Euraziyalyq integrasiya mәselesi qoghamymyzda, әsirese, elimizding ghalymdary men ziyaly qauym ókilderi arasynda qyzu pikirtalas tudyryp jýrgeni barshamyzgha belgili. Ótken aida Reseylik búqaralyq aqparat qúraldary Euraziyalyq odaqtyng zang shygharushy organy, yaghny parlamenti qúrylatyny turaly habar taratqan edi. 2012 jyldyng 17 mamyr kýni, Sankt-Peterburg qalasynda Qazaqstan, Resey, Belarus elderining parlament tóraghalary arasyndaghy kezdesude Euraziyalyq parlament qúru mәselesi kóterilgen bolatyn.

Reseylik basylymdardyng jazuyna qaraghanda kezdesu barysynda Resey Federasiyasy Memlekettik dumasynyng spiykeri Sergey Naryshkiyn: «Meninshe, atalmysh shara eki kezennen túruy qajet. Áueli Euraziyalyq parlamentaralyq assambleya qúryp, barlyq jaghdaydy qalyptastyryp alu qajet. Sodan keyin tolyqqandy Euraziyalyq parlament qúru maqsatyn algha qoyghan jón. Jospar boyynsha, ortaq parlamenttik organ qúru mәselesi endi 22 qarashada Sankt-Peterborda talqylanady. Jiyngha TMD jәne Újymdyq qauipsizdik kelisimsharty úiymyna mýshe elderding ókilderi qatysady. Al Euraziyalyq parlamentting ózi jospar boyynsha eng erte degende 2015 jyly qúrylady»- degen mәlimdeme jasap, mәrtebesi últtyq parlamentten joghary Euraziyalyq odaqtyng zang shygharushy organy qúrylatyny sheshilip qoyghan mәsele ekenin aitqan.

Euraziyalyq integrasiya mәselesi qoghamymyzda, әsirese, elimizding ghalymdary men ziyaly qauym ókilderi arasynda qyzu pikirtalas tudyryp jýrgeni barshamyzgha belgili. Ótken aida Reseylik búqaralyq aqparat qúraldary Euraziyalyq odaqtyng zang shygharushy organy, yaghny parlamenti qúrylatyny turaly habar taratqan edi. 2012 jyldyng 17 mamyr kýni, Sankt-Peterburg qalasynda Qazaqstan, Resey, Belarus elderining parlament tóraghalary arasyndaghy kezdesude Euraziyalyq parlament qúru mәselesi kóterilgen bolatyn.

Reseylik basylymdardyng jazuyna qaraghanda kezdesu barysynda Resey Federasiyasy Memlekettik dumasynyng spiykeri Sergey Naryshkiyn: «Meninshe, atalmysh shara eki kezennen túruy qajet. Áueli Euraziyalyq parlamentaralyq assambleya qúryp, barlyq jaghdaydy qalyptastyryp alu qajet. Sodan keyin tolyqqandy Euraziyalyq parlament qúru maqsatyn algha qoyghan jón. Jospar boyynsha, ortaq parlamenttik organ qúru mәselesi endi 22 qarashada Sankt-Peterborda talqylanady. Jiyngha TMD jәne Újymdyq qauipsizdik kelisimsharty úiymyna mýshe elderding ókilderi qatysady. Al Euraziyalyq parlamentting ózi jospar boyynsha eng erte degende 2015 jyly qúrylady»- degen mәlimdeme jasap, mәrtebesi últtyq parlamentten joghary Euraziyalyq odaqtyng zang shygharushy organy qúrylatyny sheshilip qoyghan mәsele ekenin aitqan.

«Otyz tisten shyqqan sóz, otyz ruly elge taraydy» degendey, búl janalyqtyng «dýmpui» kórshi elding baspasózin ghana shulatpay, bizding de búqaralyq aqparat qúraldaryna jetip, júrtshylyqty dýrliktirip jibergendey boldy.

Osy jiyngha elimizding sózin ústap barghan delegasiyanyng mýshesi, «Núr Otan» halyqtyq demokratiyalyq partiyasynyng hatshysy Erlan Qarin «Vremya» gazetine bergen súhbatynda: «Elimizding parlament deputattarynan túratyn delegasiya Qazaqstan, Resey jәne Belarus parlamentariyleri bas qosqan kezdesuge qatysty. Biraq, ol jerde negizinen qazirgi integrasiyalyq qúrylymdar shenberinde parlamentaralyq әriptestikti odan әri damytu turaly әngime boldy. Dәlirek aitqanda, Euraziyalyq ekonomikalyq qauymdastyq shenberindegi Parlamentaralyq assambleyanyng mýmkindikterin paydalanu joldary talqylandy» - dey kele, Naryshkin myrzanyng pikirine baylanysty: «Euraziyalyq parlament qúru turaly әngimege Reseyding qalauy dep qana qaraghan jón. Oqtyn-oqtyn Euraziyalyq parlament qúru jónindegi kelisimder bolypty-mys degen túrghyda әngime taratylyp jýrgenimen, shyn mәninde onday eshtene de joq. Euraziyalyq parlament jәne ózge de osy siyaqty iydeyalar integrasiyalyq proseske qatysushy basqa taraptardyng strategiyalyq maqsattarynda týbirimen joq. Sonyng ishinde, bizding elimiz múnday maqsatty kózdemeydi. Jaqyn uaqytta da, orta merzimdi perspektivada da, tipti bolashaqta da onday parlament qúrylmaydy. Resey tarapynan memleketaralyq sayasy qúrylymdardy qúrugha degen talpynys bayqalatyny ras. Biraq, shyn mәninde kýn tәrtibinde múnday mәseleler joq jәne boluy mýmkin de emes» - dep óz oiyn algha tartty.

IYә, shyn mәninde de. Kedendik odaqqa mýshe elderding arasynda bolghan kýlli kelissózderding eshbirinde aitylmaghan «Euraziyalyq parlament» iydeyasynyng ayaq astynan ózekti bola qaluy tipten týsiniksiz. Múndayda qazaqtyn: «jer astynan jik shyqty, eki qúlaghy tik shyqty» degen tәmsil sózi oigha eriksiz orala beredi eken, sebebi elbasy N.Á. Nazarbaevtyng «aldymen ekonomika, sayasat odan keyin» formulasy  osy kýnge deyin elimizding syrtqy sayasatyn aiqyndaudaghy «altyn qazyq» ispetti bolghany barshamyzgha mәlim. Sondyqtan, Euraziyalyq integrasiyany belsene qoldap otyrghan Qazaqstan tarapy kóbine-kóp ekonomikalyq salagha den qoyyp jýrgeni zaman talabyna say, zandy qúbylys edi.

Mәskeude osy mәselege qatysty ótken taghy bir jiynda Qazaqstan Respublikasy Parlamenti Mәjilisining deputaty, Halyqaralyq ister, qorghanys jәne qauipsizdik komiytetining tóraghasy Mәulen Áshimbaev: «Euraziyalyq ekonomikalyq qauymdastyqtyng sayasy kenistigin qalyptastyru ýshin әueli onyng ekonomikalyq mәselelerine jiti mәn bergen jón. Parlamentaralyq organnyng tújyrymdamasyna qatysty memorandum jobasyn әzirleu әli erte, qazirgi tanda parlamentaralyq qarym-qatynas instituttaryn damytugha kýsh salu kerek» - degen mәlimdeme jasady. Delegattar aldynda sóz sóilegen Mәulen Áshimbaev, sonday-aq, Euraziyalyq integrasiya ýderisteri әr memleketting egemendigi, tәuelsizdigi jәne territoriyalyq shekarasynyng myzghymastyghy negizinde jýzege asyrylu kerektigin «shegelep» aitqan bolatyn. Osy túrghydan alghanda, Reseylik әriptesterimiz asyghystyq tanytqan sekildi. Mәselen, «Euraziyalyq parlamentti» bylay qoyghanda, Kedendik odaqqa Qazaqstannyng mýshe boluy osy uaqytqa deyin qanday jemister әkelgenin aitudyng ózi auyr. Kedendik odaqqa kirerde «qabyrghasy qatyp, búghanasy bekimegen» jas ekonomikamyzdyng Reseylik ónimderge bәsekeles bolugha qauqary jetpeytinin algha tartyp, qarsy pikir aitqandardyng bolghany da esimizde bolar. Shynynda, býgingi kýnge Qazaqstannyng jalpy ishki ónim kórsetkishine orta jәne shaghyn kәsipkerlikten týsken salyq ýlesi bar bolghany 17% qúraydy eken, al Reseyde búl kórsetkish 40% qúrap otyr, múnymen qoymay, Resey Preziydenti 2014 jylgha deyin búl kórsetkishti 60% jetkizudi meje qylyp otyr. Sonda, Kedendik odaqty ýsh memleketke ortaq naryq retinde qarastyrsaq, bizding kәsipkerlerding kýni ne bolmaq ?

Osy túrghydan alghanda, Qazaqstan preziydentining sayasy mәseleler jónindegi kenesshisi Ermúhamet Ertisbaevtyn: «TMD elderi parlamentshilerin Euraziyalyq parlament qúrugha ýndegen Resey Memlekettik Dumasynyng spiykeri Sergey Naryshkiyn, "ózining jeke pikirin aitqan boluy kerek. Eger tagham ónimderimen ózara saudalasu boyynsha qoyylghan әkimshilik kedergilerding tizimin kórseniz, shashynyz tik túrar edi. Osynday jaghdayda, Euraziyalyq parlament turaly qalaysha sóz qozghaugha bolady? » - degen  pikiri kókeyge qonymdy siyaqty. Mine, búl Kedendik odaqqa mýshe elderding aldynda túrghan kedergilerding bir parasy ghana. Osynday basqa da kóptegen kýrmeui kýrdeli mәselelerdi sheshuge kýsh júmyldyrudyng ornyna Reseylik әriptesterimizding «parlament» qúramyz dep, jeligip jýrgeni kónilge kýmәn ornatady eken. Osy jaghdaylardy saralay kele: «Sonda olardyng kókeyin tesken ne?», «Ekonomikalyq yntymaqtastyq pa?», «Álde basqa ma?» - degendey zandy saualdar tuyndaydy.

Sózimizdi qortyndylay kele, býgingi tanda Qazaqstan әlemdik ekonomikalyq kenistikke tereninen integrasiyalanghan, әlemdik sharuashylyq jýiesining qúramdas bir bóligi. Sondyqtan, alys-jaqyn kórshilerimizben qoyan-qoltyq qarym-qatynas ornatyp, ósip-órkendeuimizge jaghday jasau qajettiligi zaman talabyna say qúbylys. Biraq  Resey Federasiyasy Memlekettik dumasynyng spiykeri Sergey Naryshkin myrzanyng últtyq parlamentten mәrtebesi joghary «Euraziyalyq parlament» qúru úsynysy tótenshe kýrdeli mәsele. Sebebi, búl jerde Qazaqstan Respublikasynyng Konstitusiyalyq qúqyghynyng myzghymastyghy sóz bolyp otyr. Eger euraziyalyq parlament qúrylar bolsa bayaghy kenes ýkimetining kezindegi ortalyqtan basqaru sayasaty qayta qúrylyp, últtyq parlamentting pәrmeni euraziyalyq parlamentten tómen bolatyny belgili, búl degeniniz eng manyzdy sheshimder jogharydan qabyldanady degen sóz. Sondyqtan, elimizding Kedendik odaqqa mýshe boluy onyng egemendigi men tәuelsizdigine, sonday-aq, Respublikamyzdyng syrtqy jәne ishki sayasatyn derbes jýrgizu qúqyghyna zәredey núqsan kelmeytin jaghdayda jýzege asyrylady degen ýmittemiz.

Aldaghy manyzdy kelissózderde atqaminer azamattarymyz «ne bel ketedi, ne belbeu ketedi» degen prinsipti myghym ústanyp, el mýddesin Tәuelsiz Qazaqstannyng diplomatiyalyq tarihynda bolmaghan ymyrasyz tegeurindilikpen qorghasa degen tilek aitqymyz keledi.

Jaqsykeldinov Jandos Núrmametúly

Memleket tarih instituty

Euraziyalyq jәne salystyrmaly sayasy zertteuler

bólimining kishi ghylymy qyzmetkeri

«Abai.kz»