Altynshy synypqa kóshetin jyly «Jýzdesu» atty jinaqtan, sol kezderi halyqqa tanymal bolyp qalghan qazaq jazushylarynyn  biraz shygharmalaryn oqyp shyqqan edim. Kitapta jaryq kórgen kórkem tuyndylardyng ishinen bir әngime erekshe әser etip, balalyq kónilimde airyqsha izin qaldyryp ketti.  Ángimening aty «Ong qol» edi, avtory - Tólen Ábdikov.

Shaghyn ghana әngime meni teren  oidyng iyirimine tartyp әketip,  jýregimning qaqpasyn qayta-qayta qaqqan bir mazasyz sezim úzaq uaqyt janyma tynyshtyq bermey qoydy. Jatsam da, túrsam da kóz aldymnan, jauyzdyqtyng jazyqsyz qúrbany bolghan Almanyng ayanyshty taghdyry ketpey túryp aldy.

Altynshy synypqa kóshetin jyly «Jýzdesu» atty jinaqtan, sol kezderi halyqqa tanymal bolyp qalghan qazaq jazushylarynyn  biraz shygharmalaryn oqyp shyqqan edim. Kitapta jaryq kórgen kórkem tuyndylardyng ishinen bir әngime erekshe әser etip, balalyq kónilimde airyqsha izin qaldyryp ketti.  Ángimening aty «Ong qol» edi, avtory - Tólen Ábdikov.

Shaghyn ghana әngime meni teren  oidyng iyirimine tartyp әketip,  jýregimning qaqpasyn qayta-qayta qaqqan bir mazasyz sezim úzaq uaqyt janyma tynyshtyq bermey qoydy. Jatsam da, túrsam da kóz aldymnan, jauyzdyqtyng jazyqsyz qúrbany bolghan Almanyng ayanyshty taghdyry ketpey túryp aldy.

Ángimede kәmilet jasynan endi ghana asqan Alma esimdi qyzdyng búryn-sondy júrt estimegen jaman syrqatqa shaldyghyp, psihiatriyalyq auruhanagha týsip, qalay qaza tabatyny jas dәrigerding auzymen bayandalady.  Nauqasty  jeke baqylauyna alghan dәriger jigitting aituynsha,  qalyng úiqynyng qúshaghyna batqan shaqta ony qylqyndyryp óltirmek bolyp, qyzdyng ong qoly aqylgha syimaytyn әreket jasap,  Qúday saqtap, bayghús bala manyndaghylardyng aralasuymen talay ret ajaldan aman qalghan. Qyzdyng ózi bolsa búl oqighany mýlde basqasha týsindiredi. Alma: «Maghan qastandyq jasaghan mynau, búl meniki emes, mýlde bóten qol, meni óltirgisi kelip jýr», - dep ózining ong qolyn  kórsetedi. Múny medisinada ishki túlghanyng ekige jaryluy dep ataydy. Yaghny bir denening ishinde eki týrli «jan iyesi» kezektesip, ne qatar ómir sýredi.

Qansha týsiniksiz kóringenimen, ózin-ózi óltiru niyeti qyzdyng miynda bar bolghangha úqsaydy. Shamasy, búl qalayda qanmen, túqym qualap kelgen niyet. Almanyng sheshesi, iya әkesi, nemese atalarynyng biri ózin-ózi óltiruge әreket etken.  Endi sol әreket beymәlim zandylyqpen qyzdyng miyna  úyalap alyp,  ózderin-ózderi óltirgileri keledi. Biraq olardyng ózderi joq. Sanasynyng iyesi - qyz óluge tiyisti.

Tosyn oqighany bayandauymen ýiirip әketetin shygharmanyn  qyzyghyna shyrmala bastaghannan -aq kóniling qobaljyp, әngime ayaqtalghansha búiralau kekili bar súlu qyzdyng tezirek sauyghyp, baqytty ómirge oraluyn bar yqylasynmen tilep otyrasyn.  Basynan qayghynyng túmany tarqamay qoyghan  Almany jaqynyraq tanyghan sayyn,  qyzgha degen ayaushylyghyng arta týsedi.  Dәriger jigit ekeuining arasynda mahabbatqa  úqsaytyn beymәlim sezimning úshqyny tútanghanda,  sol úly qúdiretting beykýna qyzdy ajaldan aman alyp qalatynyna  senging kelip, ýmiting arta týsedi.  Biraq, oqigha  basqasha ayaqtalyp,  ýkilegen ýmitimiz aqtalmay, qyzdyng sanasyna indep alghan zúlymdyq aqyry kózdegen maqsatyna jetti.  Ong qol qalyng úiqynyng qúshaghynda jatqan Almany qylqyndyryp óltirdi. Shygharmanyng kuliminasiyasynda dәrigerding aityp bergen qayghyly oqighasyn tyndaushy keyipker, tamaq jeu ýshin pyshaq ústaghan ong qolyna ýreylene qarap, jazushy qyzdy óltirgen  zúlymdyqtyng bizding de canamyzgha ýstemdik etip jýrgenin emeurinmen bildire ketedi.

Ájemning әdemi ertegilerindey ayaqtalatyn hikayalardy qatty sýietin  sәbiylik kónilim әngime avtorynan  basqasha maghynadaghy shyndyqty saghyna kýtip edi. Jazushy Ábdikúly bolsa, balalyq kónilimdi mertiktirip, әli de biraz tolghanta týsu ýshin, oy ormannyng ishine meni japadan-jalghyz tastap ketti. Endi oilanghanmen de ne payda?  Tazalyqtyng simvoly Alma bәribir óldi, zúlymdyq jendi. Al ómir jalghasyp jatyr....

Qazaq prozasynda qúbylys bolghan Tólenning osy bir shygharmasy  turaly әdebiyetimizde az pikir aitylghan joq.  Ángimening kórkemdik tabighatyn qazaq synshylary bizge deyin de talay mәrte taldaghan.  Soghan qaramastan shygharmanyng iydeyalyq konsepsiyasyn dúrys týsinbegendikten, ony tolyqqandy tanugha әli qadam jasalghan joq.  «Ong qoldy» taldaghan synshylardyng barlyghy da sol jyldardaghy qazaq әdebiyeti ýshin tosyn taqyryp bolghan qostúlghalyqqa ghana basa nazar audaryp,  shygharma avtorynyng aitqysy kelgen negizgi iydeyasynyng týiinin tarqata almady. Tipti, әngimedegi iydeyanyng basqa bireuden alynghanyn aityp, jazushygha min taqqysy kelgender de tabyldy.

Men suretkerding múnday tamasha tuyndyny ómirge әkeluine Stiyvensonnyng «Doktor Djekil men mister Haydtyng tanghajayyp oqighalary» shygharmasynyn  nemese Dostoevskiyding «Aghayyndy Karamazovtar» romanynyng әser etui yqtimal ekenin joqqa shygharmaymyn.   Biraq, jazushy shygharmasyndaghy janymyzdy dirildetip, kónilimizdi tolqytyp, barshamyzdy baurap alatyn siqyrly qúdiretti, tek onyng iydeyalarymen ghana baylanystyru - ónerding úlylyghyn týsinbeu degen sóz.  Ónerdi shabyttandyratyn iydeyalardyng auqymy óte shekteuli. Onyng kýshi tek sonda ghana emes, suretkerding sol iydeyany oqyrmangha qalay jetkizip, jalghyz ózine ghana tәn tanbasymen aishyqtay alatyn sheberliginde.

Bizding bәrimiz de Servantes pen Rable,  Gugo men Balizak,  Dikkens pen Tekkerey,  Tolstoy men Dostoevskiy, Múhtar men Beyimbet,  Remark pen Rasputin siyaqty óner aspanyndaghy jarqyraghan júldyzdardyn  sәulesinen  erekshe quat almaymyz ba?  Endeshe olardyng ónerdi araylandyrghan  ghajayyp shuaghynyng bizding boyymyzda óz izin qaldyrmauy qalaysha mýmkin bolmaq.

Shyndyghynda «Ong qol» әngimesining júmbaghyn, synshylar aityp jýrgennen mýlde basqa jaqta jatqan kenistikten izdeu qajet.  Hikayada   bizding synshylyq janarymyz qadalghannan da terenge jiberilgen  shyndyqtyng tamyry qoparylyp,  әlemdegi soraqy  qylmystardyng barlyghynyng da eng aldymen adam sanasynda jasalatyny әshkerelenip,  jazushy Ábdikúly qazaq әdebiyeti ýshin tosyn janalyq ashty.  Jәne ol zúlymdyq pende balasynyng jan-dýniyesin kýiretip, ony óltirmeyinshe tynym tappaydy eken. Qaytpek kerek?

Astarly oidyng shynyrauyna jasyrynghanymen, әngimeni oqu barysynda biz naghyz zúlymdyqty tughyzushy keyipkerdi ishki týisikpen sezgendey bolamyz. Ol - әzәzil.  Ángimening tabighatyna odan әri ýnile týsseniz, tek tәtti úiqynyng qúshaghyna ketkende ghana Almany óltiruge әreket jasaytyn sol әzәzildin, qyzdyng sanasyna ghana emes, birte-birte dәrigerding sezimine de ýstemdik ete bastaghanyn anyq bayqaysyz.  Saytannyng sybaylasyna ainalghan әzizil aqyr sonynda dәrigerding aqyl-parasatyn biylep alyp, oghan auyr qylmys jasatty.  Almany únatqan jas jigit, әzәzilding toryna týsip,  qyzdyng talap-tilekterining bәrin oryndap, keshirilmes kýnagha batty.  Dәrigerlik antyn búzyp, soraqy qylmys jasady. Eger jigit Almanyng ishine jasyrynghan  әzizilding sózin tyndap demalugha ketip qalmaghanda, mýmkin bәri basqasha bolar ma edi? Kim bilsin?

Shyn mәnisinde әngimedegi ong qol  da, bir adamnyng boyynda ómir sýretin qostúlghalyq ta zúlymdyqtyng syrtqy sipatyn kórsetu ýshin tandap alynghan simvoldyq belgiler ghana. Biraq әngimedegi naghyz qylmysker olar emes. Naghyz qylmysker  aqylgha baghynghysy, eshteneni tyndaghysy kelmeytin - adamnyng sanasy. Qylmyskerdi jazagha tartugha bolady, al adamnyng sanasynda jasalyp jatqan zúlymdyqty auyzdyqtaytyn amal bar ma?

Ádebiyet әlemining esigin attaugha kuәlik alghan  alghashqy shygharmasymen-aq  jazushy Tólen Ábdikúly júrt kýtpegen kýrdeli saual qoyyp,  halyqty alandatyp, oqyrmandy oilandyryp tastady. Otyz jyl ótken song osy әngimeni qayta oqyp shyghyp, oy talqysyna taghy bir salyp kórgenimde, jazushy shygharmasynda kóterilgen mәselening әli kýnge deyin ózekti bolyp túrghanyn anghardym.

Álemdi zar eniretken zúlymdyqtyng inine su qúng mýmkin emes bolyp shyqty. Ol zamannan-zamangha aman-esen ótip, qoghamgha ýstemdigin jýrgizip, dinkemizdi qúrtyp, adamdyq bolmysymyzgha tamyry jayylyp barady.  Jeniludi aitasyz-au!  Erkimizdi biylep, bәrimizdi maymyl patshalyghyndaghy múnarasynan baqylap, kekireyip túr. Qabyldan qalghan pyshaghyn jalandatyp, kózderi qantalap, sústanyp qoyady. Bәribir oghan әlimiz jetpeytin myna bizderdi mazaqtap, miyghynan myrs-myrs kýledi.

Jenilmek týgil, qayta zamanmen birge kemeldenip, qoghamgha tizesin batyrghan óktemdigi búrynghydan beter kýsheye týsipti. Boyymyzgha sor bolyp jabysqan ol pәleketten qalay qútylamyz?  Ne isteymiz?  Dýniyedegi ghalamattyng bәrin oilap tauyp, әlemge qojalyq etken jer patshasy adamnyn  óz boyyndaghy zúlymdyqtyng kózin joya almay sorlap, qúlaq kesti qúly bolyp bara jatqanynyng sebebi, syry nede?

Qarap otyrsam, «Ong qol» әngimesi jazylghannan beri shiyrek ghasyrdan astam uaqyt ótipti. Adam tanymastay bolyp, qogham da ózgeripti. Dýniyedegi ózgerispen birge sanamyz da janarypty. Biraq adammen birge ómir sýrip kele jatqan zúlymdyq, әli kýnge deyin sol bayaghy patshalyq taghynda shirenip, qoghamdy biylep-tóstep otyr.

Elimiz tәuelsizdik aldy. Ata-babalarymyz ghasyrlar boyy armandaghan tәuelsizdikke qol jetkizu ýshin, qazaqtyng qany talay ret susha tógildi. 1986 jylghy jeltoqsanda әdilettilikti ansap, alangha shyqqan qanshama jazyqsyz bozdaqtyng ómiri qyrshynnan qiyldy. Mine, osynday úly qasiretten song da sanamyzdyng bir týkpirine úya salghan zúlymdyq, aqylynan adasqanyn moyyndap rayynan qaytudyng ornyna, qayta kýsheyip, bizdi óltiruding taghy bir aila-әreketin jasaugha qamdanyp, órmegin toqyp jatyr.

Oypyrmay, sonda býkil әlemdi ashsa alaqanynda, júmsa júdyryghynda qúrday jorghalatyp, ýstemdigin jýrgizgen súmyraydy sabasyna týsiretin amal men ailanyng tabylmaghany ma, myna opasyz jalghanda? Ótken ghasyrdaghy jýzjyldyqtyng qapyryq ymyrtynda adamzat balasy zúlymdyqtyng kesapatynan qayta-qayta qangha boyalyp, qasiretke túnshyghyp, jan tózgisiz azap shekti. Stalinizm, fashizm, qoldan jasalghan asharshylyq, jappay repressiya, totalitarlyq biylik, avtoritarlyq biylik, jeke basqa tabynushylyq t.s.s  zúlmattyng qarmaghyna týsken әlem qúryp ketuge shaq qaldy. Kózimizge kók shybyn ýimelete jazdaghan sol azap pen  qorlyqtan alghan sabaghymyz ben týigen qorytyndymyz qaysy?   Zúlymdyqtyn  ong qolymen jabayy tәrtipti qayta ornatqysy kelip arpalysyp, әdemi iydealdardyng bәrin qiratyp, taptap, kýlin kókke úshyryp jatqan qúdaysyzdargha ne uәj, qanday aqyl  aitugha bolady? Sonda nemene, adamzattyng úly oishyldarynyng jan azaby men tәn azabyn tarta otyryp, qasiret shegip, siyamen emes, dәleldep, qanymen jazghan qaghidalary týkke jaramay qalyp, kýresinge laqtyrylmaq pa? Shynymen de jýregimizdegi asyl múrattardyng shyraghy sónip, nadan tobyrgha ainalghanymyz ba qaytadan?   Endigi qalghan ghúmyrymyzda adamy qaghidalardy ayaqqa basyp, hayuany zandylyqtardy iydeal tútyp ótpekpiz be, jalghan tirshilikten? Jiyirkenuding ornyna, jan tózgisiz bylghanysh qoghamnan yryzdyghyn terip tauyp jep, әdiletsizdikterdi qúptap, adamgha qarsy ýsti-ýstine jasalghan jauyzdyqtardy  sabyrmen «týsinuge» tyrysyp, tipti ony zandastyrghysy kelip jantalasyp jatqandargha ne aqyl, qanday uәj aitugha bolady?  Aqyl-parasatynan aiyrylyp, ulap-shulap, miyghúla-mәngýrttikting mekenine birjola kóship alghan qalyng tobyrdy qalay toqtatpaq kerek? Toqtatu mýmkin be, olardy?

«Ong qol» әngimesinen keyin,  otyz jyl ótken song jazylghan «Parasat maydany» povestinde jazushy Ábdikúly bayaghyda kótergen taqyrybyna qaytyp oralyp, osynday bir múnarly qayghyny jamylyp, kezinde ayaqtalmay qalghan oiynyng týiinin tarqatyp, bala kýnimde tastap ketken oy ormanynyn  ishinen meni adastyrmay, qolymnan jetektep ózi alyp shyqty.  Óitkeni «Ong qol» әngimesin oqyghan kezdegi sәbiylik sanamdy sansyratqan san-aluan saualdyng jauabyn men, otyz jyl ótken song osy povestten taptym.   Jәne sol ústara súraqtardyng jauabyn tabu ýshin, jazushynyng úzaq jyldar boyy shygharmashylyq izdenisting qasiretine túnshyghyp, qalay qinalghanyn,  povestti  oqy otyryp, shyn sezindim.

«Parasat maydany» kórkem shygharma ghana emes  -   jazushynyng adamzat balasyna aitqan eskertu-amanaty. Filosofiyalyq tuyndy. Búl povestinde basqa shygharmalarymen salystyrghanda jazushynyng janyn kemirgen oi-tolghanystary, ýmiti men kýdigi, ar azabyn keshken shaqtaghy  uayymy, qoghamnyng keleshegin oilaghan mazasyz qayghysy, jýregin janshyghan auyr sezimi boyauy qanyq, aishyghy anaghúrlym anyq etip surettelgen.

Jazushy parasat maydany ýshin bolghan úrysta nege ýnemi jauyzdyqtyn  jaly kýdireyip, jeniske jete beretinining sebebin izdeydi.  Izgilik pen zúlymdyqtyng kýrdeli tabighatyna aqyndyq janarymen qadalyp, aqyl-oygha baghynbaytyn qaghidalardyng kisenin ýzip, qúpiyasyn tabugha әreket jasaydy.

Povestte jan azabyna dushar bolghan shygharmanyng bas keyipkeri (jazushy keyipkerining esimin qúpiyada ústaudy jón kóripti)  auruhanada jatyp adamgershilik, tazalyq, imandylyq, mahabbat, baqyt turaly kóniline úyalaghan móldir sezimin qaghazgha týsirip, kýndelik jýrgize bastaydy. Bir kýni jan dertine shaldyqqan gharipting ómirinde kýtpegen oqigha bolady. Ol kýndelikterin oqyp shyghyp, oghan jauap jazghan beytanys adamnan hat alady.  Beytanys keyipker oghan jazghan hatynda, ómirden ruhany tirek izdegen gharipting imanday senetin әdemi iydealdaryn joqqa shygharyp, qayta-qayta ony tyghyryqqa әkelip tireydi. Mine, osylaysha shygharmada izgilik pen zúlymdyqtyn, adam sanasynyng sarayyn jaulap alu ýshin soghysqan  parasat maydany bastalady.

Eng qorqynyshtysy beytanys hatty jazushynyng keltirgen qisyndary men dәlelderinde aqiqat joq emes edi.  Birte-birte ol izgilikke ghana emes, zúlymdyqqa da senu qajet ekenin dәleldeuge qúlshyna kirisip, qarsylasynyng sanasynda ony zandastyryp beruge tyrysady.  Qarsylasy parasat tauynyng asqaryna kóterilgen biyik ruhtyng adamy bolghandyqtan, beytanys hatty jazushynyng aitqanyna kóngisi kelmey, kór azabyna týskendey qinalady.  Izgilikting ghana әlemdi qútqaryp qalatynyna kәmil senetin ol bayghús,  zúlymdyqtyng jamylghysyn júlyp tastau ýshin, beytanys hatty jazushymen qayta-qayta aitys-tartysqa  týsedi. Onymen jýzbe-jýz kezdesip, rayynan qaytarmaq bolghanymen, ol әreketinen týk nәtiyje shyqpaydy.  Beytanys hat jazushy kezdesuge kelmey qoyady.

Ókinishtisi әdemi qaghidalarmen jan-jaqty qarulanyp alghan zúlymdyqpen tiresip, ony jyghu onay  is bolmay túr. Óitkeni býkil әlemning jany kókpargha týsken, adamdy Allanyng týzu jolyna salghysy kelgen parasat maydanynda izgiliktin  núrly tanynday dýniyege shuaghyn shashqan  - adamgershilik, imandylyq, meyirimdilik, tazalyq pen mahabbat qana emes, aqyl-oyymyzdyng egistigine týsip, ony shegirtkedey jalmaghan  zúlymdyqtyng zalym   nókerleri - arsyzdyq, opasyzdyq, satqyndyq, jauyzdyq, ekijýzdilik pen jaghympazdyq ta óz aitqandarynyng dúrystyghyn dәleldeuge tyrysyp, bar aramdyghyn iske qosyp jatyr. Jәne osynau parasat maydanyndaghy qiyan-keski shayqasta birte-birte barlyq uaqytta da zalymdyghyn asyra bilgen zúlymdyqtyng kýshi basym týsip,  izgilikting jany túnshyghyp barady. Sebebi zúlymdyqtyng tabighaty adam tanymastay bolyp ózgerip, bayaghydan myng ese kýrdelene týsken. Ol biz oilaghanday baghzy zamandardaghy Lusiyferding keypindegi qorqynyshty qúbyjyq emes, júrtty aldap  Dante, Shekspiyr, Dostoevskiy men Abay bolyp oinap, tom-tom kitap jazyp, ýnemi izdenisting ýstinde jýrgen, saytangha janyn satqan - Faust,   Alpamystyng joghyn paydalanyp, qoghamgha ýstemdigin jýrgizip kele jatqan  - Últan, birese Adam Qúday, birese Qúday Adam bolyp halyqty aqymaq qylyp, ózine deyingi dýniyedegi shyndyqtyng barlyghyn joqqa shygharyp, zúlymdyqtyng taghynda patshalyq qúrghan  - adam beynesindegi  Allanyng maymyly. Patshalyq taghynda otyryp alyp ol, bizding adamdyq asyl qasiyetterimizding barlyghyn ayaqqa taptap, oiyna kelgen oiranyn isteydi. Kónili kóterilse tozaqtan qaytyp oralghan Mefistofelige úqsap, bizge qarap  saq-saq kýledi, ashulansa júmaqtan quylghan Qabylday, bir ornynda túrmay, alaq-júlaq etken ala  kózderimen atyp qaraydy. Tәuelsizdik degenimiz qúr bos sandyraq qana.  Aqylynan adasqan qogham tek onyng qas-qabaghyna ghana qarap ómir sýrip keledi.  Onyng úghymynda shyndyqty aitushylardyng bәri - qoghamnyng azghyndary da, ótirik aitushylardyng bәri - qoghamnyng jarylqaushylary. Shyndyqty aitushylardyng bәri shetinen qolyna kisen salynyp, týrmege qamalady. Kónbese - óltiriledi. Ótirik aitushylardyng barlyghy shetinen biylikting mayly jiligin mýjip, shen-shekpen alady.

Qoghamdy úly qasiretting dauylyna úryndyratyn  ýlken tragediyalar Qúdaydyng qarapayym qaghidalaryn búzghannan nemese pende balasynyn,  jeksúryn maqsatyna jetu ýshin, ony ózining ynghayyna qaratyp búrmalauynan bastalady.  «Parasat maydany» povestindegi beytanys hat jazushy - qorqynyshty qúbylys. Óitkeni ol jauyzdyqtyn  da ómir sýruge qúqyly ekenin dәleldep, súlu sózderimen onyng jalanash tәnin jasyryp, zúlymdyqty mәngilik patshalyghyna otyrghyzyp, zandastyryp almaqshy. Tapqan qisyndary men dәlelderi de ústaraday ótkirligimen janynnyng osal tústaryn tilip-tilip jiberedi. - Siz izgilikke senesiz de, zúlymdyqqa senbeydi ekensiz, - deydi  ol.   - Meninshe ekeuine de senu kerek.  Dýniyeni ústap túrghan osy eki kýsh qoy. Ómir atty arbanyng eki jetegi bolsa, bireui -zúlymdyq. Biraq ol, siz oilaghanday adamgha tek jamandyq әkeletin ziyandy nәrse emes....

Al, kerek bolsa?  Zúlymdyqtyng sayqal tabighatyn  aqtap alu ýshin beytanys hat jazushynyng keltirgen dәlelderi oily oqyrmandy odan sayyn ýreylendire týsedi. Shoshytady. Tóbe shashyn tik túrghyzady.  Masqara!  Parasat aspanynda sharyqtaghan aqyl-oydyng da ony toqtatugha shamasy kelmey qalypty. Sabasyna týsirip, kim endi ony toqtata alady?  Kim?  Zúlymdyqtyng shyrqau shynyn baghyndyrghan onyn, aqyl-parasatqa kónbeytin aqiqat  turaly óz qisyny men tújyrymy kóp.  - Ótirikti jek kóremiz. Al sol Ótirik adamdarmen aitysatyn bolsa: -Au, aghayyn! - der edi. - Bәrinning kýn kórip otyrghandaryng mening arqam emes pe? Ynghay shyndyqty aitamyn desender, bayaghyda toz-toz bolyp, qúryp ketetin edinder. Mening arqamda qansha ret jan saqtap jýrsinder...

Redaksiyadan:

19-nshy qazan kýni Astanada әigili jazushy, memlekettik syilyqtyng iyegeri Tólen Ábdikúlynyng keshi ótedi.

(Jalghasy bar)

«Abai.kz»