«Atyng shyqpasa, jer órte», degen keshegi qazekemning býgingi úrpaghy qolyna sirenke almasa da, aty әlemning alys-jaqyn talay eline órtsiz-aq tarady. Biyl. Resmy jolmen. «Qalaysha?» deysiz be? Bylaysha: Angliya parlamentining mýshesi Margaret Hodj aqpannyng 3-i kýngi mәjiliste «Jemqorlyqqa qarsy kýres turaly» sóilep, Qazaqstannyng aramaqshaly    28 bayyna sanksiya salu kerektigin aityp, attaryn tizip berdi. Onyng tenjartysy – elding búrynghy preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng әuleti. «Kóshbasy», әriyne, Ábishúly. Ýsh qyzy jәne kýieubalalary: Timur Qúlybaev pen Qayrat Shәripbaev, inileri: Samat Ábishev pen Qayrat Satypaldy, eng kishileri – Dәrighanyng úly Aysúltan.

Nazarbaevtardyng bir ghana Angliyadaghy dýniye-mýlkining jalpy somasy 330 million funt sterling eken!  1 f/s = 626 tenge.

Internette jalpy Nazarbaevtar turaly kóp. «V Londone prizvaly k sanksiy protiv «kazahskih kleptokratov» – semiy y pribliyjennyh Nazarbaeva» delingen bir sholu maqalada. Onyng halyqaralyq tilderge audarylyp, alys-jaqyn elderge tarap ketkeni shýbәsiz.

Mine, qazaq, senen ózge halyqtyng búlaysha «ataqqa jaryghanyn», mysaly, men estigen emespin.

Áygili milliarder T.Qúlybaevtyng «jomarttyghy» sonshama, prins Endruding 12 million funt sterligke satylmaq ýi-jayy men jerin 15 million funt sterligke ala salypty! Áyeli – Dinara Núrsúltanqyzy ekeui de milliarder bolghan song (әrqaysysynda 2,5 milliard dollar bar kórinedi), sirә, aqshasynyng esebinen janylyp qala beretin bolghan ghoy...

N.Nazarbaevtyng el preziydenti taghyna otyrar aldyndaghy qimyly mening de әli kóz aldymda. Mәdeniyet sarayymyzdyng respublika tuy ilingen sahnasyna qasqalau basty symbatty jigit shyghyp (búryn kórmegenmin), minberge bardy (saltanatty jinalystyng mәni – elimizding birinshi preziydentin saylau ekeni jariyalanghan). Zal toly júrtshylyqqa sәlemdesu isharasyn jasap, minberding ong jaq shetine taman qoyylghan Qúran-kitaptyng betine ong alaqanyn tósep túryp: Qazaqstangha әrqashan adal qyzmet etetinine, býkil ómirin, kýsh-jigerin halyqtyng mýddesine júmsaytynyna, kópúltty elding yntymaghyn nyghayta týsude әdil bolatynyna... ant berdi. Mýdirmey sóileydi eken. Duqolshapalaq...

IYә, alghashqy shapalaq auyl-selogha tiydi.

Erkin eldigimizding Kók tuyn alaqaylap kóterip, danghyl jolgha týskenimizge mәz bolyp, shalqy bastadyq. Jana ómirimizding birinshi janalyghy bolyp «Auyl sharuashylyghyn privatizasiyalau turaly» qauly shyqty. Preziydenttik basshylyq búrynda «memleketke masyl» bolghan salany jekemenshikke ainaldyrdy. Újymshar (kolhoz) men kenshardyng (sovhozdyn)  barsha tehnikasy, maly apyl-ghúpyl satyldy, nemese nesiyege berildi. Qaltalylar qaryq boldy, qaltasyzdar zaryq boldy.

1980-jyly-au deymin, KSRO basshysy L.Brejnev Almatygha kelip, ýlken jiyn aldynda sóilep túryp: «Qazaqstanda qazirde 33 million qoy bar eken, Dimash Ahmetovich, aldaghy on jylda 50 milliongha jetedi dep oilaymyn» degeninde  Lekenning ejelgi dosy, bizding basshymyz D.Qonaev qol sogha qúptap: «Jetedi, Leonid Iliich, jetkizemiz!» degen. 1990-jyly  36,2 milliongha jetken sol qoy da bóliske týsip kete bardy. Olay bolmasa,  qayda ketti?

Auyl  qazaqtyng azyq-týlik qoymasy emes, altyn besigi edi, sol besik audaryldy. Kenestik dәuirde: «Qaladan – auylgha!»; «Qala men auyldy  qatar damytayyq!» degen baghyt boldy. Oblystyq gәzet redaksiyasynyng jurnalshysy kezimde sol iygi niyetti qoldaghan maqalalar jazyluyna atsalysqandardyng biri boldym. Auyl-selo ózining tirshiligine qajettining bәrimen qamtamasyz etilip, jan-jaqty damydy.

Tirshilik ózgerdi. Kenestik dәuirde  týtini týzu shyghyp túrghan 2 mynnan astam auyl-selonyng «tarihy reformadan» song 2 jýzdeyi qalyp edi, tәuelsizdigimizding «Oy-hoy!» 30 jylynda olar da tutalaqaygha úshyrap, qanqalary ghana qaldy. Árirektegisin aqtarmay, býgingisin,  2022-jylghysyn, aitsaq: gәzetterde anau auylgha auyzsu, mynau auylgha gaz  jetkizilgeni, jylu jýiesining iske qosylghany, medpukt, auruhana ashylghany... turaly habarlar shyghyp jatyr. 30 jyldaghy «eresen tabystarymyzdyng nәtiyjesi».  Estu de ynghaysyz «janalyqtar».

Ónerkәsibimiz de Nazarbaevtyq: «óz kýnindi ózing kór», «bay bay bolady, kedey kedey bolady» degen «ghúlamalyq  tújyrymgha» tap boldy.

«Ghasyr ghúlamasynyn» ol tújyrymy ruhany ómirimizdi de ózekke tepti. Eger janylyspasam, 1994-jyly bolar, preziydent N.Nazarbaev AQSh-qa alghashqy resmy saparyn jasap kelip: - Amerikada, jalpy kapitalistik elderde «shygharmashylyq odaq» degen joq eken, - dedi de, jazushylar, jurnalshylar, kompozitorlar, suretshiler, sәuletshiler... odaqtary memlekettik budjetten shettetildi. Ruhany ósip-órkendeu «josparynyng artyghymen oryndalghanyna» kózderi jetken ghoy.

Kóp úzamay, «jyghylghannyng ýstine júdyryq» bolyp, qay jyly ekeni esimde qalmapty, Mәdeniyet ministrligimiz jabyldy. Esimde qalghany – 2010-jyly «Jas alash» gәzetinde «Mәdeniyet ministrligi qajet» degen maqalamnyng shyqqany. Ol júrtshylyqtyng talabyn biylikke jetkizu әreketim edi.

Búl mәselelerding tabysar, ortaq ong sheshim tabar arnasy – ekonomika  desek, Qazaqstannyng ekonomikasy damudyng shyrqau shegine jetkenine myna eki ýzindi kuә:

«...Býginde azamattyq qoghamdy qalyptastyrghan Qazaqstan býkil әlemdi qyzyqtyryp, tandandyryp, ýlgi-ónege bolyp túr. Álemdik ekonomikanyng ghúlamalary «Qazaqstandyq damudyng kodyn biluge qúlshynuly» (Myrzatay  Joldasbekov. «Egemen Qazaqstan» gәzeti).

«...V Kazahstane postroena uspeshnaya sovremennaya ekonomika, osnovannaya na rynochnyh prinsipah y nazvannaya v miyre «Modeliu Nazarbaeva» (Oljas Suleymenov,  Gazeta «Svoboda slova»).

Endi osy «eki sipattamagha say»  sifrlar sóilesin:

1994-jyl. 1 kilo etting baghasy 7,4 tenge; 1 litr sýt – 1,5 tenge; 1 bólke nan – 53-58 tiyn (qalyp týrlerine qaray).

2021-jyl. 1 kilo etting baghasy 3500–4000 tenge; 1 litr sýt – 280-300 tenge; 1 bólke nan – 180-320 tenge.

Kiyim-keshektin, dýniye-mýliktin, pәteraqynyn, elektr quatynyn  jyl sayyn qymbattauy – óz aldyna.

1994-jyly 1 dollar – 4,5 tenge bolsa, býginde – 465 tenge.

Respublika boyynsha azyq-týlik, dýniye-mýlikting baghasyn jinaqtap, orta esepke ainaldyrghanda búl merzimde jalpy bagha 78 ese ósken. Halyq: «arzandady» degen sózdi úmytty, estiytini – «qymbattady».

Osynday jaghdaydaghy Qazaqstanda ekonomikalyq damu boldy deu – sonau kókezu Hrushevtyn: «1980-jyldan bastap kommunizmdi kóre bastaymyz!», «Sovet halqynyng býgingi úrpaghy kommunizmde ómir sýretin bolady!» degenindey qyzdyrmaly qyzyl sóz!

Álde... anau «kod» pen «modeli» elimizding ekonomikasy óz ishinde emes, shette damyghanyn kórip-bilgendikting nyshany ma? Áy, solay-au, solay! Margaret Hodj dәlelsiz sóilemegen bolar. Internette qazaqstandyq ondaghan millioner-milliarderding shet elderde qabat-qabat ýileri, aumaqty sayajaylary, úshaqtary, keme-qayyqtary, tipti kólderi men araldary bary aitylyp, beyne-kórinispen dәleldenude. Bәrin tizbelemey, olargha «aq batasyn bergen» N.Nazarbaevtyng ghana shet elde jiyrmagha juyq sәuletti saraylarynyng әdresteri, baghalary jazylyp  kórsetildi («Azattyq radiosy» saytynda). Angliyadaghylarynyng qúny qansha ekenin oqyp bildinizder. Ol ol ma, «DAT-OP» gәzetining jaqyndaghy, aqpan aiynyng 24-kýngi, sanynda (5-betinde) jariyalanghan: «Nazarbaevtyng Úly Britaniyada 8 milliard dollar biznes imperiyasy anyqtaldy», «Nazarbaevtar iyelengen, qúny 100 million evro (1 evro = 451 tenge, - avtor) mýlikti tәrkileu súraldy» (Germaniyada) degen taqyrypty eki materialdy oqyp, jaghamdy, ústamaq túrghay, júlyp ala jazdap: Áy! Myna Núrsúltan Nazarbaev pen Timur Qúlybaev Qazaq elining baylyghyn taltýste tonau ýshin tughan ba?!. Nazarbaevtyn  qúran  ústap túryp bergen anty  qayda qaldy?!. Qúlybaev «qatyn alma, qayyn al» degendi qúrsaqta jatyp jattaghan ba?! –  kýiindim... Men ghana ma?..

Ghabbas Qabyshúly

Abai.kz