Senbi, 23 Qarasha 2024
46 - sóz 3710 0 pikir 1 Nauryz, 2022 saghat 14:25

"Alghys aitu" kýnining iydeologiyasyn qúrtyp aldyq

Mysaly Ústazdar kýni bar. Ol kýni biz bizdi mektepte, JOO-da oqytqan ústazdarymyzgha alghys aityp, qúttyqtap jatamyz. Naqty. Qúttyqtaytyn obekt belgili, ol ayauly da ardaqty ústazdar qauymy. Maqsaty әrip ýiretip, neandertali miymyzdy homosapiyens dengeyine jetkizgen jandargha qúrmet kórsetu. Ádemi mereke. Endi osy kýnning mәnin bireu búrmalap, "ústaz degen keng auqym, eng birinshi ústaz ol - ómir", "mening ústazym maghan tәlim-tәrbie bergen әke-sheshem, ómirlik ústazdarym" dep ózgertip jiberse she? Merekening týgi qalmaydy, mәni de, maghynasy da ózgeredi.

Myna Alghys aitu kýni de sonday ghoy. O basta Elbasy Qazaq jerine kelip, 1930-40-jyldary tughan jerinen quylyp, vagondarmen tiyelip, әdiletsiz qiyndyq keship, Qazaqstangha әkelingen últtardyng keng jýrek qazaq halqyna alghys aitu kýni retinde shygharghan edi. IYdeologiyalyq mereke ghoy. Ózimiz qoldan jasalghan ashtyqtan milliondap qyrylyp, artynsha sayasy qughyn-sýrgin kórip, atylyp, shabylyp jatsaq ta, isherge as, kiyerge kiyim tappasaq ta, jahandyq soghysqa bozdaqtardy jýz myndap jiberip, qayghydan qan jútyp otyrsaq ta, deportasiyalanghan san týrli últqa bir ýzim nandy bólip berdik. Aman alyp qaldyq. Mine, sol jaqsylyghymyzdy úmytpay, qazaqqa osynda túratyn ózge últtar alghys aitsyn, halyqtar arasyndaghy dostyq, tatulyq sezimi kýsheye týssin degen niyetpen jasalghan bolatyn.

Biraq biz әdettegidey mәnin ózgerttik. Bas jaqtan bastap, qarapayym dengeyge deyin. Klasstastar partada birge otyrghan dosyna kezinde diktant kóshirip, qalam bergeni ýshin, gruppalastar talay emtihandy birge japqany ýshin, dostar anau-mynaudan aman shyqqany ýshin, "barym ýshin", "araylap atqan tanym ýshin", "meni tughanyng ýshin", "beldi bekem bughanyng ýshin" ALGhYS degen dengeyge týsip ketti.

18 mln halyq bir-birimizge alghys aityp, tatu-tәtti túrghan jaqsy. Biraq iydeologiyagha da mәn beru kerek-au. Endi búl kýnning iydeologiyalyq manyzy da qalmady-au.

Ashat Qasenghaliy

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3241
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5394