Shymkent. 14 shilde. QazTAG – Týrkistanda adamdardyng qyrym qandy bezgegin júqtyruynyng oshaghy dәrigerlerding biri boluy mýmkin ekeni joqqa shygharylmay otyr, dep habarlady Ontýstik Qazaqstan oblysynyng prokurory Marat Ahmetjanov.

Sonymen qatar, M. Ahmetjanov «osy oqigha boyynsha Týrkistan qalasynyng prokuraturasy 11 shildede QR QK  267 b. 2 b. -  adamdardyng jappay auruyna, adam ólimine әkelgen sanitarlyq –epiydemiologiyalyq erejelerdi búzu» boyynsha qylmystyq is qozghaghanyn mәlim etti.

Oblys prokurorynyng aituynsha, «tergeu auru oshaghy bala tughan әiel emes, auruhana qyzmetkerlerining biri boluy mýmkin degen dәrigerlerding boljamyn joqqa shygharmaydy». M. Ahmetjanov QQK bas kóteruining sebepterin anyqtaugha kómektesetin sot-medisinalyq saraptama jýrgiziletinin habarlady.

Al Týrkistan qalalyq ortalyq auruhanasynyng júqpaly aurular bóliminde 12 shildede perzenthananyng neonatolog dәrigeri ( jana tughan sәbiylerding aurulary boyynsha maman), 36 jastaghy Shynar Baqbergenova qaytys boldy. Búl turaly seysenbi kýni TJD habarlady.

Ol 10 shildede 13 saghat 30 minutta gemmoragiyalyq sindrommen kýrdelene týsken ótkir respiratorlyq virustyq infeksiyanyng (ÓRVI) auyr týri, múrnynan qan ketu diagnozymen auruhanagha jatqyzyldy. Keyin oghan «qyrym qandy bezgegi» diagnozy qoyyldy. Sh. Baqbergenova - 29 mausymda auruhanagha týsken jýkti әielge kómek kórsetken dәrigerlerding biri.

Shymkent. 14 shilde. QazTAG – Týrkistanda adamdardyng qyrym qandy bezgegin júqtyruynyng oshaghy dәrigerlerding biri boluy mýmkin ekeni joqqa shygharylmay otyr, dep habarlady Ontýstik Qazaqstan oblysynyng prokurory Marat Ahmetjanov.

Sonymen qatar, M. Ahmetjanov «osy oqigha boyynsha Týrkistan qalasynyng prokuraturasy 11 shildede QR QK  267 b. 2 b. -  adamdardyng jappay auruyna, adam ólimine әkelgen sanitarlyq –epiydemiologiyalyq erejelerdi búzu» boyynsha qylmystyq is qozghaghanyn mәlim etti.

Oblys prokurorynyng aituynsha, «tergeu auru oshaghy bala tughan әiel emes, auruhana qyzmetkerlerining biri boluy mýmkin degen dәrigerlerding boljamyn joqqa shygharmaydy». M. Ahmetjanov QQK bas kóteruining sebepterin anyqtaugha kómektesetin sot-medisinalyq saraptama jýrgiziletinin habarlady.

Al Týrkistan qalalyq ortalyq auruhanasynyng júqpaly aurular bóliminde 12 shildede perzenthananyng neonatolog dәrigeri ( jana tughan sәbiylerding aurulary boyynsha maman), 36 jastaghy Shynar Baqbergenova qaytys boldy. Búl turaly seysenbi kýni TJD habarlady.

Ol 10 shildede 13 saghat 30 minutta gemmoragiyalyq sindrommen kýrdelene týsken ótkir respiratorlyq virustyq infeksiyanyng (ÓRVI) auyr týri, múrnynan qan ketu diagnozymen auruhanagha jatqyzyldy. Keyin oghan «qyrym qandy bezgegi» diagnozy qoyyldy. Sh. Baqbergenova - 29 mausymda auruhanagha týsken jýkti әielge kómek kórsetken dәrigerlerding biri.

Búryn habarlanghanday, ana men onyng jana tughan sәbii shilde aiynyng basynda qaytys boldy. Keyin  9 shildede Shymkentte syrqatqa operasiya jasghan qan tamyrlary hirurgiyasynyng dәrigeri Z. Qabdiyev kóz júmdy. 10 shilde kýni saghat 10.30-da Týrkistan OQA júqpaly aurular bólimine әieldi operasiyalghan qalalyq auruhananyng hirurgiyalyq bólimining mengerushisi S. Óskenbaev týsti. Emdeu sharalaryna qaramastan, S. Óskenbaev 11 shilde kýni saghat 00.10-da júqpaly aurular bóliminde kóz júmdy. 

10 shildede saghat 20:30-da infeksiyalyq bólimge «orta auyrlyqtaghy ÓRVI» diagnozymen Týrkistan qalasynda akusher-giynekolog dәriger bolyp júmys isteytin 25 jasar Núrbol Ótepbergenov týsti. Ol da nauqas әieldi birneshe ret qaraghan. 11-shi shildede saghat 00:40-ta infeksiyalyq bólimge perzenthana medbiykesi, bosanghan anagha kýtim jasaghan – 34 jasar Ayjan Qalybekova týsti. TJD mәlimetteri boyynsha, N. Ótepbergenov jaghdayy jaqsarghan song auruhanadan shygharylghan, al A. Qabylbekova 14-shi shildede shygharyldy.

«QQB» diagnozy Staryy Ikan auylynyng túrghyny Mamadazim Álimúratúlyna da qoyyldy. Týrkistan manyndaghy auyldyng túrghyny Týrkistan auruhanasynyng júqpaly aurular bólimine týsti.

Odan basqa, TJD habarlauynsha Oranghay aulynan óte auyr halde Týrkistannyng infeksiyalyq auruhanasyna QQB boluy mýmkin degen kýdikpen 1951 jylghy S. Óskenbaev jatqyzyldy. 11-shi shildede S.Óskenbaev qaytys boldy.

Qúqyq qorghau organdary qalyptasqan jaghdayda túrghyndardy tynyshtandyrugha әreket jasap jatyr.

Seysenbi kýni, 14-shi shildede, OQO prokurory Marat Ahmetjanov «ýreylenuge esh negiz joq, keseldi auyzdyqtau sharalary qarastyrylyp jatyr» dep mәlimdedi.

«Sonymen qatar oblys halqyna búl bezgekting tasymaldaushysy ýy januarlary men kene ekenin aita otyryp, eger olar tabighatqa shyqqan bolsa ózderining denesin múqiyat tekseruleri kerektigin eskertemiz. Eger kene shaqqan jaghday bolsa, dәrigerlik mekemge qaralu kerek», - deydi prokuror.

Aldyn habarlanghanday, Ontýstik Qazaqstan oblysynda adamdardyng qyrym qandy bezgeginen (QQB) qaytys bolu sebepterin tekseru ýshin densaulyq saqtau ministri Jaqsylyq Dosqaliyevting basshylyghymen komissiya qúryldy. Ministr býgin sol aimaqqa ketti. Zertteu nәtiyjeleri bәlkim býgin keshke jariyalanyp ta qalar.

Kongo-Qyrym qandy bezgegi (keyde ony ortaaziyalyq bezgek dep te ataydy) – virustyq tabighi-oshaqtalghan kesel. Onyng qozdyrghyshtary kenening shaghuy arqyly beriledi. Taralghan jerleri - Reseyding ontýstigi men, Bolgariya, Yugoslaviya,Orta Aziya, Pәkistan, Qytay, Afrikanyng keybir elderi. Eng alghash búl keselding virusy 1945 jyly Qyrymda anyqtaldy. Odan keyin 1956 jyly Kongoda osynday kesel anyqtalyp, onyng da virusy qyrymdaghyday bolghan son, búl kesel sodan beri Kongo-Qyrys gemorrogiyalyq bezgek dep atalady.

Keselding inkubasiyalyq merzimi 14 kýnge deyin barady, biraq kóbinde 3-5 kýn. Ótui óte tez. Birinshi kezende adamnyng ystyghy selisiya boyynsha 39-40 gradustan asyp, basy auryp, denesi týrshigip, keyde qalshyldap, beti men adamnyng shyryshty qabyrshyqtary qyzarady. Adamnyng dirmәni qúryp, búlshyq etteri auryp, buyndary qaqsap, jýregi ainyp, qúsady. 2-4 kýnnen keyin keselding gemorragiyalyq kezeni bastalady. Nauqastyng jaghdayy kýrt nasharlap, shyryshty qabyrshaqtary men terilerining keybir jerleri qantalap, bórtip, qyzyl daqtanyp ketedi. Adanmyng múrnynan, tisterining qyzyl etterinen, kene shaqqan jerlerdeng qan aghady. Ishi ótip, bauyry aurady, sary aurudyng belgilerin beredi. Búl keselden adamdardyng ólui 2-den 50 %-gha deyin bolady.