Bizding eng ýlken problemamyz kedeyshilik. Kedey halyqtyng kóbisi auylda túrady. Auylda túratyndardyng kóbisi qazaqtar. Preziydentting ózi halyqtyng jartysynyng tabysy 50 000 tenge dep aitty. Resmy statistika songhy bir jylda kedeyshilikpen ómir sýretin halyqtyn sanynyng 2 ese óskenin jazdy. Miting kedey men júmyssyz halyqtyng ashu-yzasy.

Bizge Amerikany ashudyng qajeti joq. Jәy ghana Qytaydyng kedeyshilikpen kýresken jolyn qarasaq jetedi. Byltyr Qytay kedeyshilikti resmy joyghanyn aitty. 10 jyl aldyn plandy oryndap qoydy. Negizi Qytay men Qazaqstannyng ortaq tústary kóp. 1990-ynshy jyly Qytaydaghy eksporttyng 3/2-in memlekettik kompaniyalar óndirse 2013-inshi jyly búl kórsetkish 11%-gha týsti. Qazir Qytaydaghy júmys berushi oryndardyng 80%-y jekemenshik kompaniyalar. Qytay búl kórsetkishke ekonomikalyq jәne sayasy sanksiyalargha qaramastan jaqsy nәtiyjeler shyghardy.

Bizde 67 milliard dollar aktiyvi bar "Samúryq Qazyna" korporasiyasy bar. Ótkende preziydent osy qordyng tiyimsiz ekenin aitty. Samúryqtyng әlige deyin basqarma kenesining tóraghasy elbasy Nazarbaev. Basqarmanyng 3 kenes mýsheleri bar. Smailov premier-ministr, Qoshanov jәne Satqaliyev. Samúryqtyng ishindegi QTJ, Qazaqtelekom basqalaryn da jekege beru kerek siyaqty. Bergende de tiyngha satpay sheteldik kompaniyalargha beru kerek. QTJ 30 jylda bir jana jol salghan joq. Ne kerek onday kompaniyanyn? Shetelge satsa elge dollar keledi. Jana júmys oryndaryn ashugha bolady. Birinshi kezekte memlekettik basqarudan jekeshelendiruge ótu kerek.

Artta qalghan ónirlerge jana júmys kýshin ashu. Bilim men medisinany kóteru. Halyqty jappay qanap jatqan bizdegi bankter bar. Solardyng payyzyn týsiru kerek. Alyp satarlyqty qadaghalau. Qalalyq jerlerde jalgha alu óte qymbat. Ony da qadaghalau kerek. Qytay 40 jylda 800 million adamdy kedeyshilikten alyp shyqty. Biz 19 aq millionbyz. Keshendi týrde baghdarlama qabyldap, zang jýzinde júmys istese ol onay.

Sabit Rysbaev

Abai.kz