Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 5530 0 pikir 16 Qazan, 2012 saghat 06:56

Aynúr Ábdirәsilqyzy. Dintanu saraptamasy: mindetter men mәseleler

Dintanu saraptamasyn jýrgizu tәjiriybesi Qazaqstanda 2007 jyldan bastaldy. Qazaqstan Respublikasy Ýkimetining «Dintanu saraptamasyn jýrgizu erejesin bekitu turaly» 2007 jylghy 30 qantardaghy №70 qaulysy osy baghytta qabyldanghan alghashqy qújat bolatyn. Atalghan qaulygha sәikes búryn Ádilet ministrliginin, bertinde Mәdeniyet jәne aqparat ministrligining qaramaghynda qyzmet atqarghan Din isteri komiyteti dintanu saraptamasyn jýrgizip keldi.

2011 jyldyng mamyr aiynda QR Din isteri agenttigi derbes memlekettik organ retinde qúrylghannan keyin dintanu saraptamasyn jýrgizu qúzireti Agenttikke berildi. Búl qúzirettilik Qazaqstan Respublikasynyng 2011 jyldyng 11 qazanyndaghy «Diny qyzmet jәne diny birlestikter turaly» zanymen bekitildi.

Dintanu saraptamasyn jýrgizu tәjiriybesi Qazaqstanda 2007 jyldan bastaldy. Qazaqstan Respublikasy Ýkimetining «Dintanu saraptamasyn jýrgizu erejesin bekitu turaly» 2007 jylghy 30 qantardaghy №70 qaulysy osy baghytta qabyldanghan alghashqy qújat bolatyn. Atalghan qaulygha sәikes búryn Ádilet ministrliginin, bertinde Mәdeniyet jәne aqparat ministrligining qaramaghynda qyzmet atqarghan Din isteri komiyteti dintanu saraptamasyn jýrgizip keldi.

2011 jyldyng mamyr aiynda QR Din isteri agenttigi derbes memlekettik organ retinde qúrylghannan keyin dintanu saraptamasyn jýrgizu qúzireti Agenttikke berildi. Búl qúzirettilik Qazaqstan Respublikasynyng 2011 jyldyng 11 qazanyndaghy «Diny qyzmet jәne diny birlestikter turaly» zanymen bekitildi.

Dintanu saraptamasynyng zang dengeyindegi normativtik qújatta belgilenuin onyng qogham ómirindegi manyzynyng artyp otyrghanymen baylanystyrugha bolady. Qazirgi diny ahual jaghdayynda dintanu saraptamasyn respublikalyq dengeyde jýrgizuding manyzy zor. Barshagha belgili, elimiz tәuelsizdik alghannan keyin Qazaqstannyng konfessiyalyq kenistik qúrylymy aitarlyqtay ózgerdi. Jana diny ahualdyng qalyptasu jaghdayynda diny birlestikter sany kýrt úlghaydy. El aumaghynda sheteldik missionerlerding is-әreketi qarqyn ala týsti. Diny senim bostandyghyn óz mýddelerine paydalanyp, ýgit-nasihatyn kýsheytip otyrghan teris pighyldy diny aghymdar da az emes. Radikaldy aghymdar iydeologiyasyn nasihattaytyn jat mazmúndaghy әdebiyetter elimizde tarala bastady.

Osynyng barlyghy din turaly zannamanyng jana zaman talabyna oray jetildiriluin, kýsheytiluin talap etkendikten, Agenttik tarapynan dayyndalghan «Diny qyzmet jәne diny birlestikter turaly» zang qabyldanyp, qoldanysqa engizildi. Mezgili jetken mәsele retinde dintanu saraptamasy da atalghan zanda jeke bap retinde qamtyldy. Osy zannyng negizinde «Dintanu saraptamasyn jýrgizu qaghidalary» atty zannamalyq akti dayyndalyp, 2012 jylghy 7 aqpanda Ýkimet tarapynan bekitildi. Endigi kezekte dintanu saraptamasy atalghan qaghidagha sәikes jýrgiziletin bolady.

«Diny qyzmet jәne diny birlestikter turaly» zanynyng negizinde osy qaghidada saraptamany jýrgizu negizderi aiqyndap kórsetildi. Búghan deyin dintanu saraptamasyn jýrgizuge tek mýddeli memlekettik organdar arqyly sol organdardyng ózderi jәne tirkeu barysynda diny birlestikter ghana súranys bere alatyn bolsa, endi jana zang talabyna sәikes olarmen qatar jeke jәne zandy túlghalar, memlekettik mekemeler de ózderi úsynghan materialdargha dintanu saraptamasyn jýrgizu jóninde ótinish bere alady.

Al jeke túlghalardy missioner retinde tirkeu jәne diny birlestikterdi tirkeu (qayta tirkeu) barysynda olardyng qúryltay jәne basqa da qújattary men paydalanatyn әdebiyetteri mindetti týrde dintanu saraptamasynan ótuge tiyis. Saraptama qorytyndysy teris bolghan jaghdayda olardy tirkeuden bas tartylady.

Sonday-aq jeke ózi tútynu ýshin emes, basqa maqsattar (satu, taratu) ýshin Qazaqstan Respublikasy aumaghyna әkelinetin kez kelgen diny mazmúndaghy әdebiyetter men diny maqsattaghy zattar da aldymen dintanu saraptamasyna úsynyluy qajet. Saraptamanyng ong qorytyndysyn almaghan jaghdayda olardy taratu zansyz bolyp esepteledi. Kitaphana qorlaryna týsken diny әdebiyetter de osy negizde saraptamagha joldanuy tiyis.

Osy orayda «diny әdebiyetter» degen úghymgha anyqtama beru jón sekildi. Naqty termindik túrghydan kelsek, «diny әdebiyet» degenimiz teologiyalyq, diniy-kanondyq, ghúryptyq-mistikalyq, әleumettik-teologiyalyq baghyttaghy diny mazmúndy qamtityn enbekter. Olar әdette túrghyndardyng diny nemese dinmen baylanysty әleumettik qajettilikterin qanaghattandyru ýshin shygharylady. Álemdik jәne dәstýrli dinderdin, jana diny aghymdar men qozghalystardyng qasiyetti kitaptarynyng diny mәtinderi de atalghan úghymnyng ayasynda qamtylady. Osy baghyttaghy enbekterding barlyghy dintanu saraptamasyn jýrgizudi qajet etedi.

Kýrdeli de auqymdy mindetterdi sheshudi kózdeytin dintanu saraptamasyn  jýrgizu birneshe dengeyde jýzege asyrylady. Jergilikti dengeydegi súranystargha oray dintanu saraptamasyn Agenttikting aumaqtyq departamentterining din salasynda arnayy bilimi bar mamandary jýrgizedi. Olardyng saraptama qorytyndylarynyng sapasyn Agenttikting qúrylymdyq bólimshesi - Din mәseleleri jónindegi ghylymi-aqparattyq taldau ortalyghy  qadaghalaydy. Atalghan ortalyq sonymen qatar Agenttikke memlekettik organdardan, jeke jәne zandy túlghalardan tikeley kelip týsetin súranystar boyynsha dintanu saraptamasyn jýrgizedi. Qazir Agenttikting qaramaghyndaghy «Mәdeniyetter men dinderding halyqaralyq ortalyghy» respublikalyq memlekettik mekemesi de dintanu saraptamasymen túraqty týrde ainalysuda. Atalghan ortalyqtarda 13 dintanushy maman jәne dintanu salasyna qatysty zertteulermen ainalysatyn 7 ghylym kandidaty júmys isteydi.

Saraptama júmystaryna sonymen qatar memlekettik satyp alular negizinde bilikti dintanushylar men zangerler, din salasyndaghy basqa da tәjiriybeli mamandar tartyluda. Búl saraptama júmystaryn merziminde oryndaugha jәne sapasyn odan әri arttyrugha yqpal etedi. Qazir memlekettik satyp alular negizinde ótkizilgen bayqau nәtiyjesinde «Aqparattyq resurstar ortalyghy» qoghamdyq qorynyng tәuelsiz sarapshylary dintanu saraptamasynyng belgili bir bóligining jýrgiziluin qamtamasyz etude.

«Dintanu saraptamasyn jýrgizu qaghidalaryna» sәikes Agenttikting aumaqtyq departamentteri janynan kenesshi qúrylym bolyp tabylatyn Saraptamalyq toptar qúrylghan. Atalmysh qúrylymdarda qazir 18 ghylym doktory, 23 ghylym kandidaty, 7 ghylym magistri júmys isteydi. Saraptamalyq toptardyng qúramy 114 mamannan túrady, atalghan toptargha kenesshi retinde diny birlestikterding 32 ókili tartylghan. Agenttik dintanu saraptamasyn jýrgizu barysynda qajet jaghdayda kenesshi retinde tartatyn diny birlestikterding ókilderi din salasynyng bilikti mamany retinde teologiyalyq mәselelerge anyqtama beru ýshin shaqyrylady. Óitkeni diny mazmúndaghy әdebiyetterde talasty teologiyalyq mәseleler jii qozghalady. Memlekettik organ retinde dinning ishki mәselelerine aralaspaytyndyqtan, Uәkiletti organ teologiyalyq tartysty mәselelerden tuyndauy mýmkin saldarlardy eskeru ýshin salalyq mamannyng pikirin biludi nazargha alady. Dintanu saraptamasyn jýrgizu barysynda basqa mәselelermen qatar material mazmúnynda әleumettik, nәsildik, últaralyq, dinaralyq arazdyqty qozdyrugha baghyttalghan, ekstremizm men terrorizmge shaqyratyn ýndeulerding bar-joqtyghy sarapqa salynatyndyqtan, diny birlestik ókilining pikiri qosymsha mәlimet retinde paydalanylady.

Agenttik qúrylghan merzimnen bastap Ortalyq apparatqa barlyghy 1063 material kelip týsken. Onyng ishinde 869 materialgha saraptama jýrgizilip, súranys berushi tarapqa joldandy. 194 materialgha saraptama jýrgizilude. Agenttikting aumaqtyq departamentterine barlyghy 5587 material kelip týsken. Olardyng 2904-ine dintanu saraptamasy jýrgizilgen, 2683 nysangha saraptama jýrgizilude .

Agenttikting ortalyq apparatynda jeke jәne zandy túlghalardan dintanu saraptamasyn jýrgizu jóninde 274 ótinish kelip týsken, olardyng ishinde 260 nysangha dintanu saraptamasy jýrgizilip, óz merziminde súranys berushi tarapqa joldanghan. Missioner retinde tirkelu jónindegi ótinishpen  56 material kelip týsken, olardyng barlyghyna dintanu saraptamasy jýrgizilip, jauap joldandy. Agenttikting aumaqtyq departamentterine jeke jәne zandy túlghalardyng ótinishteri boyynsha 1189 material dintanu saraptamasyna kelip týsken, olardyng 675-ine saraptama jýrgizildi. Qazaqstan Respublikasynyng kitaphana qorlarynan 66 kitap kelip týsken, olardyng 60-yna dintanu saraptamasy jýrgizilgen.

Agenttikke kelip týsken 1063 materialdyng ishinde 38 jarghy,                       2 oqu baghdarlamasy, 950 kitap, 59 disk, 14 diny maqsattaghy zat qamtylghan. Aumaqtyq departamentterge kelip týsken 5587 materialdyng ishinde 181 jarghy, 5244 kitap, 159 disk, 3 diny maqsattaghy zattar bar. Olardyng ishinde 2904 nysangha saraptama jýrgizilgen, 2683 nysan saraptama ýderisinde.

Agenttik tarapynan jýrgizilgen dintanu saraptamasynyng nәtiyjesinde mazmúnynda diny alauyzdyqty tudyrugha sebep bolatyn faktiler kezdesetini anyqtalghan 12 әdebiyet qorytyndylarymen birge sot saraptamasyn taghayyndau jәne jýrgizu ýshin Ishki ister ministrligine joldandy. Sonymen qatar mazmúnynda Qazaqstan Respublikasynyng zannamasyna qayshy keletin, әleumettik arazdyqtar tudyruy mýmkin mәtinder kezdesetin 44 material aiqyndalghan. Atalghan әdebiyetterding týpnúsqasy men saraptama qorytyndylary sot saraptamasyn jýrgizu ýshin Últtyq qauipsizdik komiytetine joldandy.

Agenttik jýrgizgen saraptama júmystarynyng nәtiyjesimen jalpy júrtshylyqtyng tanysuyna mýmkindik beru ýshin saraptalghan nysandardyng ishinde ong qorytyndy alghan 402 materialdyng tizimi men múqabalarynyng skanerlengen kóshirmeleri Agenttik saytyna ornalastyrylghan. Ong qorytyndy alghan 112 әdebiyet saytqa qoy ýshin óndelude. Teris qorytyndy alghan әdebiyetter tizimi sot organdarynyng tiyisti sheshimi qabyldanghannan keyin saytqa qoyylady. Dintanu saraptamasynyng nәtiyjeleri Agenttik saytynda túraqty týrde jariyalanyp jәne janartylyp otyratyn bolady. Sonymen qatar respublika kóleminde sot sheshimimen tyiym salynghan diny úiymdar tizimi men olargha qatysty mәlimetter de saytta kórinis tauyp otyr.

Agenttik әr jartyjyldyq sayyn dintanu saraptamalarynyng qorytyndylary jayly jinaqtalghan mәlimetterdi jariyalaytyn aqparattyq bulleteni shygharudy josparlap otyr. Búl basylymnyng alghashqy sany ýstimizdegi jyly jaryq kórmek. Yaghny dintanu saraptamasynyng nәtiyjesinen memlekettik organ ókilderinin, ziyaly orta men ghylymy qauymnyn, din mәselelerine qyzyghushylyq tanytatyndar men barsha kópshilikting habardar bolyp otyrugha tolyq mýmkindigi bar.

Osy orayda Qazaqstan músylmandary diny basqarmasynyng (QMDB) Saraptau komissiyasy jýrgizetin diny saraptama men Agenttik jýzege asyratyn dintanu saraptamasynyng erekshelikteri men qoldanylu ayasyn týsinbeushilikten kóptegen mәseleler tuyndap jýrgenin atap aitqan jón. QMDB Jarghysynyng 12.3. tarmaghynda atalghan birlestikting Saraptau komissiyasy memlekettik mekemelerdin, diny jәne qoghamdyq úiymdardyng ótinishi boyynsha respublikadan tys jerlerden әkelingen nemese respublikamyzda basylghan diny әdebiyetterge saraptama jasap, olargha jazbasha qorytyndy beretini kórsetilgen. QMDB óz qúziretine kiretin mәseleler sheginde ishki qúrylymdyq retteu júmystaryn jýrgizu maqsatynda Saraptau komissiyasyn qúrugha jәne onyng qyzmetin jolgha qonggha, sonyng ishinde diny mazmúndaghy әdebiyetterge qatysty óz pikirin bildiruge qúqyly. Basqa da diny birlestikterde sәikes qúrylymdardyng bar ekenin eskergen jón. Mysaly, Riym-katolik shirkeuinde baspa isine qatysty «Bogoslovskaya komissiya» qyzmet atqarady, al Orys pravoslav shirkeuining ónirlik qúrylymdarynyng basshylary diny baspa ónimderine qatysty sarapshy mindetin qosa atqarady.

Degenmen QMDB Saraptau komissiyasynyng diny mazmúndaghy әdebiyetterge qatysty qorytyndysy sheshushi pikir bola almaydy jәne QMDB Jarghysynda da múnday qúzyret kórsetilmegen. Dintanu saraptamasyn jýrgizuge uәkiletti organ tek Agenttik bolyp tabylatyny QR «Diny qyzmet jәne diny birlestikter turaly» zanynyng 6-babynyng 1-tarmaghynda bekitilgen. Respublikadaghy eng kóp sandy mýsheleri bar, tarihy roli tanylghan, dәstýrli din ilimin ústanatyn diny birlestik retinde QMDB-nyng diny mazmúndaghy belgili bir әdebiyetterge qatysty pikiri qajet jaghdayda memlekettik mekemeler, diny jәne qoghamdyq úiymdar qyzmetinde qosymsha mәlimet retinde eskerilui mýmkin, biraq negizge alynbaydy. Sonymen qatar QMDB Saraptau komissiyasynan ótken kitaptarda kórsetiletin «QMDB Saraptau komissiyasy maqúldaghan» degen mәlimdeme de atalghan diny birlestikting kózqarasyn bildiredi. Múnday әdebiyetter Agenttikte dintanu saraptamasynan ótip, ong qorytyndy alghannan keyin ghana el aumaghynda paydalanugha jәne taratylugha úsynylady.

Respublikalyq dengeyde jolgha qoyylyp otyrghan dintanu saraptamasynyng zannamalyq jәne basqa da sipattaghy ózindik mәseleleri bar. Dintanu mamandyghy salystyrmaly týrde alghanda jana mamandyq bolyp tabylatyndyqtan, dintanu saraptamasy salasyndaghy qyzmet liysenziyalanatyn qyzmet týrleri qataryna engizilmegen. Bolashaqta atalghan qyzmet týrin liysenziyalau jóninde júmystar jýrgizu oryndy bolmaq. Múnyng ózi ony oryndaushylargha qoyylatyn talaptardy aiqynday týsuge jәne dintanu saraptamasyn qúqyqtyq túrghydan qamtamasyz etudi jetildiruge yqpal etedi.

Ekinshi mәsele dintanu saraptamasyna memlekettik satyp alular negizinde bólingen qarjynyng jetkiliksizdigine baylanysty. Qaghidanyng kýshine enui jәne diny birlestikterdi tirkeu (qayta tirkeu) ýderisining bastaluy saraptamagha týsetin nysandar sanynyng kýrt úlghangyna әser etti. Búl jaghday aghymdaghy jylgha ghana tәn bolghanymen, el aumaghynda qoldanysta jýrgen diny әdebiyetterding negizgi bóligin dintanu saraptamasynan ótkizip bolghangha deyin keminde tayau ýsh jylda saraptama nysanynyng kólemi azaymaydy dep boljamdaugha bolady. Sonymen qatar Kedendik odaq elderining birtútas ekonomikalyq aimaq qúruy diny mazmúndaghy әdebiyetterding belgili bir bóligining aldaghy uaqytta da kedergisiz ótip otyruyna septigin tiygizetini anyq. Múnday әdebiyetter de el aumaghynda taralu barysynda dintanu saraptamasy nysandarynyng sanyn úlghaytyp otyrady. Sondyqtan dintanu saraptamasyna bólinetin qarjyny aldaghy jyldarda birneshe ese kóbeytu qajettigi tuyndaydy.

Qoryta aitqanda, qogham súranysyna, zaman talabyna say tuyndap, jýzege asyrylyp otyrghan dintanu saraptamasynyng aldynda túrghan mindetter auqymdy, mәseleler kýrdeli bolyp tabylady. Olardy sheshu belgili uaqyt pen eleuli kýsh-jigerdi talap etetini sózsiz. Dintanu saraptamasynyng qazirgi qúqyqtyq jәne resurstyq qamtamasyz etilu dengeyi osy baghyttaghy júmystardy dúrys jolgha qoygha mýmkindik beredi degen senimdemiz.

A.Ábdirәsilqyzy

Diny oqu oryndarymen baylanys jәne

dintanu saraptamasy basqarmasynyng bastyghy

«Abai.kz»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1475
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3249
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5458