Senbi, 23 Qarasha 2024
Áne, kórding be? 13147 10 pikir 14 Aqpan, 2022 saghat 15:11

«Qazaqstannyng ofshordaghy baylyghy qaytarylmaydy»

Juyrda aghylshyn tildi «codastory.com» saytynda «Qazaqstannyng baylyghy qaytarylmaydy» (Kazakhstan’s wealth won’t go home again) atty maqala jaryq kórdi. Maqala avtory – Oliyver Bullou deytin azamat.

Oliyver Bullou – jazushy, jurnalist. Uelste er jetip, Oksfordta bilim alghan. Biraz jyl Bishkekte túryp qaytypty. Ol kóbine-kóp búrynghy KSRO qúramynda bolghan elderdegi qarjylyq qylmystar jayly jazyp jýrgen adam. Býgin Abai.kz oqyrmandarynyng talqysyna Oliyverdin: «Qazaqstannyng baylyghy qaytarylmaydy» atty qmaqalasyn úsynghandy jón sanadyq.

Byltyrghy jyl, shynyn aitqanda oligarhtar ýshin jaghymdy jyl boldy (әdettegidey), biraq sonynda bir ýmit payda bolghanday. Eng tómengi әlemdik salyq mólsherlemesi bayau ilgerilep keledi. Demokratiyalar kleptokratiyalar tarapynan ekzistensialdy qauipke úshyraghanyn moyyndap, ómir sýru ýshin birigui kerek ekenin týsinetin kez keldi degen boljamdar bar. Men birnәrseni boljaudan myqtymyn dep aita almaymyn. Men ózime jana jylda «optimist bolamyn» dep bergen uәdeme berik bolugha tyrysudamyn, sondyqtan 2022-de myna eki tendensiya saqtalady dep oilaymyn.

Vladimir Putinning Ukraina shekarasyna shoqparyn oinatuy batystyng kónilin audaryp otyr. Batys elderinin, onyng ishinde nemis eksportshylarynyng mýddesin qorghamaytyn Berlinning jana ýkimetining aldynda onyng (Reseydin) gazben qorqytuy birshama salmaghyn joghaltqanday (Men búl turaly bayandap otyrghanymda, meni Putinning «shyghys Europa elderin NATO qúramyna kiruine kedergi jasau ýshin Ukrainagha basyp kiremin», dep qoqang – loqy kórsetkeni qisyngha kelmeydi. Búl bireu bronejiylet satyp alsa, sony atyp tastaymyn degenmen ten). Áriyne, energiya baghasynyng ósui batys ýkimetterin jaryqty saqtap qalu ýshin kez-kelgenmen kelisim jasasugha dayyn ekenin bildirui mýmkin. Men ony qarap otyratyn bolamyn. Álemdik salyq kelisimshartynyng taghdyry AQSh-taghy saylaugha baylanysty. Áriyne, biz siyaqty AQSh-tyng syrtyndaghylar Amerikanyng eki partiyasy da jahandyq qiyndyqtargha birlese jauapkershilik kótergenin qalar edik. Eger respublikashylar kongresting bir palatasyn ne bolmasa eki palatasyn óz baqylauyna alsa, biz Djo Baydenning Aq ýiimen birjola qoshtasa alamyz (degenmen demokratar onsyz da qoldan kelgenin istep jatyr).

Qazaqstan

Men Qazaqstanda 8 jyl búryn boldym. Ol kezde qasymda әriptesim radio produser әiel boldy. Ekeumiz qarly dauylda kishkentay qalagha tap bolyp, birtýrli jergilikti әkimning tintuinde boldyq (keyin ony «qúrbaqa» dep atap kettik). Ol bizding qonaq ýidegi bólmemizdi tintip shyqty. Bólmege kirgen-shyqqanymyzdy tekserip, kez-kelgen uaqytta sau etip kirip keletin. Ne istep jatqanymyzdy kóruge qúshtar, eshtene istemey otyrsaq produserdi shymshyp qalugha tyrysatyn. Baghymyzgha oray, aua-rayy qalpyna kelip biz ol jerden qashyp qútyldyq. Ári qaray túra beruge mening shydamym jetpes edi. Áreng degende el astanasyna jetken kezde (búryn Astana, qazir Nús-Súltan dep atalady) sheksiz aqshanyng biz toqtaghan shettegi qalashyqtyng jaghdayynan góri osynau qalany toltyrghan «bekershilikke», onyng ishinde Nazarbaevtyng qoltanbasyna júmsalghanyn kórip esengirep qaldyq.

Úzyn sózding qysqasy, ótkende ýkimetke qarsy narazylyqty kórgende esh tanghalghanym joq.

«Songhy jyldary әleumettik qorghau jýiesining nashar júmys isteytini anyqtaldy. Búl mәsele elding kóptegen jastary ýshin ekonomikalyq mýmkindikterding joqtyghymen kýrdelene týsti. Elding eki ýlken qalasy Almaty men Núr-Súltannyng shalghaydaghy audandaryna jappay qonys audarghan auyldyq jerler men shaghyn qalalardan kelgen etnikalyq qazaqtargha kóbirek qatysy bar. Qarqyndy damyp kele jatqan qala ortalyqtarda әl-auqat dengeyindegi alshaqtyq erekshe bayqalady», - dedi Karnegy qorynan Pol Stronskiy».

Qazaqstan Ortalyq Aziya elderi standartymen qaraghanda jaman emes, biraq «Qara qúrdym (aqsha sugha singendey joq bolady)» Týrikmenstan, kedeyleri kóp Tәjikstan men Qyrghyzstan, kleptokratiyanyng ýlgisindey bolghan Ózbekstan túrghanda búl kóp nәrseni bildirmeydi. Resmy statistikagha say, múndaghy mýlik tensizdigi Amerikadaghyday: elding joghary 10 payyzy ýshten ekisine ie bolsa, qalghan tómengi 50 payyzy jiyrmadan birine iye.

Shynayy jaghday búdan da qiynyraq boluy mýmkin, sebebi, ózining aktivterin ofshorda ústap otyrghandar, sonyng ishinde búrynghy preziydentting tuystarynyng baylyghy resmy statistikagha kirmeydi. Biz olardyng qansha aqshasy bar ekenin bilmeymiz, biraq olardyng shetelde elitalyq jyljymaytyn mýlik pen sәn-saltanaty jarasqan dýniyelerge kóp aqsha júmsaytynyn bilemiz. Belsendiler men zertteushiler búl baylyqtyng esebin qazbalap, Global Witness-ting 2015 jyly nәtiyjesin shyghardy. Olar iri aktivterin jasyru ýshin ofshor kompaniyalaryn paydalanyp, baylyghyn ne ýiinde ne basqa jerde saqtaugha әreket jasaghanyn «Panama qújattary», «Pandora qújattary» kórsetip berdi. Biraq jergilikti biylik tosyn syy jasady - zertteudi toqtatyp tastady! Áriyne, siz aqshanyzdy ofshorgha bireuding kómeginsiz audara almaysyz jәne búl jerde kómekshiler jelisi Qazaqstandyq 0,01 payyzgha qyzmet kórsetti. Onyng ishinde jyldar boyy Batysta Qazaqstandy qorghap kelgen, әri 2011 jylghy narazylyq sheruin taratugha kenes bergen Úlybritaniyanyng búrynghy Premier-ministri Tony Bler de bar.

Baqytymyzgha oray, Britandyq Ekseter uniyversiyteti ghalymdarynyng shaghyn bilimdi toby ne bolyp jatqanyn әshkereledi, búl mәseleni qoghamdyq kýn tәrtibinde, sonyng ishinde Úlybritaniya Parlamentine úsynylghan dәlelder arqyly saqtaugha kómektesti. «Ortalyq Aziyany zertteushiler aqsha izin jasyrudyng «asqynghan týri» dep ataydy. Eger Ortalyq Aziyanyng sayasy bedeldi adamdary Úlybritaniyada kólemdi aqshany jasyra alsa, onda Úlybritaniya әlemning kez kel-kelgen elining aqshasyn jasyrugha kómektesetin «bizneske ashyq» el degendi bildiredi», - dep jazylghan bir zertteu materialynda. Áriyne, Qazaqstandyqtar óz kóshbasshylarynyng birneshe ondaghan jyldar boyy elding aqshasyn paydalanyp kelgenin bilip otyr. Seysenbi kýni Preziydent lauazymyndaghy Nazarbaevtyng izbasary elding jaghdayyn týzetudi qolgha alghan sózinde Qazaqstandy damytugha arnalghan qor úiymdastyratynyn jәne onyng sayasy qadaghalaudan ada bolatynyn aitty. Ol «Elbasynyng kezinde bayyp alghan adamdar óz ýlesterin qosady» ,- dep kýtetinin aitty. «Zor baylyqqa ie bolyp, biraq kólenkede qalyp otyrghan adamdardan belsendilik kýtemin», - dedi preziydent Qasym-Jomart Toqaev.

Shveysariyada ústalghannan keyin, sybaylas jemqorlyq qarajatyn Qazaqstangha qaytaru jaghdaylary boldy jәne aqshanyng birinshi transhyn júmsaudyng kóp bóligin basqarghan «BOTA» qory osynday operasiyalardyng modeli retinde qaralady. Ókinishke oray ekinshi «qaytaru» kónil quantpady. Búl memlekettik instituttar qanshalyqty jemqorlyqqa batsa jelingen aqshany qaytaru da sonshalyqshy qiyn ekeninining mysaly.

«Aqsha «Núr-Otan» avtoritarlyq partiyasynyng «Jas Otan» jastar qanaty ókilderi basqaratyn úiymdar men kampaniyalardyng ýgit-nasihatyna ketti. Biz sonday-aq alayaqtyq jaghdaylardy da anyqtadyq», - deydi Tom Meyn (Ekseter zertteushiler tobynyng tamasha bir mýshesi jәne eki onjyldyq búryn orys tilin birge ýirengen dosym).

Aktivterdi qaytarudyng kez-kelgen jana әreketi birinshi modelige qaraghanda osy ekinshi modelige, «qaytarugha» kóbirek úqsaydy. Qazaqstandaghy kez-kelgen sybaylas jemqorlyqqa qarsy nauqan jana preziydentting adamdary eldi jaqsartu ýshin naqty bir nәrse jasaudan góri eski Preziydentting adamdarynan aqsha alugha kóbirek baghyttalatynyn bildiredi. Búl, әdette, kleptokratiyadaghy memleket basshysy ózgergen kezde bolady (Resey, Angola, Ukraina jәne t.b. qaranyz). 18 ay búryn Londondaghy sot isin jýrgizu kezindegi boljam boyynsha, әriyne, bir kýnderi offshorlarda saqtalghan aktivter tәrkilenip, qaytaryluy mýmkin. Nazarbaevtyng qyzdarynyng biri men onyng nemeresining aktivteri alghash ret Úlybritaniyada «qaydan shyqqany belgisiz baylyq retinde» búiryq shyghardy. Bastapqyda  Úlybritaniya múnday zany qorghalmaghan baylyqty qabyldaudan bas tartqanday bolyp kórindi, biraq shyndyghynda Úlybritaniyanyng qylmyspen kýresu últtyq agentstvosynyng masqara bolyp jenilgeni  Úlybritaniyanyng qúqyq qorghau apparatynyng óte nashar ekenin kórsetti.

«NCA jәne Úlybritaniyanyng basqa da qúqyq qorghau organdary Apelyasiyalyq sotta jenilis tauyp әri «sotqar jigitterdi» qudalasa qarjyny qopara jet ketetin iri zandy shottan alghan qos soqqydan keyin ózderining kózqarastaryn qayta qaraugha tura keldi. Eger men búryn biylik etken otbasynyng mýshesi bolsam, qauipsizdik ýshin aktivterimdi Dubaygha auystyrar edim. Týrikmenstannyng BAQ bostandyghy siyaqty, Dubaydyng «qarjylyq ashyqtyghy» ýshin.

Bitkoindaghy tensizdik

Bitkoindi jaqtaushylar ózderiniz kórip jýrgendey shynymen búl iske ót yntaly. «Bitkoin – búl erkindik» deydi olar. Siz óte jii estiytin argumentting biri. Sonymen qosa, bitkoin bizdi qarjylyq tәuelsizdikke apardy, qarjylyq operasiyalardy erkindikke jetkizedi, әlemdi ózgertedi deydi. Ony kóp adam paydalana týsse, әlemge bere paydasy zor bolmaq eken.

Men adamdar qatty әuestengen nәrselerge kýdikpen qaraymyn, biraq bәribir ashyq bolugha tyrysamyn. Sondyqtan maghan búl turaly jazylghan saraptama qyzyq boldy. Saraptama bitkoinning jalpy ekonomikamen baylanysy biz oilaghannan da әride ekenin kórsetedi. Búl bitkoin jaqtaushylaryna únauy kerek.

Jekemenshik siyaqty óndiris te joghary konsentrasiyaly. Barlyq bitkoinning әr jetinshi bóligi 1000 adamgha ghana tiyesili.  «Búl konsentrasiya bitkoinning jýielik qauipke әserin úlghaytady sonymen qatar qabyldaudan týsken paydanyng kóp bóligi qatysushylardyng az tobyna teng berilmeui mýmkin degendi bildiredi».

Ou, mynany qaranyz, ofshorlyq aldau kriptovalutada da bar eken.  «Búl shoghyrlanu kólemin baghalaugha kelgende kemitip aitylady, óitkeni keybir oryndardy bir adam basqaratyndyghyn joqqa shyghara almaymyz». Qazaqstannyng ekonomikasy men bitkoinning baylanysy siz oilaghannan da tyghyz, sondyqtan oligarhtar ekeuin de baqylauynda ústaydy. Eng qyzyghy byltyr Qytay bitkoin óndirisine qatang sharalar qoldanghannan keyin (kriptovaluta elektr energiyasyn ondy-soldy qúrtqannan keyin) Qazaqstan әlemdegi maynerler sanynan ekinshi oryngha iye. Qazaqstan ótken joly internetti óshirip tastaghan kezde, barlyq mýmkindik te óshti, bitkoin qoldanatyn adamdargha zardaby tiydi. Kóbine bitkoin qylmysty qarjylandyru ýshin, kiristing izin jasyru ýshin qoldanylady dep qabyldanady. Biraq ekonomikany zertteu últtyq burosynyng týsindiruinshe, búl bitkoindi qoldanudyng negizgi sebepteri emes.  Onyng ornyna bitkoin bitkoindi alypsatugha negizdelgen eken (búl maghan birneshe jyl búryn jýrgizgen saualnamany eske týsirdi: eski plastik paketti eskirgen plastik paketti saqtau ýshin qoldanady).

«Bizding qorytyndymyz qúny joghary kriptovalutalar zansyz tranzaksiyalardyng súranysyna negizdelgen degen iydeyany rastamaydy. Onyng ornyna, olar bitkoin tranzaksiyalarynyng kópshiligi alypsatarlyqpen baylanysty dep sanaydy», - delingen habarlamada.

Eng jamany ne? Argentina qanshalyqty qylmyskerler men alypsatarlargha jelinse, valuta da sonshalyqty energiyany jep jatyr. Shynymdy aitsam, eki jaghday da onyp túrghan joq.

Jala jabu turaly janalyqtar

Ótken jyldyng sonynda Roman Abramovich  Ketrin Beltonnyng «Putinning adamdary» degen kitabynyng ýstinen sot isin qozghady jәne sot kitapqa azghantay ghana ózgerister engizgenin estip quanyp qaldyq. Eki tarap nәtiyjege qanaghattanghanyn aitty.

«Abramovich myrzanyng mәlimdemesinde, «Putinning adamdary» jәne Ketrin Beltongha tórt reseylik oligarhtyng jәne resursqa bay «Rosnefti» múnay alyby shabuyl jasaghan. Ár әryz-shaghym HarperCollins-ke esh shyghyn keltirmesten sheshildi», - deydi Beltonnyng baspasy.

Abramovichting aituynsha, ózining aryz-shaghymynyng negizgi maqsaty onyng atyn qaralaghan jalghan sózderden arylyp, týzetip, «Chelsi» futbol klubyn satyp aldy degen jalghan aryzdardy joi bolghan.

Aghylshyn tilinen audarghan Ayjan Temirhan

Abai.kz

10 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1483
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3255
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5504