldyzdy shaqtyng әuelgi bastau-túnbasy-tyn. Bastauynan syldyray jónelgen móp-móldir túma búlaqtar bir-birine qúiyla kele, búlqy aqqan jylgha-jylghagha ainalyp, birte-birte keneresinen tasyp aqqan aghyndy, aryndy ózen arnasyn qúraghanday sol bir uaqyttarda qazaq poeziyasynyng baghyt-baghdaryn anyqtap, ózegine shygharmashylyq daralyqty pir tútqan Júmeken, Múqaghali, Tólegen, Túmanbay, Saghi, Qadyr sekildi daryndylar shoghyry shyghyp,  alasa tóbeshikten  qynbas belge, belesten túlghaly taugha, birtindep asqaraly asqaq shyngha, aqiyq múzartqa ainala berdi. Osynday alyptar tobynyng qatarynda aqyndyq daralyq kelbetin qalap ýlgerse de, ózine tiyisti layyq ornyn, baghasyn alyp ýlgermegen tuma talant iyesi Ómirzaq Qojamúratov ta bar edi. Átten, qargha adymday qysqa, qamshy saptay kelte ghúmyr, aitylyp kelmey, telinip keletin jaratqannyng mandaygha jazatyn  jazmysh-talayy taghdyry aqynnyng bar talantyn aiqara ashuyna mýmkindik bermepti. Ózining tústasy, qazaq әdebiyetining kesimi - kýmis, baylamy - altyn biregey synshysy atanghan Zeynolla Serikqaliyev ol jayynda bir sózinde: «1981 jyldyng songhy ailarynda jaryq kórgen «Jol ayaqtalmaydy» jinaghynyng ystyghy basylmay jatyp, kóp keshikpey ayauly aqyn dýniyeden ótti» dep,  onyng ómir-deregining songhy sәtinen maghlúmat beredi. Ayauly aqyn-dosynyng ózine amanatqa qaldyrghan «Oy keshu» ólender jinaghyn kózi tirisinde shygharyp ýlgerip (1999-jyly "Kýn astynda-qúdiret" degen atpen taghy da bir jyr jinaghyn shygharady), kemel synshy da ómirden baz keshedi. Bajaylasaq, qay-qaysygha da ónege eken búl. Dosqa, ónerge degen adaldyq, kisilik ólshemi osynday-aq bolsynshy!

Yldidan salsa, órde ozghan, tóskeyden salsa tórde ozghan Ómirzaq Qojamúratovtyng «Oy keshu» jyr jinaghy kezdeysoq týsti qolymyzgha. Bir jerding auasymen dem alghan, suyn ishken, aqyndyq jolynda ózine ústaz tútqan temirtaulyq aqyn qyz Ruza Aldashevanyng kitaphanasynan oida joqta kezdesti. Jyrynyng qoynauyna ýnilgen sәtte-aq aqiyq aqynnyng talantyn moyyndap, aruaghyn syilaghannan ol jayynda az-kem pikir bildiruge niyet qyldyq.

Aqyndyqty - kiyeli óner deymiz! Ózegin óleng órtegen aqyn ony kemelimen sezingen eken: «...Balghyn kónil olaqtau óripti ólen, azabyna amalsyz kónip kelem» deydi eken bir sózinde. Onyng búlay aghynan jaryla, býkpesiz qinaluyn «qazaqtyng ózindey qara ólen» aldyndaghy azamattyq men aqyndyq jauaptylyghynan dep týsindik.

Biyik deydi, biyik degen nemene,

Kókiregin kótermey me tóbe de?

Birdemeni anghardyng ba zanghardan,

Men biyikti kóre almadym Armannan.

Jýirik deydi, jýldelerdi jii alghan...

Men jýirikti kóre almadym Qiyaldan.

Appaq deydi, appaq degen nemene,

Appaq aiday aqqularym kele me?

Appaq týsting aldyma әkep bәrin jay,

Appaq qoy dep aita almaymyn Arymday.

Kendik deydi, qúlash jayghan endikti,

Kenesuge kemenger oi, kel, myqty.

Aspan, Jerdi ayasyna syighyzghan,

Kórmedim men kónilimdey Kendikti.

Tereng deydi, tereng degen nemene,

Tebirenbeytin teniz be eken kemege?

Talaspay-aq qoy, tórem,

Keshu bermes oy teren...

Qarasang bir kýn kózine búrylyp,

Meyirimdi, jylylyqty úghynyp.

Kórer eding aq mandayly adamdy,

Adamzat ta - ómirdegi úlylyq!

IYә, úlylyq tek adamgha ghana tәn qúdiretti qúbylys, shyn mәnindegi ruhtyq bolmystyng biyigi. Aqynnyng ritorikalyq súraghynyng bayany osy. Qyz jýgindey әdemi, órnekti óleng kelisti órilip shyqqan. Dýniyening mәnin keltiretin - adam eken. Árding de, nәrding de, sәnning de úiytqysy - adam,  tek jasylyq jasa, jamandyqtan ada bol, bәri-bәri ózinning qolynda deytindey kórinedi shayyr.

Aqyn payymdauynsha jer betindegi qay nәsilding bolmasyn adamy qasiyetteri adamzattyng bәrine ortaq, bir múrattan tuyndaydy. Aqyndyq serpinimen oy qoynauyna boylaghan adal niyet, aq peyil anqyldaq kónilding baylamy osyghan sayady:

Japon, ýndi, aghylshyn da, negr de,

Óz kógim dep jyr oqidy elinde.

Aspan jayly ólenim bar mening de,

Bir aspandy aityp jýrmiz teginde.

Fransuzdar, nemister de, negr de,

Jyr jazady óz jerim dep elinde.

Dala jayly dastanym bar mening de,

Myna әlemdi jyrlap jýrmiz teginde.

Bir auany jútyp jýrgen adamdardyng nәsilge bóle-jyryluyn aqyn qabylday almaydy-aq. Osy sekildi izgilikpen azamattyqtyng saltanat qúruyn dittegen, zәredey qylauy joq óleng joldaryna  senging keledi. Núrday taza, pәk kónilding aq ainasynda shaghylysyp týsken sóz búl. Jalpy sóz ónerining kózge kórinbes qúpiya tabighaty, aqyndyq qúdiretting siqyry kónil auanyndy tap basyp, naq, dәl qalpyndy aighaqtauynda, ony qyz búrymynday kelisti qyluynda emes pe?

...Men ghashyqpyn...

Egilip aitsam El biler,

Jelpinip aitsam Jel biler.

Eminip aitsam Er biler,

Tebinip aitsam Jer biler.

Terende jatqan qayghy búl,

Qayghyrghan kezde jaydy gýl...

Kýbidey kýmpildegen keudesi qúilyp-tógilgen sózding úyasy bolghan aqyn qaltqysyz qapysyz tauyp aitady. Ýnile qarap, tany bilsen, әbden qalamy ótkirlengen, sheberligi shyndalghan aqynnyng oy men sezim terendigining ainymas kuәsi bolaryng haq...

Osyghan qarap mezgilsiz ketken, belgisiz qalghan, kórinbey ketken, qonyr kýy keshken qarapayym úlylyqqa jaqyn túrar aqyndar qanshama dep tolghanasyn. Solardyng biri emes, biregeyi - Ómirzaq Qojamúratov eken. Amankeldining aitatyn eleuliler qatarynan emes, eleusizder qatarynan. Ýy órtense, ýy túrghyzady, aqyny ólse, kim túrghyzady? Joqtatpaytyn halqy emes pe! Men de kópting birimin, múhittyng tamshysymyn, biraq mening jan-dýniyem aqyn sózin kerek etedi de túrady. «Adamnan aghat ótpey, alladan azap jetpeydi» degen bar ghoy. Oq qalsa suyrasyn, kek qalsa neghylasyn? Áujekene dýnie bir kýn onalar, aldaghygha ýmitpen qaralyq, qazaqta tatqan da bir, toyghan da bir deytin sóz bar emes pe degim keldi.

Eleujen Serimov,

Qaraghandy qalasy

"Abay-aqparat"