Dinmúhamed Ayazbekov. Bir mәngýrtting ornyna bir mәngýrt
Mәjilis deputaty Aldan Smayylov: «20 jyldyq Tәuelsizdik tarihy bar Qazaqstanda memlekettik qyzmetke alynatyn sheneunikterding últ tilin bilmeui úyat dep esepteymin. Qazaqtyng 95 payyzy qazaq tilinde erkin sóileydi. Biraq búl bólikke elimizding qarapayym azamattary kiredi, al qazaq tilinde sóilemeytin qalghan bes payyzy - biylik tetigin ústaghandar. Sheneunikter asa qysqa uaqytta aghylshyn tilin ýirenip alady. Biraq tughan tilin ýirenuge uaqyt tappaytynyna tanghalamyn. Halyq qalaulylary men kóptegen ministrlerding dәstýrli Mәjilis otyrystarynda sóilegen sózderine elding kónili tolmaydy. Olar Mәjiliske keledi, bir-eki sózdi qazaq tilinde bastaydy da, ary qaray orysshasyna kóshedi. Sóz sonynda elmen qazaqsha qoshtasady. Búl - úyat nәrse. Qazaq tilin bilmeytin sheneunikter qyzmet ornyn bosatu kerek» - deydi bir әngimesinde. Barlyghymyz mәjiliste osynday últshyl deputattar payda bolghanyna quandyq! Alayda, onyng aitqany mәjilisten asqan joq. Qazaq tilin bilmeytin sheneunikter ornynan bosamaq týgili, ornyna qoyylyp jatyr.
Mәjilis deputaty Aldan Smayylov: «20 jyldyq Tәuelsizdik tarihy bar Qazaqstanda memlekettik qyzmetke alynatyn sheneunikterding últ tilin bilmeui úyat dep esepteymin. Qazaqtyng 95 payyzy qazaq tilinde erkin sóileydi. Biraq búl bólikke elimizding qarapayym azamattary kiredi, al qazaq tilinde sóilemeytin qalghan bes payyzy - biylik tetigin ústaghandar. Sheneunikter asa qysqa uaqytta aghylshyn tilin ýirenip alady. Biraq tughan tilin ýirenuge uaqyt tappaytynyna tanghalamyn. Halyq qalaulylary men kóptegen ministrlerding dәstýrli Mәjilis otyrystarynda sóilegen sózderine elding kónili tolmaydy. Olar Mәjiliske keledi, bir-eki sózdi qazaq tilinde bastaydy da, ary qaray orysshasyna kóshedi. Sóz sonynda elmen qazaqsha qoshtasady. Búl - úyat nәrse. Qazaq tilin bilmeytin sheneunikter qyzmet ornyn bosatu kerek» - deydi bir әngimesinde. Barlyghymyz mәjiliste osynday últshyl deputattar payda bolghanyna quandyq! Alayda, onyng aitqany mәjilisten asqan joq. Qazaq tilin bilmeytin sheneunikter ornynan bosamaq týgili, ornyna qoyylyp jatyr.
Búrynghy syrtqy ister ministri Erjan Qazyhanov qazaqty jerden suyryp jerge tyghatyn әlemge әigili «Borat» filimine qatysty mynaday pikir aitady: «Óz basym Borattyng filimine filosofiyalyq jaghynan qaraushy edim. Óitkeni, búl filim Niu-Yorktyng ekrandaryna shyqqan kezde men Qazaqstannyng BÚÚ-gha túraqty ókili bolyp qyzmet etetin edim. Bir kýni BÚÚ-nyng shtab-pәterine bet alghanymda sonymnan bir top jurnalister lap qoydy. Men olargha bylay dedim: «Sizder bilesizder me, osy filim jaryqqa shyqqan son, Qazaqstannyng sheteldikterge bergen vizasy 10 esege deyin kóbeydi. Búl - biz ýshin ýlken jenis! Óz basym Qazaqstangha turisterdi shaqyrugha kómektesken Boratqa alghysym sheksiz!». Ministrding búl sózin estigen keybir últshyl qazaqtar ony «mәngýrt» dedi, «aqymaq» dedi, әiteuir biraz boqtyq sózder ýstinen jaudyryldy. Tipti, deputattardyng arasynan suyrylyp shyghyp, mәngýrt ministrge mәjilis deputaty Jambyl Ahmetbekov bylay deydi: «Mening oiymsha, Syrtqy ister ministrining búl mәlimdemesi - NAGhYZ BEYShARALYQ! «Elimizge turisterdi tartugha Borat kómektesti. Rahat! Tamasha!» - dep ózimiz týk bitirmey kýtip otyrsaq, ne bolghany?!. «Áy, Borat bizge shabyt berdi! Talpynys berdi! Kýsh berdi!» - dep quanamyz ba sonda?!. Búl - quanatyn nәrse emes. Býite bersek, «Borat-2», «Borat-3», «Borat-4» shyghady. Sonda turisterdi shaqyru ýshin, Boratty kýtip otyramyz ba?..». «Pәli! Mәjilismenderding basy istep ketken be?!» dep keybir halyq tang qalyp jatty. Erjan Qazyhanov sheteldikterge berilgen vizanyng 10 ese úlghayghanyn maqtanyshpen jetkizedi, al myndaghan qandastarymyz sol uaqytta viza ala almay atajúrtyna orala almay jatty...
Songhy jyldary qazaq shetelderde kóp «pazorgha» úshyrap ketti. Bir ghana London olimpiyadasynda Qazaqstandy «Qazaq memleketi Reseyding qúramyndaghy el» dep tirkeuining ózi baryp túrghan soraqylyq. Áriyne, búl soraqylyqtyng aldyn alu syrtqy ister ministrligine jýkteledi. Biraq, ministrlik búl jauapkershilikterdi orynday almady. Qazaq halqyn barsha әlemge tanytuda syrtqy ister ministrligi jauapty ról atqaruy kerek. Alayda, songhy jyldary syrtqy ister ministrligine esi dúrys adam taghayyndalmay-aq qoydy. Ótken aptada preziydent Núrsúltan Nazarbaevting jarlyghy shyqty. Onda: «"Erlan Ábilfayyzúly Ydyrysov Qazaqstan Respublikasynyng Syrtqy ister ministri bolyp taghayyndalsyn, ol Qazaqstan Respublikasynyng Amerika Qúrama Shtattaryndaghy Tótenshe jәne Ókiletti Elshisi qyzmetinen bosatylsyn" - delingen. Áriyne, «Borattyn» jandayshapyna ainalghan Erjan Qazyhanovtyng ornynan ketkenine quandyq. Biraq Erlan Ydyrysovtyng da odan qalyspaytynyn oilaghanymyzda ishtey kýrsindik!..
«Esly vy mne ne pomenyayte moy mozgi, mne kazahskiy yazyk ne vyuchiti!» dep anau-mynau emes, parlamentting aldynda qoyyp qalghan ministr jayly esterinizde bolar. Sol qazaq tilinde sóilegisi de, bilgisi de kelmeytin ministr - Erlan Ydyrysov edi. Jýz shaqty deputattyng aldynda túryp osy sózderdi aitqanda bir deputat shyghyp qarsy ýn qatqan joq. Sol uaqytta Smayylov siyaqty, Ahmetbekov siyaqty deputattar qayda qarap otyrdy? Ol jaghy da belgisiz. Áriyne, bizding parlamentte betpe-betten góri arqadan sóileu basym. Bizding bayghús parlament: «Qazaq tiline miyng jetpese, qalay qazaq ministri bolasyn, ornyndy bosat!?» dep aitudan qoryqty. Óitkeni, parlamentte de óz ana tili men memlekettik tildi iygere almaghan mәngýrt deputattar jetip artylady. Búl bireulerge únasa da, únamasa da, aqiqaty osy.
«Áleumettik lingvistika» ghylymynyng zany boyynsha tildi ýirensem degen kez kelgen, tipti naghyz topas adam, ózi sol ortada ómir sýrmese de, 3 jyldyng ishinde ýirenip alugha shamasy jetedi. Búl ghylymy dәleldengen zandylyq» - deydi Dos Kóshim. Erlan Ydyrysov 20 jylda qazaq tilin ýirene almaghanyn, oghan miy da jetpegenin aitty. Sonda, eng topas adam 3 jylda tildi mengeretin bolsa, 20 jylda qazaq tilin ýirene almaghan syrtqy ister ministri kim bolghany?! Aytpaqshy, tilimizdi qyzghyshtay qoryp jýrgen Múqtar Shahanov basqaratyn «Memlekettik til» qory taghayyndaghan «Shirigen júmyrtqa» syilyghynyng túnghysh «laureattary» qataryn osy Erlan Ydyrysov bastap túrghan edi. Endeshe, osynday shirigen, topas adamdardy preziydentimiz qalay ministr etip taghayyndaydy? Ol jaghy ózderine ghana týsinikti... Osylaysha, elimizde ýlken sayasy ózgerister bolyp jatyr. Biraq, nәtiyjesiz: bir mәngýrtting ornyna bir mәngýrt...
«Abai.kz»