Qazaqstan Respublikasynyng enbek sinirgen mәdeniyet qyzmetkeri, Qazaqstannyng halyq  jazushysy, qogham qayratkeri  Sherhan Múrtaza 80 jasqa tolyp otyr.

«TALAPTYNYN» TILEGI MEN TÝLEGI.

Qazaqstan Respublikasynyng enbek sinirgen mәdeniyet qyzmetkeri, Qazaqstannyng halyq  jazushysy, qogham qayratkeri  Sherhan Múrtaza 80 jasqa tolyp otyr.

«TALAPTYNYN» TILEGI MEN TÝLEGI.

Aydary jelkildep túrghan «Leninshil jastyn» Sharua jastar bóliminde әli aty tanylmaghan jas tilshi bolyp otyryp Jambyl oblysy, Jualy audany, Karl Marks kolhozynyng «Talapty» atty bólimshesinen kelgen bir hatty qorytyp bergenbiz.
Auyldyng sol zamanghy mәdeny iygilik ataulydan júrday ekenin jetkizgen jastardyng janayqayy bolatyn. Hatqa óz tarapymyzdan «Talaptyda» talapty jastar joq pa?» degen taqyryp qoydyq. Gazetke shyqqan kýni redaktorymyz Seydahmet Berdiqúlov shaqyryp aldy. «Búl - óte manyzdy mәsele» dep sóz bastady.
Shaghyn dәristen úqqanymyz: Qazaq SSR-indegi myn-myndaghan bólimshening bәrinde qazaq jastary túrady. Myna bir bólimshe arqyly respublikadaghy barlyq bólimshening ahualyn jetkizuge, joghary jaqtyng kózin ashyp, moynyn búrghyzugha bolady. Demek, endi «Talapty» aulynyng jaghdayyn tilshi retinde arnayy baryp, býkil elge jariya etken lәzim. Bastyqtan - búiryq, bizden - qúldyq. Attandyq ta kettik.
Karl Marks atyndaghy kolhozdyng barlyq bastyghy slavyan úlystarynyng ókilderi eken. Olar túratyn ortalyq mekende min joq. Sonyng biri tyjyryna otyryp biz­di ertip aparghan «Talapty» mal ósirip, jer tyrmalaytyn qiyrda­ghy bólimshe bolyp shyq­ty. Kileng qazaq túrady. Jayrap jatyr. Osynyng bәrin Almatydaghy kensesinen-aq kórip otyrghan Berdiqúlov shynynda, әulie redaktor edi.
Eniretip túryp etektey maqala jazdyq. «Bólimshe». Týndiktey bolyp gazetting bir betin jauyp túrdy. Berdiqúlov riza. «Eki SK birdey oqidy. Bólimshelerding mәdeny jәne әleumettik jaghdayyn jaqsartu kerektigin týisinedi» dedi lezdemede. Biz ýshin kóp tapsyrmanyng biri oryndaldy. Kýndelikti maqalanyng biri jazyldy. Jau týsirgendey jelpiner jaghday emes, qalpymyzdan aumay jýrip jattyq.
Birer kýnnen keyin Berdiqúlov dәlizde týski ýzilis kezinde tennis oinap jatqan jerimizden kórip, «seni Sherhan Múrtazaev duelige shaqyrugha izdep jýr» dedi. Jýregimiz tura tabangha týsti. Manayynan jýrmegen Múrtazaevtyng nesin býldirip edik? Bayqaymyz, dәu bastyghymyzdyng jýzinde ashu da, abyrju da joq. Bayaghy manghaz keyipte. Bizdi bir qorqytyp tastaghan song mәn-jaydy týsindirdi.
- Álgi «Talapty» - Sherhannyng tughan jeri eken. Jazghan maqalandy oqyp, qatty riza bolyp jatyr. Qolyng tiyse, atyndy aityp, týrindi kórsetip sәlem berip shygharsyn, - dedi.
Arnayy barmadyq. «Barsan, seni «Qazaq әdebiyeti» gazetine qyzmetke shaqyrady» dep óz redaksiyamyzdaghy jigitter qorqytyp qoyghan. Sóitip, «Talaptynyn» taqyryby bizdi Sher-aghanmen syrttay tanystyrghan.

«MÝIIZTÚMSYQTYN» MÝSINI MEN MINEZI.

Salmaghy myng batpan «Sosialistik Qazaqstan» gazetining Nasihat bóliminde agha tilshisi retinde ózimiz jauap­ty tórt-bes rubrikanyng biri «Mýiiz­di mýiis» atty aidardyng kezekti toptamasyn әzirlegenbiz.
Bólim bastyghynan, ol bólimdi oqityn redaktordyng orynbasarynan kidirmey ótip, sekretariattaghy «qorgha» týsti. Sәti kelgen kýni maketke salyndy. Maket bekitiluge redaktorgha ketken. Sәlden song «Múrtazaev» shaqyrady» degen shúghyl habar jetti.
IYә, Sherhan Múrtazaev birneshe kýn búryn bizding gazetke Bas redaktor bolyp ýlken SK-dan bekitilip kelgen. Múz dәuirinde siresip túrghan gazetting tonyn jibitip, senin búzu tek osy kisining qolynan keler degen senim әli eselep aqtalatyn bolady. Gazetting atynan bastap, harpine deyin ózgeredi әli.
Shaqyrghan son, kirdik.
- «Mýiizdi mýiis» degen sóz bola ma? - dep múrtyn qayshylady jana bastyq.
Shyny kerek, búl tirkes ózimizge de únamaytyn. Aldymyzda qyzmet atqaryp, ósip ketken agha tilshiden múragha qalghan rubrika edi. Týsindirip jatpay, sózding ayaghyn tostyq.
- Satiralyq aidardyng aty bylay bolady, - dedi de Sher-aghang makettegi «Mýiizdi mýiisti» belinen bir syzyp, ýstine qara siya­men battityp «Mýiiztúmsyq» dep jazdy.
Bas redaktordyng aldynan shygha sala suretshige bardyq. Óitkeni, dereu jana rubrikanyng súlbasyn jasap, kliyshege shyghartu kerek. Gazet qorghasynmen qúiylatyn zaman.
Redaksiyanyng suretshisi jәne retushe­ri Janúzaq Ábdiqúlov aghamyz «jer órte­nip jatyr» dep attandap barsang da aldy­men raqattana bir kýlip alatyn jaysang kisi edi. Sol kýlkisine salyp alghan son: «rubrikany jasau ýshin mýiiztúmsyqtyng fotosyn alyp kel» dep qarap otyr. Týieni súrasa, mysyqty súrasa fotosy tabylar edi, myna pәleni qaydan tappaqpyz? Onda Internet joq. Tipti, kompiuterdi әli kórmegen kezimiz. Almatynyng hayuanattar baghynan týsirip kelmek edik, «onday januar bizde joq» dep alaqandaryn jaydy. Qapelimde esimizge «Qazaq-sovet ensiklopediyasy» týsti. Qajetti tomyn alyp, «Mýiiztúmsyq» degen maqalanyng túsyn bezendirip túrghan suretin tauyp, Jәkemizding aldyna shiyirip tastadyq. Endi sheginer jeri joq Janúzaq aghamyz jәne bir kenkildep kýlip aldy da iske kiristi.
Ertesinde «Sosialistik Qazaqstan» gazetining songhy betinde tura mýiiztúmsyqtyng dene bitimin qaytalap salynghan «Mýiiztúmsyq» atty jana aidar jarqyrap túrdy. Búl ózi ainalagha moyyn búrmaytyn, búrylsa býkil denesimen bir-aq búrylatyn januar desedi. Sherhan Múrtazaev basshylyqqa kelgen song búrynghy «Sosialistik Qazaqstan», odan aty ózgergen «Egemen Qazaqstan» últymyzgha býkil denesimen búrylyp edi-au. Gazetting ghana emes ózimizding de aty-jónimiz ózgerdi. Endigi jerde: Sherhan Múrtaza, Qaynar Oljay...

«QARA DALANYN» QASIRETI MEN QASIYETI.

Júmysy múryn sinbiruge múrsha bermeytin Aqparat bólimi mengerushisi retinde oblystardaghy menshikti tilshilerding birinen song birimen habarlasyp, jer-jerde ne janalyq bolghanyn jinap jantalasyp jatqanbyz.
Hatshy әiel «Sherhan agha» shaqyrady dedi. Basqa júmysty keyinge ysyryp, aldyna bardyq. Bas redaktor bir qúshaq oblystyq gazetterdi oqyp otyr eken.
Ol zamannyng bir jaqsy jeri - respublikalyq agha gazet retinde «Egemen Qazaqstan» barlyq oblystyq gazetter­di jazghyzyp alatyn. Ras, Sherhan Múrtaza­gha deyin ol gazetterdi oqityn basshy siyrek edi. Bas maqalagha oblys ómirin nemese baspasóz ben nasihatty ózek etkende keybir redkollegiya mýsheleri kitaphanadan alghyzyp, bir sýzip shyghatyn. Óz basymyz olardy student kezimiz ben «Leninshil jasta» jýrgen jyldary bas poshtanyng joghary jaghyndaghy alleyada shyny taqtalardan oqyp shyghatynbyz. Endi «Egemen Qazaqstanda» redaksiya kitaphanasynan oqyp jýrgenbiz. Sherhan Múrtaza Bas redaktor bolyp kelgen song osy orayda eki ózgeris boldy.
Birinshisi: gazet betinde bas maqala degen jasandy janr joyyldy. Ózi jastar gazetinen auysyp kelgen biz bas maqalanyng óte qisynsyz, jasandylyghy bar ekenin jaqsy biletinbiz. Keybir toqyrap qalghan aghalarymyzdyng bayaghy bas maqalalaryn bir jyl, birer toqsannan song abzas-abzasymen qaytalap jazghanyn salystyra oqyp, ishtey mazaqtap jýretinbiz. Jana Bas redaktor «býginnen bastap bas maqala toqtaydy» degende talaylar ókingen shyghar, al biz - quana qol soqqannyng birimiz.
Ekinshisi: búryn birden kitaphanagha týsetin oblystyq gazetter aldymen Bas redaktordyng aldyna baratyn bolypty. Tek Sher-aghannan song kitaphanagha ketedi. Birer kýn keshigip oqitynymyzgha onsha qayghyrmadyq. Bastyqtyng aty - bastyq. Biz «odan jaman kýnde de toygha barghanbyz».
Hosh, Sherhan Múrtaza oblystyq gazetterding poshtamen jana kelgen nómirlerin asyqpay oqyp otyr eken. Biz kirgende kezekti gazetti bylay tastady da, jeke shygharyp qoyghan bireuin qolymyzgha ústatty.
- Mә, oqy.
Birer kýn kýtse ózimiz de oqityn edik-au! Bas redaktor jeke shygharyp qoyghan gazet «Semey tany» eken. Onda oblystyq gazet dәrejesi bar, tәp-tәuir basylym. Sol nómirine aty belgisiz Tiyshtyqbek degen jas aqynnyng toptama ólenderi jariyalanghan eken. Bas redaktor sonyng biri: «Qara dala» degen ólendi qyzyl qaryndashpen battityp qorshap qoyypty.
Oqydyq. Poligonnyng qasireti turaly súmdyq suret eken. «Qara dala» degeni - Semey yadrolyq poligony. Ol kezde Sherhan Múrtaza ózi bas bolyp poligondy jabu turaly halyq pikirin kýn sayyn jariyalap jatqanbyz. Ári Abyraly audanyn ashu turaly talapty qoyyp kelemiz. «Abyralyny qayta ashu - poligonnyng tamaghyna tas tyghyltu» degendi Bas redaktor bir lezdemede aitqan. Osy teneu erekshe әserimen әli sanamyzda saqtalyp túr.
«Qara dalanyn» әrbir joly birden miymyzgha qúiylyp, óz-ózinen jattalyp qaldy.
Kýn kirpigin ashqanda qara dala
kóringen,
Qalagha da sol qara qorqynyshty
ólimnen.
Osylay bastalghan shaghyn ólendi aya­ghyna deyin qúmarta oqydyq. Tamsandyq. Tanyrqadyq. Aty belgisiz jas aqynnyng ayaq siltesi eresen.
...qara halyq túrady... shetterinen
anghal-aq.
Mal baqqan bop jýr әli manday teri
sorghalap...
Ishtey shabyttana oqydyq ta, «ne búiyrasyz?» degen synaymen bastyqqa qaradyq. Sher-aghang búiryq bererden búryn bizding pikirimizdi bilmek bolypty.
- Qalay?
- Keremet!
- Keremet bolsa, osyny ertengi nómirge kóshirip basudy tapsyramyn.
Dәl osy búiryghy - respublikalyq ga­zetting oblystaghy bauyrlaryna qatysty ýshinshi tyng qadamy. Búghan deyin oblysta­ghy gazetter respublikalyq gazetterdi ara-túra kóshirip basudy ózderining paryzy sanaytyn. Sóitip, kishilikterin moyyndaytyn. Al, respublikalyq gazet oblystyq gazettegi maqalany qayta jariyalap kórmegen. Kóshirip bassa abyroyy kemip, namysy qorlanyp qalady dep sanaytyn.
Joq, aspan ainalyp jerge qúlaghan joq. Joghary jaqta eshkim «respublika­lyq agha gazet bastarynmen qaydaghy bir «Semey tanyn» kóshirip basasyndar» dep jer tepsingen joq. Bәri búghan deyin qoldan jasalghan astamshylyq, ógeysip qaraghan óktemdik eken.
«Qara dala» poligongha qarsy jan alyp-jan berisken soghysymyzda kezekti oq bolyp atyldy. Ony «jasaghan sheber» ol tústa aty tanylmaghan Tiyshtyqbek Ábdikәkimov bolghanmen, «qoramsaqtan suyryp» kezep atqan - Sherhan Múrtaza.

«JANBAEVTYN» JANAYQAYY MEN JAN JYLUY. Aty ghana emes, zaty býtindey ózgerip ketken «Egemen Qazaqstannyn» sýt betine shygharlarynyng qatarynda redkollegiya mýsheligine jetip, basylym sayasatyn aiqyndaytyn alqa jinalasynda otyrghanbyz.
- Býginnen bastap Janbaev jayynda el ishinde qalghan әngimelerdi jinap, gazetke shygharyp otyrudy tapsyramyn, - dep sanq etti Bas redaktor Sherhan Múrtaza. - Ári búl tapsyrma barshana ortaq. Bir emes, býkil bólimder qatyssyn.
Sonau eluinshi jyldardan bastap el ishin kezip jýrgen Saghalbay Janbaev jayyndaghy әngimelerden әrkim habardar. Resmy emes oryndarda qazaqy minez retinde, qaljyng týrinde aitylyp, úmytylmay kele jatqan kep. Biraq, bәrining basy qúralyp, tasqa basylghanyn kórmeppiz. Ári ony tasqa basugha bolar dep oilamappyz. Endi respublikanyng betke ústar basty gazeti Janbaevtyng әr jerde aita salghanyn әldeqanday etip basyp otyrmaqshy. Bastapqyda qisynsyz kóringen. Biz ghana emes býkil redkollegiya mýsheleri tapsyrmany tap solay qabyldaghanyn qabaqtarynan úqtyq. Az uaqyttan son...
... «Jaryqtyq Janbaev aitypty» degen aidar payda boldy. Álgi kópke belgili «Janbaev zdesi jiyvet», «Janbaev ne nado», «Respublikanyng betke ústar tazdary» syndy әngimeleri aldymen jariya­gha shyqty. Sosyn birtindep búryn belgisiz lepesterin eske alghan hattar kele bastady. Qostanay, Torghay, Almatyny qoyyp, Atyrau, Qyzylorda, Qaraghandy, Semeyden de qanshama estelikter týsti. Keybiri - qaytalau, keybiri - tyng derek. Halyq jadysy Janbaevty әli úmytpaghan eken. Mәskeude qatar oqyghan, Qostanayda birge qyzmet etken shaldardyng talayy tiri eken. Nebir qyzyqtary aldan shyqty. Ózimiz talayyn әzirlep, Bas redaktordyng aldyna aparyp otyrdyq.
Jalpy, toqsanynshy jyldar basynda «Egemende» kóp oqylghan aidar «Jaryqtyq Janbaev aitypty» boldy. «Memlekettik ýlken gazet ýshin múnday úsaq-týiek taqyryptyng qajeti qansha?» deushilerding ýni óshti. Bas redaktor Sherhan Múrtaza eng qajetti tústy qapysyz tap basypty.
Janbaev ómirining әr sәtindegi tapqyr sózderdi jinaqtau arqyly Qazaqstannyng tyng iygerilgen, qazaq tili shettetilgen, qazaq kadrlary qudalau kórgen otyz-qyryq jylynyng kartinasy jasaldy. Sol auyr kezenning ózinde qazaqy ruh saqtalghany, ýmit ýzilmegeni, elding ertengi kýnge sengeni kórsetildi. Sayasy elitanyng biylikke talastan, bir-birine or qazudan túratyn sýrensiz ómirinde sol biylikke qyzyqpaghan, eshkimge jamanshylyq tilemegen bir Don Kihot bolghany anyqtaldy.
Ertengi baghanyng qanday bolaryn bilmey sasqalaqtaghan qiyn zamanda Janbaev jaryqtyq janymyzdan tabyldy. Zarly halyqqa eng keregi kýlki ekenin bilip, sol kýlkini Altay men Atyrau arasyna armansyz jaughyzdy! Onda da zordyng kýshimen qytyqtaghan emes, shynayy aqtarylghan kýlki. Oblystyq partiya komiytetining burosyn ótkizip otyrghan birinshi hatshynyng bәtenkesin teris kiyip kelgeni, eshkimning ony aitugha batpaghany, aqyry bolmaghan song buronyng jasy qatar bir mýshesining búl turaly qúlaqqaghys etkeni, sonda Saghalbay Janbaevtyng esh saspastan «myna ong ayaqtaghysynyng ókshesi qisayyp ketipti, ekeui tenessin dep әdeyi teris kiyip kelgenmin» dey saluy - kýlki emes pe.
Halyqtan shyqqan qaharman qiyn shaqta sol halqyna kerek eken. Ózi ólse de, sózi ólmeydi eken.Toqsanynshy jyldardyng tamaq tapshy, kiyim tozghan, gaz ben jaryq joq, janarmay men otyn qymbat kezinde ainalagha Janbaevtyng jan jyluy tarady. Sherhan Múrtazanyng arqasynda.

«SALBARYQTYN» SORY MEN SYRY.

Kezekti reportajymyzdy mashburoda Sholpan Tekebaeva degen mashinistka apaygha «diktovka» jasap, qaghazymyzdy qobyratyp dәlizde kele jatqanbyz.
«Bas redaktor shaqyrady». Jana ghana mashinkagha basylghan, әli ýtir-nýktesi týgendelip, ýstinen qaralmaghan reportajdy jolay kabiynetimizge tastap qabyldau bólmesine kirdik. Bastyq ne tapsyrma bererin qaydam, bizding oiymyz әli siyasy keppegen reportajdyng ýstinde.
Kenes zamanynda qazaq halqynyng taghy bir sorlaghan túsy - óz astanasy Almaty men oblys ortalyqtarynda ýige jarymaghany. Qazaqtyng mekeni - bayaghy «Bólimshe». Bizding jastar gazetindegi maqalamyzdan beri on jylday uaqyt ótkenmen, jaghday ózgermegen. Biraq, ol tústa bәrine kóngen búiyghy halyq endi minez kórsete bastaghan. Onyng sharyqtau shegi - Jeltoqsan kóterilisi bolsa, beride taghy basqa әreketter jasaghan. Toqsanynshy jyldardyng basynda Almatynyng baspanasyz jýrgen adamdary bos túrghan ýiler men pәterlerge basa-kóktep kirip alatyn әdet tapqan. Olar kirip alady, sodan song birer kýnnen keyin milisiya, onyng jay ózi emes airyqsha maqsattaghy otryady, qysqartylghan týrde OMON kelip, bәrin mýkәmmәl-mýlkimen birge dalagha sýirep shygharady. Eger, toyynghan, kóilegi kók, uayymy joq qogham bolsa, búl - tegin konsert. Al bizding qogham ýshin talay uaqyt qasiretting qanghyrlaghan qonyrauy retinde qaghylyp jatty.
Jana ýiden sýirelip, tepkilenip shy­gharylghandar qalay ekeni belgisiz, kelesi bir bos ýidi, bolmasa podezdi tauyp alady. Arada apta ótpey jatyp Almatyda taghy da shu. Birde «Aqsaydan», endi birde «Jetisudan», taghy birde «Samaldan» osynday basyp kiru әreketi kórinis beredi. Almatynyng Jandosov kóshesinde iri panelden qiystyryp salghan, eskileu, syrty qyzghylt-sary tórt qabatty ýy boldy. Ol qaladaghy osy tektes ýilerding zilzalagha shydamdylyghyn anyqtau ýshin «seysmikalyq poligon» retinde bos túrady. Mamandar kelip anda-sanda terbelis jasap, tekserip ketedi. «Basyp alghyshtar» ýshin basty nysananyng biri - osy. Eki jaq ýshin Stalingradtaghy «Pavlov ýiinen» kem bolmaghan maydan nýktesi.
Televiziya qanshalyq týsirdi, ony bilmedik, «ýy basyp alu men ony azat etu operasiyalarynan» baspasózge eng kóp reportaj jazghan biz paqyrynyz shygharmyz. Kezekti maydan barysynda nebir oqys oqighalar bolyp jatady. Birde «qorghanystaghylar» kempirding qolyna sirinke berip, benzin toly ydys­ty qasyna qoyyp bosaghagha túrghyzyp qoyady. Endi birde eki bala men ayaghy auyr kelinshekti shynjyrmen matap, jylu batareyasyna baylap tastaydy. Taghysyn-taghy әreketter. Qorghanystaghylardyng qarghap-silegen sózderi. Shabuyl jasap jatqandardyng «búl - zang búzushylyq, sottalasyndar, aiyp tartasyndar» dep megafonmen aiqaylaghan ýnderi.
Osyny sipattap jazghan, sonyna әjeptәuir týiin týigen reportajdy kabiynette qaldyryp, bas redaktorgha kirdik. O ghajap, ol kisining súraghy da tura osy maydan mәlimeti boldy da shyqty.
- Bardyng ba?
- Bardym.
- Býgin qanday kórinis boldy?
- Seysmikalyq synaq ýiining tóbesine shyghyp alghan bir jigit shatyrdyng erneuindegi kóldeneng temirden ústap, tómen qaray salbyrap túrdy. «Balalarymdy búl ýiden shygharsandar, qúlap ólemin» dep aighaylady.
Sher-aghannyng qabaghyna qar jaudy. Qaharlandy. Bizding qolymyzdan ne kelsin? Qanday kórinis boldy, sony sipattap, kezekti reportajdy gazetke shyghardyq ta tyndyq.
Al Sherhan Múrtaza sol qaharmen qalamyn qolgha aldy. Qazaq qoghamynyng sormanday kýiine kýiingen piesa jazdy. «Jalghyz ýilik zilzala». Bas keyip­kerding biri - Salbyraq. Balalar men jasós­pirimder teatrynda ailar boyy qoyyl­ghanda adam tolyp otyrghanyn kórdik.
Bir kýndik qana kýshi bar reportajdy ondaghan jyldar boyyna jeter quaty bar kórkem tuyndygha ainaldyru tek Sherhan Múrtazanyng qolynan keldi.

«ShAYQASTYN» ShEBI MEN ShEGI.

Endi birer minuttan keyin týski tamaq uaqytynda ózimiz siyaqty bólim mengerushisi, alqa mýshesi, aty jer jaratyn felietonshy Nury Muftah aghamyzdyng keshegi shahmat taqtasynda qoyghan matynyng esesin qalay qaytarudy qiyaldap otyrghanbyz.
Búryn aldyna shaqyratyn Bas redaktor kabiynetimizge kirip kelgeni. Sasqalaqtap atyp túrdyq. Sherhan Múrtazanyng qolynda dәu konvert bar.
- Mә, sening maqalana marshal Yazovtyng jauaby.
Mәs-saghan. Ózi әkelip beretindey jóni bar eken. «Egemen Qazaqstan» jetpis jyldyq tarihynda jazylghan qay maqalagha SSSR Qorghanys ministrinen jauap alyp kórip edi? «Aydy aspangha shyghardy» degen osy.
- Jaqsylap audaryp, býgin bettelip jatqan nómirge salghyz, - dep búiyrdy da Bas redaktor týski tamaghyna ketti. Biz marshal Yazovtyng jauabyn bir oqyp shyq­tyq. Muftahqa mat qong jayyna qaldy. SSSR Qorghanys ministrining ózine shah berip jatqan joqpyz ba?
Sol zamanda qazaq jastarynyng Kenes Odaghy armiyasynan qashuy etek aldy. Búl barlyq últtyq aimaqtardan әskerge barghan balalardyng basyna týsken auyr jaghday. Kenes Odaghynyng keneui ketkende әskeri qojyrady. Álimjettik jappay kórinis berdi. Búrynghy jay әlimjettik emes, shovinistik pighyldaghy әreketterge ainaldy.
Annan-múnnan qashyp kelgender jayynda jekelegen maqalalar jariyalap jýrdik. Bir kýni «quyrdaqtyng kókesin týie soyghanda kóresinnin» ózi boldy. Mәskeu týbinen jiyrma shaqty bala birden qashyp kelipti. Jәne basqa eshqayda barmay, bizding redaksiya ghimaratynyng birinshi qabatyn panalady. Dereu maqala jazdyq. Tamaqtandyrdyq. Juyndyrdyq. Ata-analaryn jinadyq. Joghary jaqtan, Áskery komissariattan ókilder keldi. Balalar әskery bólimge barudan ýzildi-kesildi bas tartty. Endi joghary jaqtyng sheshimimen Mәskeuge arnayy komissiya attanatyn boldy. Preziydent pen Ministrler Kabiyneti apparaty Qorghanys bóliminin, Respublikalyq әskery komissariattyn, Jastar Odaghynyn, Ardagerler úiymynyng ókilderinen túrady. Arasyna Sherhan Múrtaza attandap otyryp bizdi qosqyzypty. Komissiyany sol tústaghy Memlekettik kenesshi degen lauazymy bar Yuriy Hitrin basqardy.
Tura Mәskeu әue shabuylynan qorghanu әskery okrugi qolbasshysynyng kabiynetine kirdik. Hitrin qazaq balalarynyng mýddesin órshelene qorghap, qolbasshynyng tabanyna taptatpady. Odan Kurskidegi әskery bólimde boldyq. Ekinshi dýniyejýzilik soghys kezinde ózimizding atamyz Oljaydyng nemis marshaly Guderiannyng tankilerin zenbirekpen atqan shepterin kórgenimiz jeke jyr. Al myna shayqastyng jóni bólek.
Sodan ne kerek, qaytyp kele sala etektey maqala jazdyq. «Kursk iyinindegi búl qay shayqas?». Ózimizding gazetke shyqqan betin jәne sol tústa «Kazahstanskaya pravda» gazetinde qyzmet isteytin dosymyz Takura Jaqsybay audaryp bergen oryssha núsqasyn Bas redaktor Sherhan Múrtazanyng atynan jazylghan resmy hatpen birge SSSR Qorghanys ministrligine salyp jibergenbiz. Mynau jauaby.
Ne kerek, óz qolbasshymyz Sher-aghannyng qayrauynyng arqasynda SSSR Qorghanys ministrine qaymyqpay ser­melgen qylysh boldyq-au. Sonsha enbegimizge qaramay, bizdi mýsirkemey mat qoya beretin Nury agha Muftahty da saghynamyz. Tek, kónilge medeu bolary - ol jyldardyng armany joq, últ qamy ýshin shayqastyng shebi men sheginde atoylap ótippiz.

«KERBABAYDYN» KER MARALY MEN KER MALAYY.

Tabighaty týieqús syndy úsha almaytyn gazet retindegi beynesi qalyptasqan «Egemen Qazaqstannyn» arnayy tilshisi retinde Reseyding Omby oblysynan oralyp, Bas redaktordyng aldynda esep berip otyrghanbyz.
«Shettegi qazaqtardy týgendeuimiz kerek» dep arnayy tapsyrma bergen. Bizding bólim «Alysta jýrgen aghayyn» degen aidar ashqan. Alghash Halifa Altaydy jazdyq. «Et-jýrek eljireydi el degende». Odan Munhenide motor jasau zauytynda istey­tin Haby Sýmerdi jazdyq. «Adam keudesin­degi alyp qozghaghysh». Mongholiyadaghy qazaq tarihshysy Islam Qabyshúlyn jazdyq. «Boyynda balausa iyisi Bayólkenin». Mústafa Óztýrikting tabany babalar jerine tiygen kýnning erteninde bizding maqala jalaulap túrdy. «Taekvon-do tәniri». Bizding «Egemen» jeksenbide shyghyp ketken, basqa gazetter keler aptanyng sәrsenbisinde ony tanystyryp, «sýiinshilep» jatty. Dintanushy Múrtaza Búlútaydy jazdyq. «Múrtaza deytin músylman». Taqyrybymyzdy oqyghan sәtte Sher-aghanyng qabaghyn әdeyi baqqanbyz. Qastary tarazynyng tabaqtarynday tenselip baryp, tenesken sәtte taqyrypty ózgertpey qol qoyyp bergen.
Qaysy birin aityp tauysqandaysyn. Egemendik jyldary bastalghanda el ýshin etken qyzmet oida qalghan ba? Mynalar qadau-qadau tústary. Onda da keyipkerlerding myqtylyghynan oida qalghan-au.
Sheteldegi qazaqtardy izdey bardyq. Sher-aghang ózi bas bolyp Týrkiyanyn, Irannyng qazaqtaryn jazdy. Biz AQSh saparynan song «Kebenek kiygen Kýntughandy» jariyagha shyghardyq. «Londonnyng qaymaghy men qaspaghy». «Pәranjasyz Pәkstan». «Qarabúghaz qazaqtary». «Barghan jering - Balqantau». Maqala taqyryptary bәrin aighaqtap túr.
Sonday sapardyng biri Reseyding Omby oblysyna arnalghan. Sher-aghang arnayy jibergen. Qoshke Kemengerovting úrpaghy Nartaydan bastap qanshama túlghany tauyp edik. Suretshisi bar, ghalymy bar, aqyny bar - qazaq ýshin shyryldaghan qandastarymyzdy jolyqtyrdyq. Bizdi alyp jýrgen ýsh aghayyndy jigit she! Attarynyng ózi nege túrady: Jәleleddiyn, Jamaladdiyn, Jauharaddiyn! Aynala on qabatty biyik ýiler ortasynda qysty kýni qysyraq ústap qymyz iship otyrudy erlik demey, ne der ediniz! Toqsanynshy jyldar basynda eldegi qazaqtar oraza, auyzashargha ýirene almay jatqanda Ayna jengey bergen auyzashardyng ózi bir maqalanyng jýgi bolatyn. Sonshama әser. Endi mine, qayta oralyp ne jazarymyzdy bayandap jatyrmyz.
Sabaqtap jatqan sózimizdi bir tústa Bas redaktor ýzip jibergen. Sirә, aptygha aitqanymyzdan góri kósile jazghanymyz anaghúrlym jatyq shygharyn bilip alghan.
- Bayaghyda týrkimenning jazushysy Berdi Kerbabaev Qazan qalasyna barypty, - degen Sher-aghan. - Sodan ol aunap-qunap eline qaytqanda tatar arasynda mynaday óleng qalypty.
Osyny aityp sәl kidiris jasap kýlip aldy da tamaghyn kenegen:
Qazangha keldi Kerbabay,
Srazu dedi «qyz davay».
Qazannan ketti Kerbabay,
Artynda qaldy bir malay.
Qalay?
Biz de kýldik. «Malay» - tatarsha «bala» degen sóz. Sol kýlgen qalpymyzda ýsh nómirge sozylghan ocherkti bir demmen jazyp tastadyq. Sol kýlgen qalpymyzda taghy qanshama maqalanyng basyn qayyrdyq. Birdene jazarda osy shumaq tura Sher-aghannyng dauysymen miymyzda kýitabaq siyaqty ainala qoyady. Bir kýlip alamyz, boldy, maqala jazuda esh qinalmaymyz. Tógiledi de túrady.
Hosh, «shettegi qazaqtardy týgendep bolghan song týrkimen men tatardy aitpaghanda, altaydan yakut-sahagha deyin jazyp kelesin» dep edi. Basyn bastadyq. «Enesaydy emgen el» dep hakas últyna bir ocherk, «On san noghay. Ol qayda?» dep noghay últyna bir ocherk arnadyq. Átten, odan keyin joghary jaq Sher-aghannyng ózin qayta qúrylghan teleradio kompaniyasyna preziydent etip jibergen. Biz bolsaq «múz dәuirinen» keyingi kenshilikke shyqqan qazaq baspasózinde qala bergenbiz.

Qaynar OLJAY

...Sherhannyng búl jolghy tabysy Túrardyng beynesin somdap kórsete biluinde. Bizding osy sózderdi jazyp otyrghanymyz da soghan baylanysty. Shygharmagha nәr beretin birinshi shart - kórkemdigi. Ol jóninen, әlgindey selkeuler bolmasa, Sherhan maqtana alar enbekpen shyghypty...

Ghabit Mýsirepov,
Qazaqstannyng Halyq jazushysy

***
Biz Sherhanmen bir jerde tuyp-óstik, biz ózimizdi bir iske - әdebiyetke arnadyq. Men esh uaqytta jalghyzsyraghan emespin, mening bauyrym Sherhan әdebiyette әrqashan menimen birge keledi, ony men airyqsha joghary baghalaymyn...

Shynghys Aytmatov,
Qyrghyzstan Respublikasynyng Halyq jazushysy

***
...Ol kezde Sherhan әli kórkem shygharma jazbaghan-dy, biraq keyinirek oilap qarasam, bolar bala basynan demekshi, jas jigit bolashaq jazushynyng minezin tanytqan eken.
...Sherhan povesterining maghan erekshe etken әseri - geroylarynyng boyynan esip túratyn uaqyttyng tynysy, minezi, qúlqy der edim.

Tahauy Ahtanov,
Qazaqstannyn
Halyq jazushysy

***
...Sherhan Múrtaza! Aydyndy da aibarly esim! Mәselen, jasy ýlkenderimiz Sherhan, qúrdastary Shәke, inilerimiz Sheragha deytin kesek túlghany, kenen daryndy qazir qalyng oqyrman qauymgha qayta tanystyryp jatu basy artyq sharua. Asylynda, onyng býkil óner saparyn, barsha kórkemdik әlemin júrtshylyqqa jiliktep jete tanystyru tek shynayy da sezimtal synshynyng talant pen tarazysy ten, bayypty әdebiyettanushy mamannyng men talasa almaytyn sybaghasy.

Qaltay Múhamedjanov,
Qazaqstannyng Halyq jazushysy

***
...Qazaqtyng alpysynshy jyldardan bastap ózgere bastaghan qoghamdyq minez-qúlqynyng jaqsylyq pen janalyqqa qaray bet búruyna redaktor Sherhan Múrtazanyng sinirgen enbegi orasan zor. Qazaqtyng aqyl-oyy men әreket-amalyn Jeltoqsangha qaray jeteleude ol basqarghan әdeby basylymdardyn, tәuelsizdikke qaray jeteleude ol basqarghan «Egemen Qazaqstannyn» eleuli qyzmet etkendigin aitpay ketu aqiqattyng ala jibin attaghandyq bolar edi.

Ábish Kekilbayúly

***
El synynan mýdirmey, sýrinbey ótken ýlken jýrekti azamattar ghana halyqtyng shyn qúrmeti men yqylasyna kenelmek. Al múnday yqylas pen qúrmetke jetuden ýlken baqyt júmyr basty pende ýshin, sirә da, joq shyghar?!
Ózimizding Sher-aghang (Sherhan Múrtaza) maghan, imanday shynym, qazaq degen halyqtyng osy bir ólsheusiz senimine ie bolyp, kýrsinse elimen birge kýrsinip, quansa elimen birge quanyp kele jatqan sanauly perzentterining birindey, biregeyindey bolyp elesteydi...

Núrlan Orazaliyn,
Qazaqstan Jazushylar odaghy basqarmasynyng tóraghasy,
Qazaqstan Respublikasy Memlekettik syilyghynyng iyegeri
***
Jazushylyq eng basty qasiyet­ter - dýnie qúbylysynan jazugha kerektisin, yaghny taqyrybyn saraptap alu, onyng tabighatyn, sipatyn bilimdilikpen zertteu, búl ekeuinen son, tabighat bergen talantpen ol materialdy kórkem dýniyege ainaldyru. Ol ýshin, әriyne, sheberlik, til әsemdigi, qapysyz dәldik, mergendik, sóz jitiligi kerek.
Sherhan Múrtaza shygharma­shylyghy osy sharttardyng bәrine tolyq sәikes keledi. Osyghan onyng biyik azamattyghy, shynayy adaldyghy, suretkerlik qaysarlyghyn qosu kerek.

Ghafu Qayyrbekov,
Qazaqstannyng Halyq jazushysy

***
...Ylghy ósu, bir kezennen ekinshi kezegi biyik tartyp, asyp týsip otyratyn jazushy siyrek. Sol siyrekterding biri - Sherhan Múrtaza.

Fariza Ongharsynova,
aqyn, Qazaqstan Respublikasy
Memlekettik syilyghynyn
laureaty

***
...Songhy jiyrma jyldan astam uaqyttan beri Túrar Rysqúlovtyng tandanarlyq taghdyryn zerdemen zerttey jýre, onyng ónegeli ómirin bes kitaptan túratyn shygharmasynda órnekti tilmen kes­teley jýre Shәkenning ózining boyyna da Túrar aghamyzdyng talay-talay tamasha qasiyetteri sinisti bolyp ketkendey kórinedi maghan.

Myrzatay Joldasbekov

***
Men Sizdi eshqashanda aty-jóninizben ataghan emespin. Eng alghash kórgennen bastap «Agha» dep amandastym jәne sol 1967 jyldan beri tughan aghaday shynshyl kónilmen syilap, qúrmet tútyp kelemin. Bәlkim osynau aldy men arty aiyrbastala beretin aldamshy ómirde, synaptay tolqyghan әri ainyghysh zamanda tughan aghayynymen de at qúiryghyn kesiserdey dýrdarazdyq bolar da; biraq Siz ben bizding aramyzda shiyrek ghasyrdan beri aghalyq-inilik әdemi jarastyqqa jaryqshaq týsken joq (til-kózden saqtasyn). Men Sizdi, Agha, jahandaghy jalghyz ústazym dep, jar sala aitudan úyalmas edim, әri osynyng ózin maqtan tútar edim...

Oralhan Bókey,
jazushy, Qazaqstan
Respublikasy Memlekettik syilyghynyng laureaty

***
...Jas kezinde, yaghny alghashqyda búrqyratyp jazu, belsendilikpen kórinu, sodan ataq-bedelding birazyn alyp alghan song birte-birte bayaulay beru - kópshilik jazushygha tәn jaghday. Shәkeng - búl zandylyqqa baghynbaghan jazushy. Ony jaratqan tabighat, sirә, airyqsha tabighat. Ózgeler sharshay bastaghanda, Shәkeng shiray bastaydy. Onyng ósu jolynda, enbek etu әdisinde adam qyzygharlyq bir jýie bar: ol qay iste bolmasyn ýnemi onaydan qiyngha, qiynnan kýrdelige, biyikten shyngha qaray órleydi de otyrady.

Beksúltan Núrjekeúly,
jazushy

***
...Sherhan Múrtaza basqarghan jyldary qazaq baspasózining dәureni jýrdi. Mәimónke taqyryp, ekiúshty sóz, kónil jyqpas pikir aram shóptey joyyldy. «Osy jazghanyna el túrmaq, ózing senip túrsyng ba әueli» dep ótirikti órge bastyrtpaytyn.

Jýsipbek Qorghasbek

Qazaqtyng ainalghan ghoy namysyna!

Sartta-súrt shayqastarda san atylghan,
Kóp júrttan kósh ilgeri dara tughan -
Men bilsem, iyir bútaq osy kisi
Qazaqtyng namysynan jaratylghan.

Qosylmay top-tobyrdyng aghysyna,
Qol bergen alybyna, arysyna.
Namystan jaratylyp, sosyn ózi
Qazaqtyng ainalghan ghoy namysyna!

Ótkelin óz halqynyng oilap kórgen,
Ýmitpen ertenine boylap kórgen.
Men bilsem, iyir bútaq, osy jangha,
Qaratau qayyspa dep qayrat bergen,

Alatau mayyspa dep aibat bergen.
Qashanda tayghaq emes, mәrt shydamy,
Kýiinse oilarynan órt shyghady.
Osy jan iyilmesten, býgilmesten,
Synsa da shamyrqanyp shart synady!

Qúr týsin, ózing meyli qúr týsinbe,
Qazaqtyng aibar jatyr týr-týsinde.
Osy jan - jarqyldaghan nayzaghayym
Shatyrlap jaghalasqan búlt ishinde.

Ótkenin ómirindey kýte bilgen,
Týbittey temirindi týte bilgen.
Qazaqta siyrek, siyrek osy jaghday,
Tik sóilep, tike ketip, tike jýrgen!

Temirhan Medetbek, aqyn

"Ana tili" gazeti