Qazaqstan Respublikasynyn

Preziydenti N.Á.Nazarbaevqa

Qadirli Núrsúltan Ábishúly!

Til últtyng jany bolghan son, ruhy oyanghan jastar da aldynghy buyn ókilderining kýresine qosylyp, jalghastyruy zandy. Sizge «tilim ýshin ne bel, ne belbeu ketedi» degen Qazaqstannyng bolashaghyna alandaghan jastar dauysymyzdy jetkizu ýshin hat joldap otyrmyz.

Býginde memlekettik til turaly sharshanqy kónil-kýidi qalyptastyryp, týrli tehnologiyalar men psihologiyalyq soqqylar berilip jatsa da Qazaq tiri túrghanda Qazaq tili ýshin kýres eshqashan toqtamaydy.

Halqymyzdyng osy kýnge deyin ýmitpen kýtkendegi sebebi, til turaly qúqyqtyq bazanyng bar ekendigine, onyng oryndalatynyna senip keldi. Salystyrmaly týrde aitar bolsaq, Reseydegi respublikalardyng da til turaly qúqyqtyq bazasy bar. Zanmen barlyq jaghday jasalghan. Reseyde 23 memlekettik til, 12 resmy til bar desek te tilderining ósip órkendep, keng qanat jayyp jatqany shamaly. Kerisinshe, joyylugha bet búryp barady. BÚÚ-nyng esebi boyynsha Reseyde 136 til joyyludyng aldynda túr. Mysalygha, Mary El, Komi, Kareliya, Udmurd, Altay respublikalarynda óz tilderi memlekettik mәrtebede bolghanymen joyylugha bet búrghan eken. Al bizdegi jaghday osy Reseydegi respublikalardan mәz emes.

Qazaqstan Respublikasynyn

Preziydenti N.Á.Nazarbaevqa

Qadirli Núrsúltan Ábishúly!

Til últtyng jany bolghan son, ruhy oyanghan jastar da aldynghy buyn ókilderining kýresine qosylyp, jalghastyruy zandy. Sizge «tilim ýshin ne bel, ne belbeu ketedi» degen Qazaqstannyng bolashaghyna alandaghan jastar dauysymyzdy jetkizu ýshin hat joldap otyrmyz.

Býginde memlekettik til turaly sharshanqy kónil-kýidi qalyptastyryp, týrli tehnologiyalar men psihologiyalyq soqqylar berilip jatsa da Qazaq tiri túrghanda Qazaq tili ýshin kýres eshqashan toqtamaydy.

Halqymyzdyng osy kýnge deyin ýmitpen kýtkendegi sebebi, til turaly qúqyqtyq bazanyng bar ekendigine, onyng oryndalatynyna senip keldi. Salystyrmaly týrde aitar bolsaq, Reseydegi respublikalardyng da til turaly qúqyqtyq bazasy bar. Zanmen barlyq jaghday jasalghan. Reseyde 23 memlekettik til, 12 resmy til bar desek te tilderining ósip órkendep, keng qanat jayyp jatqany shamaly. Kerisinshe, joyylugha bet búryp barady. BÚÚ-nyng esebi boyynsha Reseyde 136 til joyyludyng aldynda túr. Mysalygha, Mary El, Komi, Kareliya, Udmurd, Altay respublikalarynda óz tilderi memlekettik mәrtebede bolghanymen joyylugha bet búrghan eken. Al bizdegi jaghday osy Reseydegi respublikalardan mәz emes.

21-ghasyrda ómir sýre otyryp, tipti bir aida til ýiretetin oqu әdisteme payda bolghan zamanda bir tildi 20 jyldan astam uaqytta adamnyng ýirene almauy ótirik. Endi kelip, halyqtyng bәri emes, 95 payyzy Qazaq tilin mengerudi 2020 jylgha deyin yghystyrdy. Sonda 31 jyl bolady. Al tolyq qashan mengeretinin bir Qúday biledi. Osynshama jyldar boyy oryndalmaghan til turaly zannamalar endi oryndalmaydy. Qartayghangha deyin Qazaqsha oqyp, ýirene almaghan azamattarymyz (mektepte, odan keyin júmys ornynda Qazaqsha oqysa da) endi ýirenbeydi. Onyng sheshimi bireu-aq  ol - Sizding qoldauynyz. Eger Siz orystildilerding qúqyn qorghaudy jalghastyra berer bolsanyz shydamy tausyla bastaghandar kóbeyip, halyq arasynda jik payda bolady. Qazirding ózinde Sizding til sayasatynyzdy synaushylar qatary kýrt ósip keledi. Oghan Sizding sózderiniz sebep bolyp otyr. Bir-eki sózinizden mysal keltirer bolsaq, 2011 jyldyng 18 sәuirinde Qazaqstan halqy assambleyasynda sóilegen sózinizde: «Tak vot, prihodit (pensioner) v novui polikliniku, a tam vse vyvesky na kabiynetah vrachey toliko na kazahskom yazyke, perestaralisi chinovniky ot Minzdrava! Byvaet, chto - a takih sluchae ne malo! - spravky zastavlyayt y dayt na yazyke, kotoryy cheloveku ne ponyaten... A bolinoy hodit kak v labirinte, ne znaet kak popasti k lor-vrachu ily kardiologu. Takie peregiby iymeiytsya, ya neodnokratno ob etom govoriyl.» (http://www.zakon.kz/210151-nazarbaev-prizval-ank-sledit-za.html). Osy sózderinizden keyin bizde eriksiz mynaday oilar tuyndaydy:

1. Onda orystildi zeynetkerlerge bola kóshedegi, qoghamdyq kólikterdegi, qysqasy barlyq jerdegi Qazaqsha jazulardy alyp tastaytyn bolarmyz. Sebebi týsinbey qalady ghoy, adasyp ketedi.

2. Qazaq tilining memlekettik til mәrtebesin alghanyna 23 jyl boldy. Zeynetkerler mәselesi 23 jyl búryn da aitylghan. 23 jyl búrynghy zeynetkerlerding kóbi qazir joq. Búl neghylghan bitpeytin zeynetkerler. Qysqasy qanday jaghday bolghanda da Siz zeynetkerlerge bola anyqtamany týsiniksiz (Qazaq) tilde bermender degen talappen konstitusiyanyng til normasy ayasynan shyghyp sóz sóilemeuiniz kerek edi.

3. Medisina terminderi audarylghan emes. Óziniz aityp túrghanday kardiolog, kardiolog qoy. Medisina salasynyng memlekettik tilge kóship ketkeni shamaly. Til komiytetining әr jyldyq qorytyndy esebin qarasanyzdar. Densaulyq saqtau ministrligin tómengi oryndardan tabasyz. (Ár jyly әrtýrli tómengi oryndar alghandyqtan jazbadyq)

4. Memlekettik tildi bilmeytinderding qúqyghy bar da BIZDING qúqyghymyz joq pa? Kerisinshe, barlyq jerde oryssha qyzmet kórsetiledi ghoy. Sonda bizding KONSTITUSIYaLYQ qúqyghymyzdy kim qorghaydy? Jedel jәrdem shaqyrsaq, auruhanagha barsaq oryssha sóileuimizdi talap etedi. Sotqa jýginsek jaza joq. Nesin jasyramyz, kez kelgen dәrining núsqaulyghyn orys tilinen oqimyz. Óitkeni Qazaq tilindegisi týsiniksiz, shala audarylghan jәne senimsiz. Densaulyghymyz ýshin orys tilinde oqugha, sóileuge mәjbýrmiz. BAQ-da kóterilgen, Tarazdaghy jasy 70-ten asqan aqsaqal Qúrmanaly Ayazbaevtyng Qazaqshasyn eshqanday dәriger týsinbegeni sebepti medisinalyq kómekting berilmegenin, Pavlodardaghy bir Ruza Beysenbaytegining oryssha sóilemegeni ýshin auyryp óleyin dep jatsa da medisinalyq kómekting kórsetilmegenin qayda qoyamyz? Osy tektes milliondaghan azamattarymyz med.kómekti oryssha alugha mәjbýr. Al milliongha juyq oralmandardyng hәli tipti mýshkil. Oryssha bilmegeni ýshin barlyq jerden shettetilip, ekinshi sortty halyqqa ainalyp bitti. Elim, jerim dep kelgen oralmandar búl qorlyqqa da kóndikti.

Qazaqstannyng soltýstiginde tek orys tili qoldanylatyny bәrimizge belgili. Soltýstikke barghanymyzda birde bireui memlekettik tilde qyzmet kórsetken emes, Qazaqsha súrasaq jekip tastaydy, oryssha sóile dep talap etedi... Ol jaqtaghy Qazaqtildilerding jayyn aitudyng ózi qorqynyshty. Soqqygha jyghylyp, ajal qúshuynda mýmkin. Endi Qazaqtildilerding osynday búzylyp jatqan qúqyqtary turaly kópten beri aityldy da, jazyldy da, telarnalardan kórsetildi. Biraq soghan qaramastan 23 jyldan beri Siz Qazaqtildilerding óreskel búzylyp jatqan qúqy turaly birde bir ret bolsa da aittynyz ba?

Jasyratyny joq, joghary jaqqa hat jazatyndardyng kópshiligi orys tilinde ghana jazugha tyrysady. Sebebi «Qazaq tilindegi hatty kesh qaraydy nemese qaramay qoyy mýmkin, al orys tilinde jazsaq tez sheshiledi» degen týsinik qalyptasqan. Ózim talay kuә bolghan, taza Qazaqtildi auyldarda joghary jaqqa hat jazu ýshin mekteptegi orys tili pәnining múghalimin jaghalap jýredi. Qazaqtildi jurnalister jaqsy biledi, bir jerden súhbat alayyn dese, Qazaqsha sóileytin adam izdeydi. Keyde tappay qalasyz. Qysqasy Qazaqstanda Qazaq tilinde aqparat alu qiyngha ainaldy. Sebebi barlyq jerde aqparattar orys tilinde. Osynshama tolyp jatqan, birneshe kitapqa jýk bolarlyq Qazaqtildilerding qorlyqtary men problemalaryn Siz bir ret bolsa da kóterdiniz be?

Bәrinen búryn qatty janymyzgha batatyny - Konstitusiyanyng 14-babyndaghy «tiline, kez kelgen ózge jaghdayattar boyynsha eshkimdi eshqanday kemsituge bolmaydy», 19-babyndaghy «Árkimning ana tili men tól mәdeniyetin paydalanugha, qarym-qatynas, tәrbiye, oqu jәne shygharmashylyq tilin erkin tandap alugha qúqyghy bar» degen normalardyng qúryp qalghanda Qazaqtildilerge kelgende oryndalmaytyny. Kemsitu kórmek týgili qorlyqtyng týr-týrin kórip jýr emespiz be. (http://www.qazaquni.kz/4017.html) Ózimizdi Konstitusiyalyq qúqyghy bar azamat retinde sezinip talay qúqyghymyzdy qorghau ýshin sot, prokuraturany jaghalap abyroysyz boldyq. Bir ghana Qarasay audanyndaghy syra zauytynyng qyzmetkeri Nadejda Bendziding Qazaq tilin eden juushynyng tiline deyin qorlap jýretinin jeti Qazaq júmysshysy viydeogha týsirip alyp, naqty aighaqtarmen sotta jenilgenine de kuә boldyq...

23 jylda bir til ýirene almaghan adamdardy esh týsine almaymyz. Aqylgha syimaydy. Konstitusiyanyng 93-baby 23 jyldan beri oryndalghanda múnday til bilmeytin zeynetkerler mәselesi bolmas edi. Áytpese osylay qazirgi Qazaq tilin bilmeytin jastardyng zeynetke shyqqanyn kýtip, sosyn olardyng ómirden ketkenin kýtip, sosyn taghy artqy tolqynnyng zeynetke shyqqanyn kýtip, osylay ainalyp jýre bermekpiz be? Sebebi qazir de balabaqshadan bastap orys tilinde oqyp, Qazaq tilin ýirenbey ósip kele jatqan býldirshinder, jastar, orta buyn bar. Osylardyng bәrin kýtuimiz kerek pe sonda?

Búl Sizding bir ghana sózinizge aitqan uәjimiz. Qalghan sózderinizden qysqasha keltireyin, taldaudy ózinizge qaldyramyz: «SEYChAS MY DVUYaZYChNYY NAROD. DAJE ESLY BY KAZAHSKIY YaZYK BYL RASPROSTRANEN V KAZAHSTANE POVSEMESTNO, Y VSE LUDY RAZGOVARIVALY NA KAZAHSKOM YaZYKE, NAM VSE RAVNO NUJEN BYL BY VTOROY YaZYK. VSYa MIROVAYa NAUKA PEREVODITSYa NA ANGLIYSKIY YaZYK Y NA RUSSKIY. ESLY BY MY NE ZNALY RUSSKIY YaZYK, GDE BY MY BRALY ZNANIYa?» (http://www.zakon.kz/4478285-ushhemljat-ljudejj-iz-za-neznanija.html), «QAZAQ TILI BASQA TILDERDI BASYP KETPEU KEREK» (http://www.qamshy.kz/?p=1538), «ÝSh JYLDA NEMESE BIR AYDA QYTAY TILIN QALAY ÝIRENESIN?!» (Qazaq tilin bilmeytinderding qúqyn búzbau turaly aitqany) http://www.zhasalash.kz/saraptama/4370.html), «Planomernoe razvitie kazahskogo yazyka ne budet proishoditi v usherb russkomu». (http://akorda.kz/kz/page/kazakstan-respulikasynyn-prezidenti-n-a-nazarbaevtyn-kazakstan-khalkyna-zholdauy-27-01-2012zh_1341124121#page), «Nelizya populistichno zanimatisya voprosamy kazahskogo yazyka. Samoe glavnoe dlya nas - edinstvo y soglasie v nashey strane. My govorili, chto k 2020 godu 95% naseleniya budut znati gosudarstvennyy yazyk. Ne nujno toropitisya...» (http://www.mir24.tv/news/politics/4646765)

Sizding әrbir sóziniz tapsyrma ekenin, ony oryndaushylardyng asyra siltep oryndaytynyn eskersek, memlekettik tilding qoldanys ayasy nege tar ekenin týsinuge bolady.

Siz «Qazaq Qazaqpen Qazaqsha sóilessin» dep aitqanynyzben óziniz K.Mәsimovti, E.Ertisbaevty, O.Sýleymenovti basqa da Qazaqtardy qabyldaghanda, qyzmette otyryp, resmy kezdesuding ózinde oryssha sóilesesiz, jeke kezdesudi aitpaghanda.

«2020 jylgha deyin 95 payyzy Qazaqsha mengeredi» dep júbatyp qoyghanynyzgha sengimiz kelgenimen, «býgingi jastardyng 75 payyzy Qazaq tilinde sóileydi» degeninizge sene almaymyz. Sebebi, jastardyng kópshiligi qazir orys tilinde sóileydi. Aghylshyn, qytay tilderin ýirenude Qazaq tilin jolda qaldyryp ketti. Ár jerde «bir aida aghylshyn tilin ýiretemiz» degen jarnamalar qaptady. Nege? Sebebi súranys kýrt artty. Orys, aghylshyn, qytay tilderi kýnkóris, biznes tiline ainaldy. Oghan qosa kelesi jyldan bastap birinshi synypta aghylshyn tili oqylatyn boldy. Mektepte 11 jyl boyy Qazaq tilin oqyp ýirene almay jýrgen jastar, endi birinshi synyptan bastap kirilisa әrpimen qosa latyn әrpi jәne aghylshyn, orys, Qazaq tilderin oqysa, tipti Qazaq tilin úmytyp qala ma degen kýdik basym.

Aqparattyq kenistigimizde orys tili ýstemdik qúrsa, sot, bank, últtyq kompaniyalar, kommersiyalyq qúrylymdar, biznes tili retinde orys tilin qoldanyp jatsa qalay Qazaq tilining memlekettik til mәrtebesinde ekenin aita alamyz. Týsiniksiz...

Memlekettik tilding kózboyaushylyq ekenin myna soraqylyqtan týsinuge bolady. Gh.Ábdirahymovtyng QR Memlekettik qyzmet isteri agenttigin basqaryp túrghan túsynda memlekettik tildi memlekettik qyzmetke ýmitkerlerden talap etu normasyn alyp tastady. Yaghni, memlekettik qyzmetke memlekettik tilsiz de ornalasugha bolady. Taghy bir soraqysy test tapsyrghanda Qazaq tilinen de súraqtar qoyylady. Oghan jauap berseniz de jauap bermesenizde, O ball alsanyzda ótesiz. Mazaq ýshin túrghanday.  Memlekettik tildi memlekettik qyzmetshilerden talap ete almasaq qay jerden talap etemiz? Kez kelgen memlekettik organgha barynyz, әsirese soltýstik aimaqtargha, memlekettik til orys tili me degen oigha qalasyz. Bojko, Dernovoy, Korjova, Rogov, Shkoliniyk, t.b. qyzmetkerler memlekettik tildi bilmey, qyzmetinde qoldanbay qalay osynday joghary lauazymdy qyzmet atqarugha moralidyq qúqy bar? Al memlekettik tildi bilmeytin múnday basshylar óz vedomstvasynda memlekettik tilding qúqyn ayaqqa taptamay jatqanyna kimdi sendire alamyz? Memlekettik tilden maqúrym qalghan basshylar turaly ary qaray aitayyn desek olardy taghayyndap jatqan jәne Siz...

Osynday kelensizdikten memlekettik tildi bilmeytin memlekettik sayasy jәne memlekettik әkimshilik qyzmetkerler kóbeyip ketti. Óitkeni eshqanday talap joq. Bir aghamyz aitqanday «Qazaqstandaghy tilding jaghdayy shybyndy zenbirekpen atyp, qabyrghany qúlatyp jatqanday».

Qoghamda memlekettik tilge qauipting kýsheygenine myna mysaldar jetkilikti dep oilaymyn: Parlament Mәjilisine memlekettik til janashyrlary M.Shahanov, A.Aytaly, B.Tileuhan, t.b. ornyna, endi orys tilining janashyrlary J.Ahmetbekov bastaghan kommunister keldi. Mәjilis qabyrghasynda endi orys tili - ortaq til bolsyn degen pikirler aityla bastady. Euraziyalyq odaqqa kiruimizge baylanysty ortaq til - orys tili bolatyndyghy turaly pikir qalyptasty. Qysqasy, sanamyzgha bolashaghymyzdy orys tilimen baylanystyru týsinigi synalap kirgizilip jatyr. Oghan P.Svoik siyaqty qanshama ózge diaspora ókilderining Qazaq tilin qorlap sóileytin sózderin qosynyz jәne múnday pikirler azaydyng ornyna songhy uaqytta kerisinshe kýsheye bastady. Elde orystildiler men Qazaqtildiler degen jariyalanbaghan eki maydan qalyptasyp kele jatyr. Búl tәuelsiz elimizding bolashaghyna kólenke týsire me degen qaupimiz bar... Qalalarymyz Qazaqtyng qalasynan góri shetelding qalalaryna kóbirek úqsap barady. Múnday derekterdi jinasaq bir kitaptan kem bolmas, sirә. Al shydamymyzdy shekten shygharyp jibergen jaghday, memlekettik tilimizdi qoldap nemese qorghasaq shovinist, nasist boluymyz. 1937 jylghy kezdegidey elim, jerim degen adamdardy fashist dep atau qayta bas kóterdi. Oghan antifashistik komiytetting qúryluy dәlel. Sonda osynau qorlyqtargha kóndigip, bas shúlghyp otyra beruimiz kerek pe? Tipti bizde ózimizdi qorghau qúqyghymyz da joq pa? Osylardyng barlyghy Qazaqtyng shydamyn tauysyp barady. Ólip bara jatqan tirshilik iyesi de әrekettenip qalady emes pe, til últtyng jany bolsa, janymyz shyghyp bara jatqan song janúshyramyz. Janymyz - tilimizdi qorghaymyz. Konstitusiyanyng normalary oryndalmasa, orys tili memlekettik tilding funksiyasyn atqarsa biz qanday tәuelsiz elmiz? Reseydegi respublikalardan ne aiyrmamyz qaldy? Tәuelsizdikti ana tilimizde sóileu ýshin alghan joq pa edik?

Qanshama milliondaghan qandastarymyzdyng qanyn suday tógip, qorlanyp, qúqy taptalyp baryp orys tilining Qazaqstangha engizilgenin úmytpaghan da jón. Qazir zaman ózgerdi, Qazaqtyng ruhy oyanyp keledi. Sondyqtan orystildilerding qúqy degen jeleumen Qazaqtildilerding qúqyn ayaqqa taptaudy, qorlaudy dogharu qajet.

Toq eteri, Qazaqstannyng jaghdayynda memlekettik tildi órkendetu men óshiru Sizding qolynyzda. Sizden Konstitusiyanyng kepili retinde til turaly konstitusiyalyq normalardyng oryndaluyn qamtamasyz etuinizdi súraymyz. Konstitusiyanyng til normasyna Konstitusiyalyq Kenesting bergen týsindirmesine sәikes, orys tilinde eshqanday mәrtebe joq jәne memlekettik úiymdar men jergilikti ózin-ózi basqaru organdarynan tys jerde teng qoldanylmaytyndyghy turaly jazylghan.

Búdan keyin shetel saparlarynyzda, jyl sayynghy halyqqa arnaghan joldaularynyzda, basqa da jerlerdegi mәlimdemeleriniz ben resmy sózderinizdi memlekettik tilde sóileuinizdi súraymyz.

Sebebi, memlekettik til qúqyqtyq dәrejesine layyq yqpalgha ie bolmay, memlekettilikting myqty boluy da mýmkin emes. Álemdik tәjiriybe de osylay. Bәlkim, múny daghdarysqa qarsy baghdarlama retinde de qoldansanyz bolady. Sebebi, is-qújattar eki tilde dayyndalady. Eger de bir tilde dayyndalsa, shyghyndarymyz eki esege azayar edi. Eki tilge bola ketip jatqan kense tauarlarynyng shyghyndaryn respublika boyynsha eseptesek tóbe shashymyz tik túrary sózsiz. Qay jaghynan alyp qarasaq ta, memlekettik tildi qoldau memleketting túraqtylyghy ýshin de manyzdy. Sondyqtan Sizden batyl qadamdar kýtemiz. Búl әreketterinizdi qoldaytyn oyanghan ruhty jastar bar...

Qol qoyshylar:

Fazylbek Ábsattarúly

Tólegen Baytjauyn

Qúralay Súltanbekqyzy

Asqar Qúmyran

Núrbol Moldaqúlúly

Tóbe Menblentegi

Órken Kenjebek

Beybitgýl Ábdighapparqyzy

Tәjimbet Dastanbek

Jalyn Núrdauletqyzy

Meyram Múqysh

Gauhar Rahmatullaqyzy

Darigha Baymýmin

Sәken Ábdi

Abzal Sary

Asylbek Qarabala

Meldesh Taubay

Núrhan Ora

Balqybek Júmadil

Erkebúlan Ermekúly

Berik Shadghaliy

Aldabergen Kempirbay

Alma Saylauqyzy

Sәule Omar

Aqbota Saduaqas

Baqytgýl Jylqybay

Múhtar Espembet

Roza Jaqyp

Gýlnar Quatbek

Jandos Ómirbek

Erkebúlan Mahambet

Memlekettik tildi qoldau mitingilerinde de qol jinalyp, preziydentke joldanady.  Ár ónirdegi bauyrlarymyz osy hatqa qol jinap preziydentke Sizderde jan-jaqtan jolday bersenizder.

«Abay-aqparat»