(әngime)

Mandayshadaghy synar sham jýzimen jer shúqyp túr eken. Syrttaghy kóz satqan qydyrmashty ishtegilerding qújynaghan súlbasymen arbaytyn jynoynaqtyng auzynan adastyrmay, ishten shyqqan óbekshil oinasty qaranghylyqtyng lәzzat shymyldyghyna deyin qoltyqtap barar qyzmetine bola, ózin kinәli sezinetindey. Sauyqshyl júrttyng jýrek soghysynday qúmygha gýmpildegen muzyka, esikti ashyp qalyp edi, sharqyldap kep betti sharpydy. Sonda da tozaq pen tozghan ómirding etegin týiinshektegen aqjemtir tabaldyryqtan iymenbey attady. Attady da, qaysyna kerek edim degendey, dyrdugha meldektegen nópirding jyqpyl-jyqpylyn kózben tintip, ortalarynan bókse synalatar sanylau izdegen. Bótelkening týbinen tabysyp, saptayaqtyng erneuinen ezu jalasqan nópirding qaysysyna kerek bolypty? Ázirshe. Kesh kelgen qonaqtyng kebis sanap bosaghada qalary múnda jazylmaghan zang syndy. Ne esik kózinen, ne dәrethananyng jolynan oryn tiyer edi. Búl joly da dәp solay, qalshiyp túryp-túryp, salpiyp sau qaytpaghanyma shýkir dep, qorjyn zaldyng qos býiirine shashyray qonghan stoldardyng shetki, bos túrghan bireuin qaptalday qúiryq basty. Sosyn shәljie shalqayyp, dayashygha iyek qaqqan. Kliyentti kezegimen qaqshyp týsetin dayashysy da tyqyrshyp әzer túrsa kerek. Jylmanday basyp kep, býgile tóndi:

-  Sizge ne kerek? Myrs etti. Kórik deytin dýniyeden qúr qalghan bet-auyzyn opa-

(әngime)

Mandayshadaghy synar sham jýzimen jer shúqyp túr eken. Syrttaghy kóz satqan qydyrmashty ishtegilerding qújynaghan súlbasymen arbaytyn jynoynaqtyng auzynan adastyrmay, ishten shyqqan óbekshil oinasty qaranghylyqtyng lәzzat shymyldyghyna deyin qoltyqtap barar qyzmetine bola, ózin kinәli sezinetindey. Sauyqshyl júrttyng jýrek soghysynday qúmygha gýmpildegen muzyka, esikti ashyp qalyp edi, sharqyldap kep betti sharpydy. Sonda da tozaq pen tozghan ómirding etegin týiinshektegen aqjemtir tabaldyryqtan iymenbey attady. Attady da, qaysyna kerek edim degendey, dyrdugha meldektegen nópirding jyqpyl-jyqpylyn kózben tintip, ortalarynan bókse synalatar sanylau izdegen. Bótelkening týbinen tabysyp, saptayaqtyng erneuinen ezu jalasqan nópirding qaysysyna kerek bolypty? Ázirshe. Kesh kelgen qonaqtyng kebis sanap bosaghada qalary múnda jazylmaghan zang syndy. Ne esik kózinen, ne dәrethananyng jolynan oryn tiyer edi. Búl joly da dәp solay, qalshiyp túryp-túryp, salpiyp sau qaytpaghanyma shýkir dep, qorjyn zaldyng qos býiirine shashyray qonghan stoldardyng shetki, bos túrghan bireuin qaptalday qúiryq basty. Sosyn shәljie shalqayyp, dayashygha iyek qaqqan. Kliyentti kezegimen qaqshyp týsetin dayashysy da tyqyrshyp әzer túrsa kerek. Jylmanday basyp kep, býgile tóndi:

-  Sizge ne kerek? Myrs etti. Kórik deytin dýniyeden qúr qalghan bet-auyzyn opa-

alappen-aq beri qaratqan dayashynyng da ezuindegi jorta jymiys jýzindegi yzbardy jasyra almay qalghan. Kafe kelginshilerining óle jatqanynda ózderine tikireye qarap, shikireyip sóileserlik erik baryna kýiinip túr. Jýz ret qyzmetin kereksingen kisining aldyna jýzinshi ret kelip túryp ta ýtir-nýktesin qoyghan ornynan qiya bastyrmaytyn sholaq súraghyna, múnyng da ýtir-nýktesi sarjambas bolghan sholaq jauaby dayar edi:

- Qoy etinen kәuәp. Bir saptayaq sýzilmegen syranyzdan bolsa...

-  Syragha ne qalaysyz?

-  Eshtene. «Eshteneni» ezuinen sýirep shygharam degenshe, ong qaptaldy jaghalap ketken eki kóz, tu syrtyna bayaghyda baryp alghan. Kirgen-shyqqandy shashausyz týgendep otyrghan onyng da qos janary múnyng qyr jelkesinde túr eken...

***

Jýregi pәktigining songhy qonyrauyn soqqannan beri dýnie jenileyip sala bergen. Ras. Arynyng ainasyn bir dýleyding yshqynysy kýl-parsha qylghan әuelgi kýnderi endi qayttymning úshtyghyna jete almay jyndanyp kete jazdaghany bar. Aynalasyna búrynghyday púldanyp túrmaq, úrlanyp ta qaray almay biraz jýrdi. Sóitse... on ekide bir gýlim ashylmaghan dep әspensy almaghanmen, kelinshektikke jetpegenin de qún kóretin úrghashymen bәs talastyrarlyq qauqar qonypty boyyna. Erkek atauly jyly úshyrap, qayyrym qylghysy kelip túratynday. Árbirden son, úyandyq deytin túrpayy minezben búryn-sondy qalaysha qonsy qonghanyna tang qalatyn boldy. Ýlken qalanyng erkin adamy bolyp shygha kelgeni - taghdyrdyng jazghany emes, tәnirining syiy ekenine shәk keltirmegen.

***

Aptanyng sylbyr uaqyty júmanyng inirin jaylaghanda, búlar tap júmaqtyng irgesine talyp jetkendey ýh deushi edi. Ásirese ne quanyshymen qaryq qylmay, ne adam sekildi qayghyrugha púrsat bermeytin qala ómirining kýibeni tityqtatqanda. Aspandap túrghan pәteraqy qojayynnyng qúlqynynda úlyp tabystyrghan ónsheng kәri qyz, tang alageuimnen túryp, jan-jaqqa bytyrap joghalady. Ymyrtta yrsyldap-pyrsyldap jýrip apanyn tabady. Sodan song kósheden óngerip qaytqan tegin ósekten qorjyn sógip, ish keptirip baryp tyrapay asady. Sharuany japyryp әketpese de, shala bastyqtyng aldynda jalmandap túramasa ashtan óleri qaysysyna da ayan. Ol kepke de dәniktirgen qu tirlik keyde tórt ayaqtatyp jiberedi. Siraqtary syrtyldap jýrip jayalyghymen jylap kórisetin beybaqtar, onday kezde júmanyng ymyrtyn qúdayynan shyn tiler edi. Júmanyng týni - búlar ýshin sharap iship, sharshau shygharatyn sauyq týni. Aqyl-esting jýgen-noqtasyn sypyryp qoya berip, shuly kafening nuyna kýmp berisedi. Sodan qaytip... sembini bas jazumen, jeksembini es jiumen ótkermek. Aytpaqshy, júmanyng týninen keyin qaysy birining qu tizeni qaraday jatyrqap qalatyn kezderi de joq emes.

Qúrbylar býgin de «Shalqarda» shúrqyray tabysqan.

***

...Manghaz jigit qúddy ózi bolmasa «Shalqardyn» auzy-múrny tyghynsyz qalarday kerdendey basyp baryp, shetki stoldardyng birine, ber jaqqa arqasyn bere jayghasty. Sosyn qúlaq tosqan dayashygha tapsyrys berer-bermesten kilt búrylyp, ózin adaspay tapqan. Artynsha stoldyng qarsy qaptalyna auyp týsti. Múnyng qoldary shanyshqy men rumkagha qojalyq etip, qúlaghy әngimening sharmauynda qalghanmen, kózi jigitte edi. Onyng da qatalap kelgeni shamaly siyaqty, syrany syzdyqtatyp qana otyrdy. Ekeui úzaq arbasqan. Ne zamatta by bastaldy. Tek búl joly ekeuin de týrtpektep túrghyzghan әkki muzykanttyng kisini qútyrtyp әketetin әuleki әuenderi emes, basqa bir qúmarlyq. Tanystyqtyng jetegindegi sarang әngime jigitting qoltyghyn jazyp, qyzdy estandy qylarlyq әserli de emes edi. Biraq izdegen men súraghannyng kelsen-keline ot qoyghany ras...

Bir esin jisa qastaryna kóship alghan manghaz jigit qaljynbasqa ainalypty. Qyzdardyng ishi-bauryn kósep otyrdy. Jәne bir es jighanda kóshe shamdary kóz aldynda zulap jatqan. Ary qarayghysy búldyr eles... Kirpikteri qaqyray sógilip edi temeki sasyghan bólmede jatyr eken. Qaraqúsy úiyp, samayy solqyldap әketip barady. Kýn kózinen jýzin taydyra aunap týskende, kýnәdan beli qayysqan eski tósek oibay salghan. Qonaq ýiding arzan nómirinde jatqanyn sonda bildi. Manghaz jigitting aty-jónin esine týsire alsashy.

«Abai.kz»