Azamat Jolbarys. Dinbúzarmen «odaqtasqan» Q. Lama Shәripting «reformasy» nege jýzege aspady?
«Jaqsylyqqa, izgi isterge jәrdemdesinder. Kýnә jasaugha jәne dúshpandyq әreketterge bolyspandar. Allah taghaladan qorqyndar! Allah taghalanyng azaby qatty» («Mәidә» sýresi, 2-ayat).
Byltyr ghana qúrylghan su jana din isteri agenttigining tóraghasy Q. Lama Shәrip óz qyzmetin eng aldymen elimizdegi Islam dinin óz әl-qadirinshe jýrgizip jatqan Diny basqarma men onyng meshitterine «reforma» jasaudan bastaugha kiristi de, ózine «odaqtas» etip, úsharyn jel, qonaryn say biletin dinbúzar Múrat Telibekovpen til tabysty. Qúday saqtap, jýzege aspay qalghan «reformasyna» toqtalmas búryn dinbúzar Múrat Telibekov degenning kim ekenin qalyng oqyrmangha tanystyrayyq.
«Jaqsylyqqa, izgi isterge jәrdemdesinder. Kýnә jasaugha jәne dúshpandyq әreketterge bolyspandar. Allah taghaladan qorqyndar! Allah taghalanyng azaby qatty» («Mәidә» sýresi, 2-ayat).
Byltyr ghana qúrylghan su jana din isteri agenttigining tóraghasy Q. Lama Shәrip óz qyzmetin eng aldymen elimizdegi Islam dinin óz әl-qadirinshe jýrgizip jatqan Diny basqarma men onyng meshitterine «reforma» jasaudan bastaugha kiristi de, ózine «odaqtas» etip, úsharyn jel, qonaryn say biletin dinbúzar Múrat Telibekovpen til tabysty. Qúday saqtap, jýzege aspay qalghan «reformasyna» toqtalmas búryn dinbúzar Múrat Telibekov degenning kim ekenin qalyng oqyrmangha tanystyrayyq.
Qanshama jyldardan beri Islamgha jatpaytyn ahmadiyashylardyng jyrtysyn jyrtyp kele jatqan Múrat Telibekovting ómirbayan paraqshasynda mamandyghy jurnalist dep kórsetilgen. Tehnika ghylymdarynyng kandidaty. Kezinde birneshe telearnalargha basyn súghyp kórgenimen, syiyspady. Sodan keyin biraz uaqyt Irina Petrushovanyng basshylyghyndaghy «Respublika» gazetining redaksiyasymen qarym-qatynas ornatty. Kezinde ózin halyqaralyq Islam ligasynyng menshikti tilshisimin dep te kólgirsidi. Halyqaralyq úiymdardan az-kem habary bar jan halyqaralyq Islam ligasy men BAQ-nyng arasynda jer men kóktey aiyrmashylyq baryn biletin bolar. Búl músylman elderining basyn qosqan irgeli halyqaralyq úiym. Negizi 1962 jyly qalanyp, shtab pәteri Mekke shaharynda ornalasqan. Úiymnyng basty maqsaty - músylman elderinin diny qarym-qatynastaryna basymdyq beru arqyly onyng yqpalyn kýsheytu. Ózin halyqaralyq Islam ligasynyng menshikti tilshisine balaytyn M. Telibekovting maqalalarynan kózi qaraqty oqyrman Islam jayynda birauyz da bayypty sóz tappasy haq. Alayda, músylmandyqty bet-perde etu oghan únaghany sonshalyq aragha kóp uaqyt salmay-aq «Qazaqstan músylmandary odaghy» atty quyrshaq úiymnyng ózin-ózi saylaghan tóraghasy bolyp shygha keldi. Ol jyrtysyn jyrtyp jýrgen ahmadiyanyng Islamgha qansha qaynasa da sorpasy qosylmaytynyn músylmandar jaqsy biledi. Alghashqyda әdilet organdarynyng QMDB-ny el músylmandarynyng atynan tek Diny basqarmanyn ghana sóiley alatynyn algha tartyp, úiymdy tirkeuden bas tartqan-dy. Degenmen, qulyghyna qúryq boylatpaytyn ol ailagha kóship, «Qazaqstan músylmandar odaghynyng jeke qayyrymdylyq qory» degen ataumen tirkelip ketti. Ózi onyng qúryltayshylarynyng qatarynda da joq. Býginde búl quyrshaq úiymnyng Qaraghandy men Shymkentte filialdary júmys isteude. «Qazaqstan respublikasy azamattaryn ýilestiru arqyly múqtaj jandargha demeushiler arqyly materialdyq jәne ruhani kómek kórsetu, jeke adamnyng damuyn qalyptastyru», - dep jarghysynda óz «maqsattaryn» aiqyndaghanymen oghan say júmys istep, eng bolmasa bir ret te qayyrymdylyq is-sharasyn ótkizbegeni atyna zaty say kelmeytindigin kórsetedi.
«Jeke adamnyng damuyn qalyptastyru» degen әdemi sózder is jýzinde jýzege asty ma? Eshqanday mýshesi joq úiymgha ózin-ózi tóragha saylap alghan onyng alghashqy júmysy el mýminderining qara shanyraghy QMDB-men jaghalasudan bastaldy. Óitkeni, ahmadiyashylardyng jyrtysyn jyrtushy Múrat Telibekovting el músylmandarynyng atynan sóileuge sharighatqa salsa da, adamgershilik ayasyna salsa da eshbir qisyny kelmeydi. Osylaysha QMDB -men QMO - arasyndaghy (kiykiljing qoldan әdeyi úiymdastyrylghan demeske laj joq) baspasóz betterinde jaryq kórip jatty. Búghan tóreshilik etip, «әy der әje, qoy der qoja» tabylmady. Amalsyz Diny basqarma onyng zansyz is-әreketteri ýshin әdilet oryndaryna jýginuge mәjbýr boldy. Endi solardyng birnesheuin tizip ótsek:
1. 2005 jyl, sәuir. QMDB-nyng tóraghasy, Bas mýfty Ábsattar qajy Derbisәli QR Parlamentine hat joldap, «Strana y miyr» gazetine jariyalanghan M. Telibekovting maqalasy dinaralyq óshpendilikti qozdyratyny jayynda mәlimdep, jauapqa tartyluyn súrady.
2. 2005 jyl mamyr. «Megapoliys» gazetinde M. Telibekovtin «pәtuәsy» (pәtuә-sheshimdi tek diny basqarma beruge qúqyly) jariyalanuyna oray Bas mýfty arnayy mamandandyrylghan sotqa talap aryz týsirdi. Óitkeni, maqala shyqqan kezde Qazaqstan músylmandar odaghy úiymynyng qayyrymdylyq qory әli resmy tirkeuden ótpegen edi. Al, M. Telibekov «pәtuә» bergende atalmysh úiymnyng basshysy dep qol qoyghan. Osyghan oray sot M. Telibekovke 10 AEK (9710 myng tenge) kóleminde aiyppúl salyp, әkimshilik jauapqa tartty.
3. 2005 jyl, mausym. Bas mýfti QMO-ny tirkemeu jóninde Almaty qalasynyng arnayy mamandandyrylghan sotyna jәne qalalyq Ádilet basqarmasyna talap-aryz týsirdi. Alayda sot talap-aryzdyng oryndaluy mýmkin emestigin algha tartyp, ótinish qanaghattandyrylmady. Osylaysha el músylmandary arasyna jik salushy úiym payda boldy.
4. 2005 jyl, shilde. «Núr-Mýbәrak» Mysyr Islam mәdeniyeti uniyversiytetinin prorektory Shәmshiddin Kerim QMO jәne «31» telearna «uniyversiytetting bedeline núqsan keltirdi» dep 3 million tenge ótemaqy talap etip, Almaty qalasynyng mamandandyrylghan sotyna talap-aryz týsirdi. Degenmen, atalmysh uniyversiytetting rektory, doktor Hijaziyding talap-aryzdan bas tartuyna baylanysty sot otyrysy ótpey qaldy.
5. 2005 jyl, qyrkýiek. QMDB-nyng tóraghasy, Bas mýfty Ábsattar qajy Derbisәli músylmandar arasynda ýrey tughyzdy dep M. Telibekovting ýstinen Almaty qalasynyng prokuraturasyna aryz týsirdi. Búghan sebep tótenshe jaghday oryn alghanda meshitterde órt qauipsizdik sharalary eskerilmegeni jóninde M. Telibekovting orynsyz jala jauyp, QMDB-ny aiyptauy. Prokuratura M. Telibekovten jazbasha týsinikteme aldy.
6. 2005 jyl, qazan. Bas mýfty Ábsattar qajy Derbisәli «Megapoliys» gazetinde «Islam islamgha qarsy» degen Telibekovtin maqalasyna oray Almaty qalasy, Bostandyq audanynyng sotyna shaghymdanyp, «ar-namysy men bedeline núqsan keltirdi» dep avtordan jәne gazet redaksiyasynan 10 million tenge moralidyq ótemaqy talap etti. Sot jauapkerdi kópshilik aldynda keshirim súrauyn mindettep, 50 myng tenge talapkerge tóleuge sheshim shyghardy.
7. 2005 jyl, qarasha. «Megapoliys» gazeti Bas mýftiyden keshirim súrap, maqala jariyalady. Alayda, audandyq sottyng sheshimine qanaghattanbaghan Á. Derbisәli qalalyq sotqa appeliyasiyalyq shaghym týsirip, jauapkerlerden 10 million tenge tóleudi talap etti. Qalalyq sot aryzdy qarap shyghyp, audandyq sottyng sheshimin ózgerissiz qaldyrdy.
8. 2005 jyl. Jeltoqsan. Almaty qalasynyn Ádilet departamenti «Qazaqstan músylmandar odaghynyng qayyrymdylyq qorynyng taratyluy mýmkin ekendigin eskertip hat joldady. Óitkeni, qordyng zandy meken-jayy naqty túrghylyqty jerimen seykes kelmeytindigi jәne qúryltayshynyng basshy qyzmetin atqarmaytyny anyqtalghan.
9. 2005 jyl, jeltoqsan. QMDB baspasóz mәslihatyn ótkizip, oghan jinalghandargha Qazaqstan músylmandary odaghynyng qayyrymdylyq qoryn zansyz úiym dep jariyalady.
10. Almaty qalasynyng arnayy mamandandyrylghan soty Á. Derbisәlinin talap aryzy boyynsha Bostandyq audanynyng prokuraturasynyn qozghaghan әkimshilik isi boyynsha sot otyrysyn ótkizdi. Búghan sebep QMO-nyng janynan qúrylghan Ortalyq Aziya boyynsha adam qúqyqtary jónindegi músylman komiytetining QR Preziydenti N. Nazarbaevqa joldaghan ashyq haty. Óitkeni, músylman komiyteti memlekettik tirkeuden ótpegen bolatyn. Sot QMO-na 10300 tenge kóleminde aiyppúl saldy.
Áriyne, búl tizimdi ary qaray da jalghastyrugha bolady. Biraq, búdan músylman jamaghatyna tiyer payda joq. Múnan kórinip otyrghanynday búl qordyng jarghysynda dinmen emes, qayyrymdylyq is-sharalarmen shúghyldanatyny atap kórsetilgen. Áytse de, M. Telibekovting is-әreketi tek dinge, músylmandar arasyna iritki salu ghana. Múny tirkegen әdilet oryndary «bayqar, sezer, kórer» emes.
M. Telibekov qashan qarasang oryndaluy óte kýmәndi iydeyalardy aityp, júrtty eleng etkizuding has sheberine ainalghan. Ol tipti ózin músylmandardyng jәne ózge dindegilerding «naghyz qorghaushysy» etip kórsetuden jәne osy jayynda tilshilerge súhbat beruden esh jalyqqan emes. «Jeke túlghanyng damuyn qalyptastyramyn» dep tyrashtanyp jatqany. Shamasy ózin júrt tez úmytyp ketedi-au qauiptense kerek.
Ózin-ózi tóragha saylap alghan aty darday «Qazaqstan músylmandar odaghy» atty úiymda nebәri 2-3 adam shtatta tirkeuli túr. Onyng ózi jay kóz aldau ghana. Sonda ol elimizding býkil músylmandarynyng talap-tilekterin Islamgha jatpaytyn ahmadiyashylardyng jyrtysyn jyrtyp jýrgen M. Telibekov jalghyz ózi oryndamaq pa? Qalaysha? Jogharyda atap kórsetilgenindey osy kezge deyin qordyng jarghysyna say birde-bir naqty qayyrymdylyq is-sharasyn ótkizgenin estimeppiz de, kórmeppiz de.
Onyng bar maqsaty músylmandar arasyna iritki salu arqyly Batysqa jaramsaqtanyp, qomaqty qarjysyna ie bolu. Sebebi, M. Telibekov myrza EQYÚ-nyng bastamasymen әr jyly kýzde Varshava qalasynda ótetin ýkimettik emes úiymdardyng túraqty qonaghy. Búl jiynda ol Qazaqstandy batystyq demokratiya ýlgisine say damymay jatqanyn aityp, úpayyn týgendep jýr. Elimizding býkil músylmandarynyng atynan elimizdi, júrtymyzdy kinәlap sóilep, til tiygizedi. Onyng sózinde de bәtuә joq. Sebebi, sýieksiz qyzyl tilge erik berip, naqty derekter men dәiekterdi keltire almay, maltany eze beredi, eze beredi. Jalpy el músylmandarynyng atynan halyqaralyq jiyndarda sóileuining ózi baryp túrghan bassyzdyq. Óitkeni, eng qúryghanda sharighatty aitpaghannyng ózinde M. Telibekov arabsha qara (әrip) tanyrlyq ta diny bilimnen de maqúrym. Al, onyng sharighi «pәtuәlar» shygharuy tipti kýlkili. Pәtuәlardy tek islam dinining asa bilgir oqymystylary men faqih ghalymdary ghana bere alady. Búghan tereng bilim kerek ekenin ol oilanyp ta kórgen emes. Pәtuәsynyng týri kýni keshegi 90-jyldardyng basyndaghy kóshe mitingisinde auzyna kelgendi qúsatyn dýmbilez әsire belsendining dengeyinde. Oghan eki dýnie - bir qadam. Onyng bar qyzmeti músylmandar arasyna jik salyp, day-day etu. Búl batystyq tis qaqqan Islam jaularynyng zymiyan aila-tәsilimen astasyp jatyr.
Ókinishke oray osynday diny sauatsyz qara dýrsin adamnyn elimizde Din isteri jóninde agenttik qúrylyp, onyng tóraghasy bolyp Qayrat Lama Shәrip taghayyndalghanda asyghy alshysynan týskendey sezindi. Óitkeni, agenttikting basshysyna eng birinshi bolyp M. Telibekov myrza balasha quanyp, qoldau bildirdi. Agenttik tóraghasynyn: «Biz bir halyqpyz, sondyqtan bir dindi ústanuymyz kerek» degen mәlimdemesi qoghamdyq daugha úlasa jazdaghan. Osyghan oray arnayy tújyrymdamanyng da dayyndalyp jatqanyn tilshi qauymyna jetkizgen. Qayrat Lama Shәripting osylay degenin býkil BAQ ilip alyp, qoghamdyq pikir tughyzdy. Degenmen, onyng aitqandaryna ózining әriptesteri de qarsy shyqty. Sol kezdegi mәdeniyet ministri, býgingi memlekettik hatshy Múhtar Qúl-Múhammed múnyng qúr dauryqpa ekenin aityp tilshilerge súhbat berdi. («Ostavite nashy dushiy». Avtory T. Alina. «Megapoliys» gazetining 2011 jylghy 4 shildedegi sany). Tipti Parlamentegi birneshe deputtar óre týregelip, Premier-Ministr Kәrim Mәsimovtyng atyna arnayy saual joldap, mәn-jaydy týsindirudi talap eti. Óitkeni, elimizding Ata zany boyynsha әrkimge ar-újdan qúqyghy berilgen. Bir sózben aitqanda, qanday dindi ústansa da әrkimning erki. Búghan shekteu qoyylmaghan.
Degenmen, bir jyl búryn Din isteri agenttigi tóraghasynyng uәde etken arnayy tújyrymdasyn qarapayym júrt kýni býginge deyin kýte-kýte jalyqty.
Qayrat Lama-Shәrip qyzmetine kirise sala eshkimge bayqatpastan Qazaqstan músylmandary diny basqarmasyna reforma (Saudiyalyq ýlgide) jasaugha baryn saldy. Memlekettik organdar tarapynan diny basqarmany qatang baqylaugha alyp, ashsa alaqanynda, júmsa júdyryghynda ústaudy maqsat etti. Úzaq jyldar boyy Mysyrda, Birikken Arab Ámirliginde, Saud Arabiyasynda elshilikte qyzmette jýrgende Bas mýfty Ábsattar qajy Derbisәli bas-basymen ketken myndaghan jeke ýlkendi-kishili meshitterdi Diny basqarmanyn manayyna toptastyra aldy. Imamdardyng bilimin jetildiru instituty men «Núr-Mýbәrak» Mysyr islam mәdeniyeti uniyversiytetin, 9 medrese ashyp jergilikti mamandardy dayyndaugha danghyl jol salyp berdi. Býginde diny basqarmanyng janynan túraqty týrde gazet pen jurnal shyghyp, resmy týrde ondaghan islamy sayttar qyzu júmys isteude. «Zeket» qory ashylyp, Islam mәdeniyeti men bilimin qoldau qorynyng demeushiligimen songhy 2,5 jylda meshitter men medreselerge 2 million danadan astam kitaptar men kitapshalar taratyldy. Búdan ózge de kóptegen iygi isterge múryndyq bolghan sheyh Ábsattar qajy Derbisәlini el músylmandary ýsh ret Bas mýfty etip saylady. Áriyne, múnyng bәri QR Din ister agenttigining tóraghasy Qayrat myrzagha asa únay qoymaghany belgili. Qaytse de Bas mýftiyding el aldynda bedelin týsirip, ózine birjolata qúldyq úrar basybayly baghynyshtysy etip aludy kózdedi. Osy oiyn jýzege asyru ýshin QMDB-nyng ghana emes-au, Islamnyng ejelgi jauy, dinbúzar Múrat Telibekovpen auyz jalasugha deyin barugha arlanbady. Búghan qatysty onyng ústanymy: «Jauymnyng jauy mening dosym» bolsa kerek. Ózining Elorda tórindegi ataqty mәlimdemesinen keyin aragha kóp uaqyt salmay-aq, M. Telibekovpen resmy týrde kezdesti. Biletinderding aituynsha, ózara jýzdesu agenttik basshynyng jazbasha týrde shaqyrtuynan keyin jýzege asqan. Din isteri agenttigining tóraghasymen kezdeskenine shabyttanghan dinbúzar M. Telibekov oghan jastardy islamgha tartudy bet perde etip, sharighat qúptay qoymaytyn týrli festivaldardy, suretshiler kórmesin, tipti balet biyshilerining bayqaularyn ótkizudi úsynghan. Sonday-aq, «Habar» telearnasynan islamgha baylanysty avtorlyq baghdarlama ashugha yqpal etuin tóraghadan qiylyp túryp súrasa kerek. Qayrat Lama Shәrip búghan jauap retinde oghan ózining eki tomdyq kitabyn (biletinderding aituynsha Mәdinada oqityn birqatar qazaq jastaryna arabsha kitaptardan audartyp dayyndaghan) syilay otyryp, avtorlyq jobanyng tújyrymdamasyn dayyndaudy tapsyrghan. Arada kóp ótpey M. Telibekov habar jobasynyn dayyn ekenin tóraghagha mәlimdeydi. Onda әr apta sayyn Mysyrgha, Liviyagha, Saud Arabiyasyna taghy da basqa arab memleketterine baryp, ondaghy diny jaghday men tónkeristerding tәjiriybesin ýirenu jaghy da nazardan tys qalmaghan. Múnday oigha alynghan baghdarlamalar týpting týbinde iske asa qalsa, typ-tynysh jatqan elimizding tútastyghy men túraqtylyghyna ýlken qauip tóndiretini aitpasa da týsinikti. Múnysy solardaghy bassyzdyq pen beybereketsizdikting «tәjiriybesin» bizge úsynu bolyp shyqpay ma? Qazirge búl dinbúzar men Din ister agenttigi tóraghasynyng arasyndaghy «kelisim» ghana.
Din ister agenttigining tóraghasy QMDB-ny aitqanyna kóndirip, degenimen jýrgizu ýshin qara shanyraqty bólshektep tastaudy kózdep, ózindik reforma jasaudy qolgha aldy. Oghan sәikes Bas mýftiydi el músylmandary qúryltayynda saylamay Caud Arabiyasyndaghyday memleket basshysynyng oblys әkimderi sekildi taghayyndauyn kózdegen. Ár meshitti jeke óz aldyna diny birlestikke ainaldyryp, attaryn da auystyrudy maqsat etken. Sonday-aq, zeket salyghyn engizudi de oylastyrghan. Diny agenttikke Ýkimet jaghynan berilgen ókilettilikti azsynyp, týrli qiytúrtqy әreketterge barudan da tartynyp qalmaghan. Mysaly, Bas mýftiydi júrt aldynda «ústazym» dey otyryp, ony ornynan alyp tastap, kadrlardy ózi taghayyndap, qarjy-qarajat jaghyna da auyz saludy oilastyrypty. Áriyne, osy jәne basqa da algha qoyghan josparlarynyng kýni býginge deyin jýzege aspaghanyna el músylmandary kuә.
Baqanday alty jyl Saud Arabiyasynyng tәjiriybesin jatpay-túrmay zerttegen Qayrat myrza Qazaqstandaghy jaghdaydy mýlde esinen shygharyp alghanday. Óitkeni, Saudiyada bir ghana Islam dini ýstemdik qúrsa, bizde jaghday mýlde basqasha. Olarda memlekettik din Islam bolsa, biz zayyrly elmiz.
Shydamnyng da shegi bar emes pe? Tek osynday әreketterden keyin ghana QMDB-nyng tóraghasy, Bas mýfty Ábsattar qajy QR Preziydentine ashyq hat joldap, mәn-jaydan tolyq habardar etti. ( «Pochemu Absattar Derbisaly Qayrata Lama Sharifa chaem ne napoiyl», J. Tulendiyeva, gazeta «Megapoliys» 23.04.12. goda)
Respublikadaghy beldi-beldi búqaralyq aqparat qúraldary Bas mýftiydi qoldap, qorghady. Óitpegende she? Osy uaqytqa deyin hazretting atqarghan býkil iygi isteri býkil el-júrt pen baspasózding nazarynda bolsa. Elbasy da der kezinde mýftiyge qoldau bildirip, Memlekettik hatshy Diny Agenttik basshysynyng mәselesin may shammen qarady. Endi qyzyqty qaranyz. Taghy da Diny agenttik tóraghasyna «odaqtasy» dinbúzar Múrat Telibekov arasha týsti. «Diny agenttikting qúryluy eldegi diny instituttardyn, sonyng ishinde QMDB-nyng óz mindetin tiyisti dәrejede atqara almauynan. Diny salada tәrtip ornatudyn uaqyty әbden pisip-jetildi. Áytpese, taghy bir tóreshil organ qúrudyng qanday mәni bar? Áriyne, bastapqyda týsinbeushilikter men týrli qózqarastardyn boluy zandylyq. Degenmen, bәsekelestik zamanynda múnyn paydasy óte zor. Búl óz kezeginde diny jaghdaydy jaqsartyp, onyng damuyna ólsheusiz ýles qosary sózsiz» dep sayrady dinbúzar. ( «Pochemu Absattar Derbisaly Qayrata Lama Sharifa chaem ne napoiyl», J. Tulendiyeva, gazeta «Megapoliys» 23.04.12. goda)
Odan keyin Elbasynyng ózi kelip ashqan «Hazret Súltan» meshitin Diny ister agenttigi tolyq óz baqylauyna alugha úmtyldy. Tipti, dindarlardyng jalaqylaryna deyin ózderi belgilep, qayyr-sadaqagha da auyz salmaqshy boldy. Taghy da biylik aragha týsip, halyqtyq-demokratiyalyq «Núr-Otan» partiyasy QMDB-ny qoldap shyqty. M. Telibekov eski әuenine basyp: «QMDB men Diny ister agenttigining arasyndaghy kelispeushilik kópke ayan. Óitkeni, biylik agenttik arqyly monopoliyagha ainalghan diny basqarmanyng qúziretin kemitip, qyzmet ayasyn taryltpaqshy boldy. Sebebi, monopoliyagha ainalghan saladan týbi jaqsylyq shyqpaydy. Tipti, onyng basshysy әlemdegi eng aqyldy ghúlama bolsa da! Biylik pen mansap myqty túlghanyng ózin qatty ózertip jiberedi.
Biylik ruhany salany qadaghalausyz qaldyrghanyn týsinip, jantalasa baqylaugha alugha bar kýshin saldy. Sonyng saldary bolar sharighatqa den qoyghan Bekbolat Tileuhan Parlamentten yghystyrylyp shygharyldy. Búl teketireste Qayrat Lama Shәrip mindetti týrde basym týsui kerek. Óitkeni, ar-namystyng tarazygha tartylar túsy osy», ( «V chujung mecheti - so svoim ustavom. Udastsya ly zagnati djinna obratno v butylku» (S. Isabaeva, gazeta «Central Asia Monitor» 24.08.12.) dep agenttik tóraghasyn Islamnyng aq tuyn kóterushi әdiletti basshy etip kórsetuge tyrysty.
Osylaysha QMDB-nyn róli men halqymyzdyng birligi men yntymaghy jolyndaghy qyruar júmystaryn týkke alghysyz etip tastap, jala japty. Alayda, QMDB-ny tórtke: shyghys, batys, ontýstik jәne ortalyq aimaqtargha bólip, osynsha tórt әlsiz mýftiyatqa bólshektep, qúziretin kemitu arqyly el músylmandary arasyna syna qaghu qaskóilik ekenin Aqorda óte jaqsy týsindi. Songhy kezderi lankesterding islam atyn jamylyp, elimizding әr aumaghynda jarylystar úiymdastyryp, halqymyzdyng tynyshtyghyn búzuy el mýminderining birlikte ómir sýruining asa manyzdy ekenin taghy bir ret dәleldep berdi. Elbasynyng ózi: «Radikaldyq ekstremistik әreketter memleketimizdin, jalpy әleumetting tynyshtyghyn búzugha úmtylyp jatqanyn moyyndauymyz kerek» dep oiyn ashyq bildirgen bolatyn.
Jogharydaghy aitqandarymyzdy saralay kele oilarymyzdy bylaysha týiindesek:
Birinshiden, elimizding tynyshtyghy men birligine basty nazar audaryp otyrghan Aqorda músylmandardyng bólinuine eshqanday da mýddeli emes. Sondyqtan da Qazaqstan Respublikasy Diny ister agenttigining QMDB-ny tórt mýftiyatqa bólshekteu әreketine bey-jay qaray almaydy. Óitkeni, QMDB el músylmandarynyng basyn biriktirip otyrghan resmy islamy úiym. Lankesterding әreketteri kýsheyip túrghan myna almaghayyp zamanda músylmandardyng birligi men yntymaghyna irtki salugha tyrysu әreketi el qauipsizdigi men tútastyghyna meylinshe qauipti.
Ekinshiden, Aqorda meshitterding atyn ózgertuge baylanysty Dini agenttik basshysynyng úsynysyn qabyldamady. Búl halyq jәne meshit saldyrghysy kelushilerding arasynda týsinbeushilikke aparyp soghatyny aidan anyq.
Ýshinshiden, din salasyn retteu men jýieleude basqa elding (Saud Arabiyasynyn) ýlgisin qoldanu bizge mýlde jaramaydy. Sebebi, halqymyzdyn ereksheligi, týrli diny konfessiyalardyng boluy búghan jol bermesi anyq. Onyng ýstine meshitterdi qaytadan jeke diny birlestikterge ainaldyru Batys pen Reseyding músylmandardyng basyn biriktirmey, bir-birinen oqshaulau tәsili. Músylmandardyng basyn biriktirmeu din dúshpandaryna ghana tiyimdi.
Osylaysha, ózderin el músylmandarynyng jәne býkil dinning biylep-tósteushisine ainaldyrghysy kelgen eki niyettesting algha qoyghan jymysqy josparlary Qúday saqtap qazirshe jýzege aspay qaldy. Kerisinshe aqqa qúday jaq demekshi, sheyh Ábsattar qajy Derbisәli basqarghan QMDB búlardyng qiytúrtqy «tasadan tas atqandaryn» bilse de bilmegen, kórse de kórmegendey qyzmetterin belgili zang ayasynda óz qal-qadirinshe atqaruda. Múny bir jaghynan «It ýredi keruen kóshedi» dey salugha da bolar.
Áytse de, elimizdegi týrli dinder men konfessiyalardyng ózara yntymaghy men týsinistigine úiytqy bolyp, is-әreketterin zang shenberinde ýilestirip, retteydi deytin agenttik tóraghasynyng jeke basynyng pendeshiliginen shygha almauy oilandyrady. Din sekildi el taghdyryndaghy qatpary mol asa manyzdy salany jauapkershiligine jenil qaraytyn búl sekildi óresi tar sheneunikting qolyna senip tapsyrugha bola ma? Birlik pen yntymaqty berik ústanghan memlekettik sayasatpen is-әreketi men niyet-pighyly ýilespeytin Q. Lama Shәrip qayta jasaqtalyp jatqan ýkimet qúramynan kórinuge layyq pa?
«Abai.kz»