Auyt Múqiybek. Tarihta qaludyng taghy bir ólshemi – Kóshi-qon
Ýkimet basshysy S.N. Ahmetov myrzanyng nazaryna!
Memleket basqarasyng ba, Ýkimetke jetekshilik etesing be, bәri bir, sol elding tarihyna sening atyng aishyqtalyp jazylady. Taqtan týsken kýni alatyn baghang ekeu ghana - jaqsy ne jaman. Basqa ataq joq. Orta, ortasha, birshama jaqsy, qanaghattandyrarlyq... degenderding bәri kónil jyqpas, kóilek jyrtpas qúrghaq jaqauratu. Búl jerde aitylyp otyrghan jaqsy degen ólshem jay sóz emes, ÚLTTYNG ÚLY TÚLGhASY degendi bildiredi. Al, ony ólsheytin altyn tarazy - tizgin ústaghan jyldarynda ÚLTYNA, ONYNG TÚTASTYGhYNA ETKEN ADAL QYZYMETININ dengeyi. (http://old.abai.kz/content/auyt-mykibek-koshke-osh-bolmaiyk)
Osy talapqa salyp kep jibergende, Qazaqstan Respublikasynyng Ýkimetin tabany kýrektey alty jyl basqarghan Kәrim Mәsimov ne bitirdi?
Ýkimet basshysy S.N. Ahmetov myrzanyng nazaryna!
Memleket basqarasyng ba, Ýkimetke jetekshilik etesing be, bәri bir, sol elding tarihyna sening atyng aishyqtalyp jazylady. Taqtan týsken kýni alatyn baghang ekeu ghana - jaqsy ne jaman. Basqa ataq joq. Orta, ortasha, birshama jaqsy, qanaghattandyrarlyq... degenderding bәri kónil jyqpas, kóilek jyrtpas qúrghaq jaqauratu. Búl jerde aitylyp otyrghan jaqsy degen ólshem jay sóz emes, ÚLTTYNG ÚLY TÚLGhASY degendi bildiredi. Al, ony ólsheytin altyn tarazy - tizgin ústaghan jyldarynda ÚLTYNA, ONYNG TÚTASTYGhYNA ETKEN ADAL QYZYMETININ dengeyi. (http://old.abai.kz/content/auyt-mykibek-koshke-osh-bolmaiyk)
Osy talapqa salyp kep jibergende, Qazaqstan Respublikasynyng Ýkimetin tabany kýrektey alty jyl basqarghan Kәrim Mәsimov ne bitirdi?
Eki-ýsh kýnnen bergi aqparat qúraldarynan Kәrim Qajymhanúlynyng atyna aitylghan zәredey alghysty estigen joqpyz. Kerisinshe daghdarys kezinde milliardttaghan qarjynyng iygerilmey qalghanyn, jemqorlyqtyng barynsha asqynghanyn, Janaózen men Shetpede qara halyqqa oq atylghanyn, «teroristerdin» qaptap ketkenin... jipke marjanday tizip, betine kýiik qyp basuda. Búnynyz ber jaghy ghana. Al mening aitayyn degenim mýlde búl emes, Kәrim Mәsimov premierlik etken osynau jyldar ishinde ótken ghasyrdyng otyzynshy jyldarynda jýrgizilgen nәubetting әini qatesiz qaytalanuy. OL - ÁLEMNING ÁR ShALGhAYYNDA JÝRGEN BES MILLLION QAZAQTYNG TÁUELSIZDIKTEN BERI ATAMEKENGE TOLASSYZ AGhALYP JATQAN ÚLY KÓShINING OSY KISINING QOLYMEN TOQTATYLGhANY. (http://janaozen.net/shbat/raym-ayyplyaza-kshn-totatudy-lta-arsy-zhariyalanbaan-soys-ashan-toptardy-reket-d.html?lang=kz) Qoldan jasalghan ashtyqtan 4,5 million qazaq qyryldy ne; bay da, baquatty, tәuelsiz, keng baytaq Otany bola túra, tilinen, dininen, salt-dәstýrinen aiyrylyp, aidyn-kýnning amanynda basqa bir últqa jútylyp ketti ne - bәri bir joyylu emes pe?! Demek, K.Mәsimov ekinshi Goloshekin degen atpen attandy Ýkimet ýiinen. Men búlay bolaryn bayaghyda eskertkem ol kisige. (http://www.zhasalash.kz/saraptama/7173.html, http://old.abai.kz/node/13787)
Auys-kýiisting bolyp túrghany jaqsy. Ýkimette jana taghayyndaular jýre bastap edi, elding qúlaghy elendep, kózderinen úmit sәulesi qylang bere bastady. Atqarushy biylikke mine, Serik Ahmetov keldi. Júrttyng aitysyna qaraghanda óte jaqsy jigit. Tekti jerding tumasy. Eshqanday klanda joq. Qoly taza. Naghyz erding jasy eluden endi ghana asqan. Biylikting biraz baspaldaghynan ótken. Qazaqshany qamshy saldyrmay ýirenip alghan... Bәrin ait ta, birin ait, eng bastysy ózimizding qarapayym qazaqtyng balasy!
Qúdaygha shýkir, Ýkimet qúramy da jaqsy jasaqtalyp keledi. Premier-Ministrding orynbasary bolyp Qyrymbek Kósherbaev taghayyndaldy. Qyrymbek Eleuúly turaly aitudyng qajeti joq, elge belgili, atyna zaty say, iri túlgha. Elbasymyzdyng ózi ol kisini Janaózendegi qyrghyngha qatysy joq dep aqtady. IYә, búl әleumettik arazdyqty qozdyrdy dep qaralanghan oralmandar da esh kýnasyz degen sóz.
Aytpaqshy, alystan keletin aghayynnyng at basyn tireytin taghy bir qara shanyraghy Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligi. Qazir oralmandar «2020. Enbekpen qamtu» baghdarlamasynyng ayasynda qarjylandyrylady. Oghan jap-jas jigit Serik Ábdenov jayghasty. Serik Saqbaldyúly Shyghystyng shyrayyn kirgizip otyrghan jampoz Berdibek Saparbaevtyng shekpeninen shyqqan bala. ShQO-da, Óskemen qalasynyng irgesinde qandastargha arnap salghan 700-dey ýige Berdibek Mәshbekúly kirgizetin otbasy tappay, bayaghyda kóship kelip alghan, auyldargha ornalasyp ýlgirgen, kvotosyn alyp bolghan aghayyndardy tartqanyn Ábdenov әbden biledi. Óitkeni ol kezde Qazaq kóshi toqtap ýlgirgen bolatyn. Qazannan qaqpaq ketken jerde, itte qaydan úyat bolsyn?! Baqylausyz qalghan osy «Núrly-Kóshtin» aqyry qyzyl-qyrghyn daugha úlasty. Dabyl kótergen qandastar bayqús qaralanyp shygha berdi. Osy jaghdaydy QR Parlamenti Mәjilisinde QR Ýkimetining 2011 jylghy respublikalyq budjetting atqaryluy turaly esebine qorytyndy jasaghan Esep komiytetining tóraghasy Omarhan Óksikbaev mәlim etkende baryp, alystan kelgen aghayynnyng aq ekenine, naqaqtan-naqaq kýigenine elding kózi әbden jetip tyndy. (http://www.inform.kz/kaz/article/2464820)
Sóitip kóp-kórim júmys istep kele jatqan jap-jaqsy jobanyng jolyn kesken de, keletin kóshti toqtatqan da, jogharyda aittyq, taghy sol K.Mәsimov edi.
Elimiz tәuelsizdik alghaly, shynyn aitu kerek, biraz sharuanyng basy qayyryldy. Baqylau kýsheytilip, jemqorlyq tiylsa, Qazaqstannyng alyp kemesi arshyndap algha jyljy beredi.
Endigi kezek kýttirmey, qolgha alatyn sharua - Kóshi-qon! Onyng taghdyryn sheshpegen jaghdayda istelgen bar hareketting qúny kók tiyn! Tәuelsizdik dýnie jýzindegi bar qazaq balasyna tәn, ortaq merey. Sondyqtan bes million qandastyng kózin jat jerde móldiretip qoyyp, el boldyq degenimiz beker sóz. Qaytalap eske salayyn, jogharyda aitylghan tarihta qalu mәselesin sheshetin ólshem tap osy - Kóshi-qon.
Bireuding salyp ketken ylanyn birden ornyna keltiru, әriyne, onaygha soqpaydy. Desede, biz Serik Ahmetov Ýkimetinen, onyng jana jasqtalghan komandasynan K.Mәsimov basyna su qúighan QAZAQ KÓShIN QAYTA JANGhYRTUDY ASYGhA KÝTEMIZ! (http://www.turkystan.kz/page.php?page_id=39&id=7307) Búl ata-babalarymyzdyng armany, Alash kósemderining ústanymy.
Iske sәt, qúrmetti Serik Nyghmetúly!
«Alashym» degen jannyn, Alla, jolyn ashyq qyla kór!!
Árkez Abayshyl bolayyq! Alashshyl bolayyq! Áumiyn!!!
«Abai.kz»