Qazaqtyng úlan-ghayyr dalasy taghy da sol bayaghyday synaq dalasy kýiinde qalyp otyr. Býginde Bayqonyr keshenining iyesi - Resey, jalgha bergen sol jerding qojasy - Qazaqstan «saudada dostyq joqtyghyn» óz isterimen dәleldep-aq baghuda. Solay bolghanyna qaramastan, bireuge bas, bireuge baytal qayghy ekenin de bayqatyp qoyady ara-túra. Soltýstiktegi kórshi el mamandarynyng aituynsha, alty ret qazaq dalasyna qúlaghan zymyrandar Resey ekonomikasyna da eleuli shyghyn әkelgen-mis. Alghash 1996 jyly 14 mamyrda gharysh apparaty tiyelgen «Soiyz» zymyran tasyghyshy Jezqazghan aumaghyna qúlady. Biraq onyng sonshalyqty qorqynysh tughyzbaghany, zymyran kerosiyn-kislorodpen úshyrylypty-mis. Odan keyin 1997, 1998 jyldary qúlady, al 1999 jyly eki ret qúlapty, birinshi ret 5 shildede qúlaghanyna ótemaqy retinde 37 mln. 947 myng tenge, 27 qazanda qúlaghanyna 57 mln. 249 myng tenge tólepti. Ol qarjy qayda ketti, bizding qoghamnyng odan týk habary joq. Áyteuir jergilikti túrghyndargha eshkim eshqanday aqsha bermegen. Tipti, keshirim súramaghany da belgili.

Qazaqtyng úlan-ghayyr dalasy taghy da sol bayaghyday synaq dalasy kýiinde qalyp otyr. Býginde Bayqonyr keshenining iyesi - Resey, jalgha bergen sol jerding qojasy - Qazaqstan «saudada dostyq joqtyghyn» óz isterimen dәleldep-aq baghuda. Solay bolghanyna qaramastan, bireuge bas, bireuge baytal qayghy ekenin de bayqatyp qoyady ara-túra. Soltýstiktegi kórshi el mamandarynyng aituynsha, alty ret qazaq dalasyna qúlaghan zymyrandar Resey ekonomikasyna da eleuli shyghyn әkelgen-mis. Alghash 1996 jyly 14 mamyrda gharysh apparaty tiyelgen «Soiyz» zymyran tasyghyshy Jezqazghan aumaghyna qúlady. Biraq onyng sonshalyqty qorqynysh tughyzbaghany, zymyran kerosiyn-kislorodpen úshyrylypty-mis. Odan keyin 1997, 1998 jyldary qúlady, al 1999 jyly eki ret qúlapty, birinshi ret 5 shildede qúlaghanyna ótemaqy retinde 37 mln. 947 myng tenge, 27 qazanda qúlaghanyna 57 mln. 249 myng tenge tólepti. Ol qarjy qayda ketti, bizding qoghamnyng odan týk habary joq. Áyteuir jergilikti túrghyndargha eshkim eshqanday aqsha bermegen. Tipti, keshirim súramaghany da belgili.
Altynshy ret 2007 jyly 6 qyrkýiekte, týnde júrt shyrt úiqyda jatqanda Bayqonyrdan úshyrylghan «Proton-M» zymyran tasyghyshy Jezqazghannan 40 shaqyrym jerde qúlaghan. «Dnepr» qúrlyqaralyq ballistikalyq zymyrany qúlaghan jerde ornynda terendigi 20, aumaghy 45 metrdi qúraytyn ýlken apan payda bolghan. Shyghynnyng mólsheri jana metodikamen anyqtalyp, 141 mln. 832 myng 110 tengeni qúrady. Ekologiyalyq shyghyn 94 mln. 582 myng 416 tenge dep kórsetildi. Onymen qosa memlekettik organdar men ghylymy mekemelerding tartqan shyghyny 47 mln. 240 myng tengege baghalandy.
Odan keyin de jyl sayyn osynday apattar bolyp túrdy, on ekinshi ret biyl 6 tamyz kýni zymyran úshpay jatyp qúlaghan. Ol turaly: «Medvedev soobshiyl, chto rashody na razvitie raketno-kosmicheskoy tehniky v blijayshie gody sostavlyaet 670 mlrd. rubley. «Denigy bolishiye, nelizya dopustiti, chtoby znachiytelinaya chasti iz nih byla vybroshena na veter v pryamom smysle etogo slova» - predostereg premier-ministr. On takje napomniyl, chto za poslednie pyati let finansirovanie otrasly bylo uvelicheno v try raza. V to je vremya za poltora goda - 2011-2012 gody - my poluchily shesti avariynyh puskov, y eto nikuda ne goditsya, chto by ny privodily v kachestve prichiyn, argumentov, ny v odnoy iz vedushih kosmicheskih derjav takogo kolichestva neudachnyh puskov ne bylo» - zayavil on», - dep habarlady Resey BAQ-tary.
Osylaysha Reseydi irgesindegi elding tas tóbesin tesken oqighanyng tabighatty býldirgen zardaby emes, tereng qaltanyng qamy ghana tolghandyratyn siyaqty. Qazaqtyng dalasyna uyn shashqan zymyrannyng qúlauyna olar kýndelikti qalypty tirlikting bir kórinisi sekildi qarap otyr.
Qazaqstan tarapy «Tolaghaydyn» ta­ba­nynyng astynda taptalyp qalmau ýshin qar­sylyq bildirgensiydi. Ýkimet pen Parlament eki ayaghynan tik túryp: «Bayqonyr gharysh ailaghynan «Proton» týrlerin úshyrugha uaqytsha tyiym salamyz!» desip, Ýkimetbasy búiryq ta shygharyp ýlgerdi sol kezde. Ekologiya mәseleleri jәne tabighatty paydalanu komiytetinde bas qosqan mәjilisshiler de osy mәselege bas qatyrghan. Bastaryn auyrtqan basty taqyryp - shyghyn qansha jәne apatty aimaqtaghylar ótemaqy nege almaydy? Keybir mamandar topyraqty, sudy, ósimdikterdi teksergennen keyin geptilding qúramy ósip ketkenin mәlim etti. Endi әlgi topyraq, su, ósimdikterding bólshekteri reseylik zerthanalarda zerttelip jatqan kórinedi. Biraq olar bizdi tynyshtandyryp qoydy ghana oilaytyn sekildi. Sonda kimge senemiz, mamandargha ma, әlde resmy organgha ma?
Alayda sharasyzdyq tanytqan ýkimettik komissiyanyng júmysyna kónilderi tolmaghan keybir últjandy deputattar Qorshaghan ortany qorghau ministrligin nemqúraylylyghy ýshin jauapqa tartu kerek degendi aityp qaldy. Shyghyn demekshi, ony da esepteytin biz emes, reseylik mamandar kórinedi. Bizdiki tek bas iyzeu ghana. Búl sonda qalay? Qazaq zanyn moyyndamaytyn Bayqonyr ailaghy bolyp túr әzirge.Tipti, tayauda búqaralyq aqparat qúraldaryna osy qalagha manaydaghy eldi meken túrghyndarynyng avtokólikterining kiruine tyiym salynghandaghy turaly habarlar taraghany kópke ayan. Reseylikter bizding zandarymyzdy belshesinen basuda. Últtyq gharysh agenttigining tóraghasy Talghat Músabaevtyng aituynsha, «Proton» zymyran tasymaldaghyshynyng syzbasyn Reseyding «Salut» konstruktorlyq burosy jasaghan. Ony M.V. Hrunichev atyndaghy memlekettik gharysh ghylymiy-zertteu ortalyghy qúrastyrypty. Zymyran «auyr sanattylar» qataryna jatady. 1965 jyldan beri 320 ret kókke kóterilgen. Jetildirilgen «Proton-M» ýsh satygha iye. Salmaghy 700 tonnany qúraydy, úzyndyghy - 61,75 santiymetr. Joyqyn kýshti zymyran bir mezgilde birneshe jer serigin alyp úsha alady. 2007 jyly 6 qyrkýiek kýni úshar aldynda zymyrangha 649 tonna geptil men amili qosyndysy qúiylghan. Apat kezinde bakta sonyng 219 tonnagha juyghy janbay qalypty. Sol oqighadan keyin Syr ónirinde qaterli aurugha úshyraghandardyng qatary kýrt ósken. Sol jyldyng ózinde 1822 adam qaytys bolghan. Eng jogharghy kórsetkish Qarmaqshy men Qazaly audandarynda bayqalypty. Ásirese, ayaghy auyr jas kelinshekter jappay bala tastaghany bayqalghan. Álgi zymyrandardan tógilgen, jerge singen uly zattar «úly» keselge ainalyp, ghúmyr boyy aiyqpaytyn kórinedi. Deputattardy mazalaghan taghy bir mәsele - apatty aimaqtaghylardyng ótemaqydan qaghyluy. Nege ekeni belgisiz, ýkimetaralyq kelisimderde búl turaly birde-bir sóz jazylmaghan. Geptilding bir tamshysy týsken jerge sandaghan jyldar boyy shóp shyqpaydy. Anau Altay aimaghyna zymyran qúlamasa da, sonda túratyn túrghyndargha reseylik federalidyq zanmen ótemaqy tólenedi. Ár zymyran úshqan sayyn 300 mynnan 1 million rublige deyin kólemde túrghyndargha ótemaqy tóleuge kezinde Boris Nikolaevich Elisinning ózi qol qoyghan.
Eng ókinishtisi, osy súraqtargha tikeley jauap beruge tiyis Qorshaghan ortany qorghau ministrining ózi jarytyp eshtene aita almaytyn siyaqty. Qit etse ózine qoyylghan saualdardy ózge lauazymdy túlghalargha búra salyp otyrghanyn jii angharamyz.
Eng tandanarlyghy, әrbir apat sayyn zymyran qúlaghan jerdegi 100-120 metr radius aimaqta geptil tabylmady degen sóz. Ol tolyghymen auada janyp ketedi deydi keybir mamandar. Búghan senu ýshin zymyrannyng bólshekteri shashylghan jerdegi topyraqtyn, sudyn, ósimdikterding qúramynda geptilding bar-joghyn teksergende bizding mamandarymyz shiraq qimyldasa deysin. Sebebi biraz tәulikten keyin topyraqtaghy uly zatty anyqtau mýmkin bolmay qalady eken. Al Resey mamandary jedel zerttep tekseretinge úqsaydy. Bizding mamandar nege qajetti tehnikamen jaraqtandyrylmaghan?..
Osynday jaghdaylargha qatysty taghy bir kýrdeli mәsele -1999 jyly mausym aiynda «Proton» qúlaghanda, Densaulyq saqtau ministrligining ókilderi әlgi geptilding halyqtyng densaulyghyna әserin zertteymiz dep bilegin sybanyp shyghyp edi. Bir ókinishtisi, olardyng zertteuleri qarjy tapshylyghynan ayaqtalmay qaldy. Onday zertteuler aqyryna deyin jýrgizilip, tolyqtay tәmamdaudy talap etedi emes pe?!. Sebebi geptilding adam ómirine tiygizer ziya­nyn sózben aityp jetkizu mýmkin emes jәne birneshe jyldar ótken song bayqaluy da mýmkin. Taghy bir alandaytyn mәsele - elimizding aumaghynan úshyrylghan zymyrandar apatqa úshyrasa, onyng keltirgen ziyany men shyghynyn Reseylik mamandar әzirlegen, búrmalanghan әdistemelermen esepteytinimiz. Onday әdistemeler halyqaralyq tәjiriybede qoldanylatyn әdistemelerge sәikes pe, әlde sәikes emes pe? Eshkim búghan bas qatyrmaydy.
Qarapayym halyqty oilandyryp­ otyrghan kelesi mәsele - gharysh zymyrandarynyng úshyrylu mehanizmi. Qazaqstan sonday zymyrandardyng úshyrylu monitoringin jasay ala ma? Zymyrandardyng úshugha jaramdylyghy qanshalyqty dengeyde tekseriledi? Resey jaghy zymyrandardy úshyrmaqshy bolghanda Qazaqstan Respublikasynyng últtyq aerogharysh agenttigimen kelisip, sanasa ma? Bizdinshe, sa­nas­paytyngha úqsaydy. Óitkeni «Qazanshynyng óz­ erki, qaydan qúlaq shygharsa» demekshi, óz­deri qashan qalasa, sonda úshyrmaq oilary­ bar ekenin ekijaqty kelissózderde estip qalyp jýrmiz. Al gharysh salasyndaghy lauazymdy túlghamyz Talghat Músabaev: «Biz «Protondy» úshyrugha ýzildi-kesildi tyiym sala almaymyz, óitkeni kelisimshart bar», - dep sharasyzdyghyn tanytady kóbine. «Proton-M» dep atalatyn auyr zymyran tasyghyshty M. Hrunichev atyndaghy gharyshtyq keshenning ghalym-konstruktorlary jasap shygharghan. Olar basqaru jýiesine jana qondyrghy ornatypty. Mine, osy qondyrghy dvigatelider isten shyqqanda, shyghynnyng kólemin azaytugha kómektesedi. Yaghny әlgi qondyrghy apat bola qalsa, dvigateliderdi jedel óshiruge kómek beredi-mis. Olay bolmaghanda apat aimaghyndaghy túrghyndargha da, tabighatqa da orasan zor ziyan keler edi. Resey mamandary bizdi osyghan sendirip baqpaq bolyp әure.
15 jyldyng ishinde on eki ret asa qauipti jaghday tirkelgen. Sondyqtan búl m­әselege memlekettik dengeyde erekshe jauapkershilikpen qaraytyn kez keldi. Olay bolsa, Qazaq ýkimeti halyqtyng amandyghyn bәrinen joghary qoyyp, búdan bylay Bayqonyr gharysh ailaghynan uly otyndy qoldanatyn «Proton» zymyran tasyghyshyn úshyrugha birjola tyiym salugha tiyis ekeni dausyz.
IYә, bizge Reseyding qúrsauynan shyghu onay bolyp túrghan joq. Biraq biz óz mýddemizge oray sheshimdi kelissózder jýrgizuge mindettimiz. El-júrttyng esen-saulyghyn oilaghan el eshqashan jaman bolmaydy. Endeshe, Bayqonyrsyz da baylyghy jetip-artylatyn Qazaqstan Reseyding qabaghyna qaraylap, yghyna kóne bermey, ailaqtyng júmysyn toqtatugha tiyis nemese әr isine jauapty órkeniyetti elderge jalgha beru abzal.

Júmamúrat ShÁMShI,
tarih ghylymdarynyng kandidaty

"Týrkistan" gazeti