Songhy kezderi biylik jastar sayasatyna erekshe kónil bóle bastady. Aghaylargha ýlken rahmet! Aytpayyn desem, tilim qyshyp otyr. Bizding memleketting júmysy - kóp jaghdayda «týsten keyin manyraytyn qoydyn» abdyraghan keyipin elestetedi. Tәuelsizdik alghan 21 jyl boyy bizding qogham óz betimen, memleket óz betimen, al, jastar mýlde basqa әlemde ómir sýrip keldi. Ásirese,  qazaq jastary. Býgingi kýnge deyin biylik qazaq jastarynyng ruhaniy-materialdyq súranystaryn zerttep, bildi me eken? Men «әi, qaydam» - deymin.

IYә, jylda ýlkendi-kishili әleumettik zertteuler jýrgiziletini ras. Alayda, memlekettik tapsyryspen ótetin múnday zertteulerding ynghaysyz jerleri týzetilip, teris bitken bútaqtary shabylyp, kedir-búdyrlary tegistelip, tapsyrys berushi aghaydyng «kónil-kýiin týsirmeu ýshin» joghary jaqqa tap-túinaqtay bolyp jetkiziledi. Bilgen son, aityp otyrmyz.

Kýnine myng qúbylghan ómirdi kabiynet pen qyzmet kóligining terezesinen ghana kórudi ýirengen әlgi aghaylar әdemilep jonylghan zertteulerding nәtiyjesine balayday senip, júmysyn pozitivti týrde jalghastyra beredi. Aghaydy qoyshy. Onyng basqa da sharualary shash etekten.

Songhy kezderi biylik jastar sayasatyna erekshe kónil bóle bastady. Aghaylargha ýlken rahmet! Aytpayyn desem, tilim qyshyp otyr. Bizding memleketting júmysy - kóp jaghdayda «týsten keyin manyraytyn qoydyn» abdyraghan keyipin elestetedi. Tәuelsizdik alghan 21 jyl boyy bizding qogham óz betimen, memleket óz betimen, al, jastar mýlde basqa әlemde ómir sýrip keldi. Ásirese,  qazaq jastary. Býgingi kýnge deyin biylik qazaq jastarynyng ruhaniy-materialdyq súranystaryn zerttep, bildi me eken? Men «әi, qaydam» - deymin.

IYә, jylda ýlkendi-kishili әleumettik zertteuler jýrgiziletini ras. Alayda, memlekettik tapsyryspen ótetin múnday zertteulerding ynghaysyz jerleri týzetilip, teris bitken bútaqtary shabylyp, kedir-búdyrlary tegistelip, tapsyrys berushi aghaydyng «kónil-kýiin týsirmeu ýshin» joghary jaqqa tap-túinaqtay bolyp jetkiziledi. Bilgen son, aityp otyrmyz.

Kýnine myng qúbylghan ómirdi kabiynet pen qyzmet kóligining terezesinen ghana kórudi ýirengen әlgi aghaylar әdemilep jonylghan zertteulerding nәtiyjesine balayday senip, júmysyn pozitivti týrde jalghastyra beredi. Aghaydy qoyshy. Onyng basqa da sharualary shash etekten.

Álgi zertteulerding nysanasy kimder degen súraq qoyalyq. Zertteulerding obektisi kóp jaghdayda Astana men Almatydaghy studentter, oblys ortalyqtarynda júmys jasap jýrgen jastar. Al, zertteu jýrgizetin úiymdardyng basym kórshiligi orys tildi úiymdar. Sebebi, olar bilimdi-mys. Áleumettik zertteulerding mamany-mys. Anketalar orys tilinde jasaqtalghan son, olar qazaq jastarynyng arasynda taralmaytyny belgili. Zertteuler әleumettik jaghdayy әjeptәuir jastardyng arasynda jýrgiziledi. Ony baqylap, qatang talap qoyyp otyrghan tapsyrys berushi jәne joq. Ayta bersen, әngime kóp.

Bizding aghaylar jastardyng ishindegi sholaq belsendilerding kózqarasyn - barlyq jastardyng kózqarasy dep oilaydy. Aydaghany bes eshki, ysqyryghy jer jaratyn әlgi belsendi jastar bir bólek, ómirding qaynaghan qan bazaryndaghy jaghday mýlde basqa ekenin biylik endi ghana jәne óte kesh týsinip otyr.

Esesine, býgin biylik ózi tanymaytyn, tipti qorqatyn jastar qoghamyn qalyptastyryp aldy. Biylikting nazarynan tys qalghan jastardyng bir toby әrtýrli aghymdargha ilesip ketti, bir toby óz nanyn ózi tauyp jeuge bar jastyq jigeri men asyl uaqytyn júmsap jýr, kelesi bir toptyng ruhani-intellektualdyq dengeyi 11 synyptan ary aspay, tómen qaray qúldyrauda. Nashaqorlyq, maskýnemdik, taghy basqa ziyandy әdetterdi aita bersek, tipti týnilip ketesin.

Áriyne, bәrine qap-qara boyaudy jagha saludan aulaqpyz. Imany kәmil, bilimdi, sergek, zerdeli jastarymyz kóp. Jaratqangha tәuba deymiz. Biraq olar az. Óte az. Ertengi eresekter qoghamyn qalyptastyratyn jastardyng basym kópshiligilining arman-múrattary, maqsattary men ishki kýizelisteri biylikke o bastan, al, tipti el aralap, halyqpen tyghyz júmys jýrgizetin jurnalisterding ózine de belgisiz. Qazaqtyng jas jigitin tura sol jaghdayda ghúmyr keship jatqan ekinshi jas jigit qana biledi, týsinedi. Qazaqtyng jas boyjetkenin auyldan shyghyp, qalagha ýmitpen kelip, tauy shaghylyp, taghdyry neghaybyl bolghan qazaqtyng qyzy ghana biledi. Biraq qazaq jasy ýndemeydi. Ol kónbis. Qytaydyng kiyimine, sugha pisirilgen makarongha, tipti «roltongha» shýkir dep jýre beredi. Ózining ishki depressiyasyn ózi de sezinbeydi, biraq bir dýnie jetispey túrghanyn biledi. Oghan belgisiz týisik ony «agentke», odan qala berdi, jan-jaghy mýjilip ketken qalta telefonyna jýginuine aparady. Al, búl qúrylghylar adamnyng sóilesu, didarlasu sekildi asyl qasiyetterin joyyp keledi. Jastar óz ishine ózderi jútylyp barady. Júmys tabylsa, quanady. Baryn salyp isteydi, júmys tabylmasa, baydyng basqa da joldaryn izdeydi. Memlekettik mekemelerge baryp, qúqyghyn qorghap jatpaydy. Olar ýshin audandyq, oblystyq, qalalyq әkimdikter - ózge planetalardan kelgen aghaylardyng mekeni retinde elesteydi. Bólek qauym bop qalyptasyp qalghan jastardyng obrazy tanys pa sizge? Tanys, tanys.

Álqissa, múnyng bәrin nege aityp otyrmyz. Ishke syimaghan son, osylay tizbektelip jazyla beredi eken. Mәsele bylay. Ýstimizdegi jyldyng sәuir aiynda, Qazaqstan halyqtary Assambleyasynyng HIH sessiyasynda Memleket Basshysy Ýkimetke «Jastar sayasatynyng 2020 jylgha deyingi tújyrymdamasyn» jasaqtap, osy kýzding qarasha aiynda úsynudy tapsyrghan bolatyn. Tújyrymdamany talqylau ghalamtorda taghy da «qarqyndy týrde» orys tilinde jýrip jatyr. Internetti paydalanudy jaqsy mengergen adamnyng ózi atalghan tújyrymdamany qazaq tilinde taba almay, qolyn biraq silteydi. Senbeseniz, google-gha terip, izdep kóriniz.

Men búl shimayymdy ózimning qalamdas әriptesterime joldaghym kelip otyr. Jastardyng bolashaghyna qatysty osynday manyzdy qújat dayyndalyp jatqanda, taghy da ýnsiz qalyp jýrmeyik. Sebebi, búl qújat aldaghy 8 jylda jýzege asatyn memlekettik jastar sayasatyn týzgeli otyr. Búl qújattyng qabyldanar aldynda bәrimiz qimyldap qaluymyz qajet. Birinshi maqsat - qújatta qazaq jastarynyn, onyng ishinde, әsirese, auyl jastarynyng mәselesin múqiyat qaraudy talap etu. Tújyrymdamanyng men oqyghan núsqasynda auyl jastaryna nazar audaru kerek dep qysqa qayyra salghan. Búl jetkiliksiz. Tetikteri naqty-naqty jazyluy kerek. Ekinshiden,  jastardyng qúndylyq-patriottyq baghdarlary:-) degen baptaghy (mәselen, «batyr aiqasta tanylar» degen sóilem bar! Ne aitqysy kelgening Qúday biledi...) jastardyng ruhaniy-últjandylyq ústanymdaryna da basa nazar audarayyq. Óz núsqamyzdy bereyik.

Ýshinshiden, búl tújyrymdama qazaq tilinde jasaqtalyp, sosyn orys tiline audaryluy tiyis. Sebebi, orys tilinde jasalghan kez kelgen qújattyng qazaq tilindegi núsqasy maghynasyz, sauatsyz bolyp shygha keletinin bәrimiz bilemiz. Sondyqtan qazaq jastaryna osy qújattyng mәtinin qalay jetkizemiz, tújyrymdamagha qalalarda qyzmet etip jýrgen qazaq jastarynyn, auyl jastarynyng mún-múqtajyn, arman-tilekterin zerdeleu nәtiyjesinde naqty, strategiyalyq úsynystardy qalay úsynamyz? Sol jaghyn keneseyik. Oilanayyq, qyz-jigitter! Sebebi, býgingi jas - erteng bizding zamandastarymyz. Ertengi qoghamdy býgin qalyptastyruymyz kerek.

P.S. Ilgeride osy tújyrymdamany talqylaghan bir jiyngha qatystym. Bitkenin asygha kýttim desem, seniniz maghan. Sebebi, sol bayaghy «belsendi toptyn» glamurlyq әngimelerinen jýregim ainyp ketti. Búlar - memlekettik tapsyrysqa әbden toyghan, qazaq jastaryn ózderining sheshimderimen tújyrymdamanyng syrtyna shygharyp tastaghan jәne bәrimizdi «Nashaqorlyqqa qarsy», «SPIYD-ke qarsymyn» degen siyaqty týkke túrghysyz sharalarmen әbden mezi etken pysyqtar. Bizde shyn mәninde belsendi, elining ertenin oilaytyn myndaghan jigerli jastar bar. Solardy memlekettik tapsyrysqa qatystyrudy talap eteyik, qazaqtyng mәselesimen ainalysatyn jastar úiymdaryn kóptep qúrayyq, paydaly әrtýrli sharalardy ótkizuge múryndyq bolayyq. Áytpese, ertengi elitamyz jogharyda aitqan «sholaq belsendiler» bolsa, bәrimizding mandayymyz sonda qyzady, jetisemiz, qysqasha aitqanda.

Qalamdas dostar, dәl qazir belsendilik tanytayyq. Ókiletti organdardy jogharyda aitylghan mәselelerge baylanysty jiyi-jii mazalayyq. Tújyrymdamanyng qabyldanuyna az ghana uaqyt qaldy. Sizding de ini-qaryndastarynyz, bauyr-siniliniz bar. Solardyng bolashaghyna alang bolynyz.

Aghaylar renjiydi de qoyady, mýmkin bizden kýtkenderi de osynday belsendilik bolar. Basqa jastar kórinbegen son, әlgi pysyqtargha qarap otyryp ol aghaylarymyz: «balyq joq jerde, shayan da pәidót» - deytin de shyghar. Kim bilsin...

"Abai.kz"