Aqyndardyng tóresi...
Mәdeniyet jәne aqparat ministrligi aqparat jәne múraghat komiyteti «Ádebiyetting әleumettik manyzdy týrlerin basyp shygharu» baghdarlamasy boyynsha Jazushylar odaghynyng mýshesi, Preziydent stiypendiyasynyn, «Enbektegi erligi ýshin» medalining iyegeri Esenqúl Jaqypbekting «Tazqara qústyng taghdyry» atty jyr jinaghyn jaryqqa shyghardy.
Osyghan deyin onnan asa kitapty ómirge әkelgen aqynnyng búl toptamasyna songhy jyldary jazylghan, әli siyasy keuip ýlgermegen ólenderi men búghan deyin baspa betin kórgen tandauly tuyndylary, arnaulary, hikaya-poemalary engizilipti.
Mәdeniyet jәne aqparat miynistri Darhan Mynbay kóktemde aitys aqyndarynyng basyn qosyp, tól ónerimizdi damytu, oghan memlekettik dengeyde qoldau kórsetu tónireginde kósheli sózding kóshin bastap jýrgen aldynghy buynmen aqyldasyp, pikirlerin tyndaydy. Arnayy shaqyrylghandardyng arasynda qauyrsyn qalam men qara dombyrany qatar ústap, el erkesine ainalghan Esenqúl Jaqypbek te bar.
Mәdeniyet jәne aqparat ministrligi aqparat jәne múraghat komiyteti «Ádebiyetting әleumettik manyzdy týrlerin basyp shygharu» baghdarlamasy boyynsha Jazushylar odaghynyng mýshesi, Preziydent stiypendiyasynyn, «Enbektegi erligi ýshin» medalining iyegeri Esenqúl Jaqypbekting «Tazqara qústyng taghdyry» atty jyr jinaghyn jaryqqa shyghardy.
Osyghan deyin onnan asa kitapty ómirge әkelgen aqynnyng búl toptamasyna songhy jyldary jazylghan, әli siyasy keuip ýlgermegen ólenderi men búghan deyin baspa betin kórgen tandauly tuyndylary, arnaulary, hikaya-poemalary engizilipti.
Mәdeniyet jәne aqparat miynistri Darhan Mynbay kóktemde aitys aqyndarynyng basyn qosyp, tól ónerimizdi damytu, oghan memlekettik dengeyde qoldau kórsetu tónireginde kósheli sózding kóshin bastap jýrgen aldynghy buynmen aqyldasyp, pikirlerin tyndaydy. Arnayy shaqyrylghandardyng arasynda qauyrsyn qalam men qara dombyrany qatar ústap, el erkesine ainalghan Esenqúl Jaqypbek te bar.
Parasatty oy aityp, saliqaly sóz saptay biletin sóz zergerlerimen jaydary ótken sol jýzdesu sonynan ministr myrza әr aqynnyng hal-jaghdayyn súrap, shýiirkelese sóilesedi. Aytystyng aqtangerleri mәdeniyet salasynyng basshysyna óz qoltanbalaryn jazyp, juyq arada jaryq kórgen tuyndylaryn kezek-kezek syilap jatady. Búghan syrttay kóz tastap, baqylap qana túrghan aqyndy bayqap qalghan Darhan Qamzabekúly «Sizding kitabynyz qayda? Jana jyrlarynyzdy oqymaymyz ba?» dep búryla sóileydi. Jetisudyng jelmayasy qysylghannan demeushiler arqyly 2005 jyly shyqqan júqaltang jinaghyn qaltasynan shygharady. Qyry pyshaqtay, kólemi alaqanday «Tau basynda kәri qardy» qolyna ústap túryp, mәselening mәnisin birden týsingen ministr sol arada ólenderin dúrystap shygharyp beruge uәde etedi.
Mineki, sol kezdesuding nәtiyjesinde oqyrmangha jol tartqan qarasang kóz de, kónil de toyatyn jyr kitabyn qolymyzgha alyp, aqyryn paraqtay bastadyq.
Alghashqy bette eshkimning alghysózi berilmegen. Kerisinshe kirispeni qalamgerding ózi jazypty. «Ózge emes, ózim aitam óz jayymdy» bastalghan shaghyn әngime alty taqyrypshadan túrady.
Birinshi bólikte aqyn «Kimmin? Nemin?» degen súraqtargha jauap izdep, ózin tazqara qúsqa teneydi. Odan song balalyq shaqqa sayahat jasap, tughan ýi, ósken ortasy jayly estelikter tizginin aghytady. Týp-tamyryna ýniledi. Aytys alamanyndaghy jenister men jenilisteri jayly oy qorytady. Eng sonynda «Ne jazu kerek?» dep bolashaqqa kóz jýgirtedi. Artyna ýnile otyryp, aldyna maqsat qoyady.
- Aqyndyq! Kim biledi onyng qalay, qashan qonatynyn. Aqyndyq adam basyna salp etip birden qona sala ma, «Óleng alasyng ba, kógen alasyng ba?» dep Qyzyr Iliyas týsinde ayan bere me, joq әlde túqym qualay ma? Bәlkim tughan ýii, ósken úyasyna, qorshaghan ortasyna, keshken mehnat-qorlyghyna baylanysty nemese basqa da silkinisterge baylanysty mylqaudyng tili siyaqty kenetten tiling shyghyp, kómekeying býlkildep qoya beretin qúbylys shyghar, ol.
Bәrimiz bala kezimizde sheksiz fanatizmge berilip, erlikke, izgilikke, ghashyqtyq ghalamyna bastaytyn batyrlar, ghashyqtyq jyryn jattap óstik. Ertegi-anyz oqydyq. Abyz-jyraular aitypty degen asyl sózderdi qúlaqqa qúyyp, jýrekke sinirdik. Sóitip, qiyaly bolyp, basymyzgha kitap jastap oqyp jýrgende kózimiz kenetten ashylyp ketip, ómirdi óz naturasy, óz kýiinde bayqap kórsek, dýnie shirkin shyndyghyna kelgende óte mayda, óte jiyirkenishti, óte-móte pasyq, sasyq jәne qyzuy demde tarap ketetin aldamshy qyzyqtargha toly súm jalghan eken.
Bәlkim, aqyndyq osynyng bәrin kórip, janym shoshyghandyqtan baryp, tughan qoparylys shyghar. Men bayghús әiteuir osy alpysqa tayap qalghan jasymda sol aqyndyq degenning qay kýni qay jaghymnan jabysqanyn esime týsire almay, ne odan aiyryla almay, Alla taghala ólshep bergen, onda da saghan sonyng qadirin bilip jýrsin dep qaryzgha, amanatqa bergen ghúmyryn jasap kele jatyrmyn. Osy kýni meni aqyn emes deytin pende joq, tipti atymdy esine týsire almaghandar «Áy, aqyn, beri qarashy» dep shaqyrady.
Ózimning aqyn ekenime keyde senemin, keyde senbeymin. Múqaghaly kýndeliginde «Óleng jazghanda mening qúlaghyma bireu birdeme dep sybyrlap túrady» deydi. Men de onday qasiyet joq. Áyteuir tәnim - kýibeng tirshilikting qúly, janym - ólenning qúly ekendigi aidan anyq.
Kýndelikti tirshilikte minezsiz, eshkimnen asyp bara jatqan ereksheligi joq, tәuelsiz jaltaq, jasandy sóilep jiberuden de úyalmaytyn janbaqynyng birimin. Al óleng jazghanda janym kiredi. Óitkeni ol kezde men jylaymyn, kýrsinemin, quanamyn, saghynamyn, sýiemin, jek kóremin, boqtaymyn, qarghaymyn, dauyldy kýni ashyq tenizge shyghyp ketken shap-shaghyn aghash korabli siyaqty әjdaha tolqyndarmen arpalysyp, әiteuir audarylyp týspey, shybyn janym jannan týnilip baryp, barsakelmes bir aralgha jetip jyghylamyn. Ertesine qaytadan «esekting artyn juyp» el qatarly sóilep, sólpiyip jýre beremin...
Men kókelerding kómegimen emes, aqyndar aitysynyng arqasynda tanymal boldym, el qataryna qosyldym. Aqyndar aitysynda mening atym jenumen emes, jenilumen shyqty. Óitkeni aghysqa qarsy jýzetin albasty minezim bar edi. Biraq ol jenisterge bergisiz jenilister ghoy. Oghan ókinbeymin. Ókinetinim, oiyn-toymen jýrip talay uaqytymdy beker ótkizip alyppyn. Bir jaqsysy, eki auyz sózim bolsa da elding esinde qalyp qoyypty. Soghan mәzbin. Aytysqa qatysyp jýrip, el aralap, jer aralap, ómir tanydym. Sonyng bәrin ólenime arqau ettim. Áytpese órisi tar tirshilikke qúl bolyp, mýldem óship keter edim. Eptep bolsa da óleng jazyp jýrdim. Biraq bәribir óleng jazatyn ortany saghynushy edim. Jazba aqyn joldastarym meni jek kórip ketti. Al men olardy jek kóre almadym. Búl zamanda sol bayaghy poeziyagha adal dostarymnyng ózi azayyp ketti. Bizneste, ýlken qyzmette jýrgender bar, bayaghysha ólenge adaldary az qaldy. Qazir olardyng shegirtkedey sheneunikterden aiyrmasy az. Endi men olardy jek kóruge ainaldym. Býgingi kýni janym sýisiner eshbir ortam, eshbir ýiirim joq.
- Jastyq shaq bizding ótti iship,
Júrt qúsap jóndep ishe almay.
Týspeytin kózge kóp týsip,
Týsetin kózge týse almay.
Jýrmiz ghoy býgin k.. qysyp,
Úshayyn dese, úsha almay...
Úshqym-aq keledi, biraq qanattarymdy zil basyp, tazqara qúsap jalpyldap, samarqau úshamyn. Áyteuir birdeme jetispeydi. Biraq ómirge eshbir ókpem joq. Óitkeni poeziya bolmasa, mening ómirimde de airyqsha eshtene bolmas edi, - deydi avtor.
Ile-shala «Oqyrmangha» aghynan jarylyp:
- Jyrymdy qabyl alyndar,
Ózimnen mening aumaghan.
Jauqazyn múnda janym bar,
Jazghy bir tanda jauraghan.
Mektepti bitip izgi shaq,
Balalyq, jastyq jalghasyp.
Oqugha ketken qyz qúsap,
Jyrlarym mening jolgha shyq, - dep jay-japsaryn jayyp salady.
«Suyqtóbe tauynyng atauy turaly tarih jәne...» óleni Qarasay batyrdan qalghan sózben órilip, terennen syr tartady.
- Basynda Suyqtóbenin,
Bórili bayraq jelpildep.
Babalar jaudy jenipti,
Qonyshy qangha kólkildep.
Sol taudyng atyn Qarasay,
Tóbe dep atay salypty.
«Shyghatyn tauyng balalar,
Búdan da biyik bolsyn» dep...
«Babalardan osynday amanat alyp qalghan alash balasynyng búdan da biyikke shyqpaugha, soghan talpynbaugha qaqysy joq» dep, oy týiedi aqyn. Otansýigishtik, patriottyq sezimde tughan basqa da tuyndylar astarynan ýlken úghym, tereng bilimdi, tәuelsiz sana men payymy mol pәlsapany angharasyz.
Jolbarys bilek, qabylan jýrek Qanybek batyrgha arnauynda da namysty erding azamattyghyn jyrgha qosady. Eren erligin, jayaugha atyn týsip bergen jomarttyghyn, el basyna ekitalay kýn tusa, keudesin oqqa tosatyn bahadýrligin bayandaydy. Namysyn, arysyn joqtaydy.
Jalpy, keyipkerimizding qay ólenin oqysanyz da kórkem oi, kesteli til, syrshyl suretke boy aldyrasyz. Inkәr sezim әldiylep, ghashyqtyq derti jýreginizdi órteydi. Móldiregen mahabbat mashaqaty, synaryn izdep saghynghan, sabylghan kýnder men týnderding elesi eliktiredi. Aqynmen birge ghashyq bolasyz, aqynmen birge kýrsinesiz, aqynmen birge baq tabasyz.
Súlulyq pen nәziktikke qúmar shayyr:
- Ómir sýrdim ózinmenen,
Elendeter endi eles.
Seni sýigen kezimde men,
Perishte edim, pende emes.
Jerge týstim, jendi bәri,
Jaqsy tuys, joldastyn.
Búl ómirde endigәri
Men baqytty bolmaspyn.
Ketting úzap jylay-jylay,
Eng songhym da alghashqym.
Búl ómirde búdan bylay,
Shyn quana almaspyn, - dep zar qaghady.
Arada jyldar óte kele jylaghan jýregine júbanysh izdep, әldekimge:
- Jaghanyzdy kelshi agha, týzep berem,
Deding maghan inkәr bir izetpenen.
Shymyrlady jýregim, sol jýregim,
Bylgharyday edi ghoy biz ótpegen.
Bizben tesip jiberse tyz etpegen.
Esirkegen shygharsyng eski agham dep,
Jamanshylyq kóp kórgen jaqsy agham dep.
Qúshaqtashy, taghy bir qúshaqtashy,
Jaghamdy bir týzetip tastaghan bop...
dep nazdanady.
Al «Qarauyl qayghysy» poemasy - Adam ata belgisinen aiyrylghan qara lashyqtaghy qapas kónil qazaq jigitining jan azabymen ne әieli, ne jesiri emes jas әielding jazyqsyz kýnәsin juyp-shayady. Semeyde atylghan «sanyrauqúlaq» saldarynan «Kebini joq, kóri joq tiri aruaqqa» ainalyp, ashynghan azamattyng aqyrghy sózin jetkizedi.
Qoghamnyng dertinen ainalyp ótpegen qalamger Qarauyl qayghysy arqyly qazaqtyng qayghysyn qozghaydy.
Búdan bólek, әnge ainalghan ólenderi bir tóbe. Biz taldamasaq ta halyqtyng auzynda jýrgen dýniyeler. Osyghan deyin shyrqalghan, osydan keyin de úmytylmaytyn kónil tebirenisteri.
Aqyn sózimen qoryta aitqanda, ol neni tәuir jazdy, neni jaza almady, qay jerde ótirik óleng jazdy, onyng aq-qarasyn aiyratyn biz emespiz. Ol jaghyn, oqyrman ózi baghalay jatar...
Tek alyp-qosarymyz, «Bizding elding jigitteri jigitterding tóresi» dep jyrlaghan Esenqúl Jaqypbekting búl kitabyn tolyqtay oqyp shyqsanyz, onyng aqyndardyng tóresi ekenin sózsiz moyyndaysyz. Mәrtebeli ministrding meyirimi tekke týspegenin týsinesiz! Sóz qúdiretine, poeziya patshalyghyna bas iyesiz!
Qanshayym BAYDÁULET
"Ayqyn" gazeti