TÓRTINShI BÓLIM

 

HIKMETTI QARA QÚIYN

 

I

 

Qúdiretti tergeushim, ótirik qossam tas tóbemnen úrynyz!

Kesimmen jazalanghan laugaylarmen qosaqtalyp, myltyqpen qorshalyp istep jazdy ótkizdim. Biyiktegi avtomattan aiqaylap rúqsat súrap, qosaghymdaghy laugaydyng art jaghyna ghana dәrettenemin de, mәseleni ap-aman sheshkendigimdi taghy da aiqaylap mәlimdey týregelemin. Dәrette ne «tughanyma» deyin mәlimdegendey adaldyqpen istep kýzdi ótkizsem de qaytu mәselemning ne bolghandyghynan jauap shyqpady. On myng laugay jiylghan búl maydannyng basshylary tipti nәn eken. Ishtene bilmeytinsip jauap bermey talayy ótti. Men túrghan su qúrylysy әtiretine, laugaylar maqtap jýretin, maydan shtabynyng bir úighyr kadry kelgenin estip jýgirip, soghan baryp shaghyndym. Mening isimnen habary bar siyaqty.

- Bilemiz, biraq qazir býkil qoghamda sosialistik tәrbie jýrgizilip jatyr,- dep týiildi ol. - Búl nauqan uaqytynda qalpaq aludyng núsqauy joq!

- Mening qalpaghym joq, qalpaghy joq adamdy jazalau ornynda ústap túratyn prinsip te joq qoy, osyny jazyp qana búrynghy ornyma qaytaryp berinizder!

TÓRTINShI BÓLIM

 

HIKMETTI QARA QÚIYN

 

I

 

Qúdiretti tergeushim, ótirik qossam tas tóbemnen úrynyz!

Kesimmen jazalanghan laugaylarmen qosaqtalyp, myltyqpen qorshalyp istep jazdy ótkizdim. Biyiktegi avtomattan aiqaylap rúqsat súrap, qosaghymdaghy laugaydyng art jaghyna ghana dәrettenemin de, mәseleni ap-aman sheshkendigimdi taghy da aiqaylap mәlimdey týregelemin. Dәrette ne «tughanyma» deyin mәlimdegendey adaldyqpen istep kýzdi ótkizsem de qaytu mәselemning ne bolghandyghynan jauap shyqpady. On myng laugay jiylghan búl maydannyng basshylary tipti nәn eken. Ishtene bilmeytinsip jauap bermey talayy ótti. Men túrghan su qúrylysy әtiretine, laugaylar maqtap jýretin, maydan shtabynyng bir úighyr kadry kelgenin estip jýgirip, soghan baryp shaghyndym. Mening isimnen habary bar siyaqty.

- Bilemiz, biraq qazir býkil qoghamda sosialistik tәrbie jýrgizilip jatyr,- dep týiildi ol. - Búl nauqan uaqytynda qalpaq aludyng núsqauy joq!

- Mening qalpaghym joq, qalpaghy joq adamdy jazalau ornynda ústap túratyn prinsip te joq qoy, osyny jazyp qana búrynghy ornyma qaytaryp berinizder!

- Sosialistik tәrbie degenning ne ekendigin týsinemising ózin!- dep, mening «nadandyghyma» qynjyldy jez týimeli kadr. - Búl, sosializm men kapitalizmning parqyn aiyryp, tap jaularyna proletariat dektaturasyn jýrgizetin nauqan. Qiyanat, úrlyq, kóp iship, kóp jeu mәselelerin anyqtaydy!... Kedeyler men tómen orta sharuanyng birlesken qosynyn qúryp, taptyq kýresti barlyq isting arqauy etedi. Sóitip, taptyq kýresting qaqpaghyn ashady... Dәl qazir qaytyp barsan, aldymen sen kóresing kórgilikti!..

- Taptyq kýresting qaqpaghy «endi ashylsa» tipti jaqsy. Kórgilikti endi men emes, taptyq jaular kóredi!- dep osy týsinigine qasaqana jarmasa týstim. - Ol qaqpaqty burjuaziya jalpaq qúiryghymen basyp otyrghanyn partiyamyz anyq bilgen bolsa... mening barlyq tilep jýrgenim osy edi, kojan[1]! Obalyma qalmay, dәl osy kezende qoya berinizdershi, osy nauqangha qatynasyp, bar múnymdy aityp alayyn!... Kedey izdese eng kedeyi de, adal izdese, osy qoghamnyng eng adaly da men edim. Dektatura astynda pomeshikter men burjuaziyanyng jalasymen ghana týskenmin. «Pәle-jalanyng bәrinen partiya qútqaryp», qalpaghymdy 64-shi jyly aldy. Qoya bersenizder sosializm ýshin eng paydaly qyzmet istep bere alamyn!

Kadr kýlip jiberdi búl sózime.

- Sen ataghy bar onshylsyn, dәl qazirgi kezende osy maydangha aman-esen kelip alghanyna ghana quan!- dep taghy kýlip alyp, tyjyryna sóiledi. - Qoghamnan mýlde artta qalypsyn!... Azattyqtyng alghashqy jyldaryndaghy, jer reformasyndaghy belsendi qyzmet kórsetip juapty kadr dәrejesine kóterilgenderding qazir qyzmetten týgel toqtatylyp, sosialistik tәrbiyening kýres nysanasyna ainalghanyn bilemisin?... Olarmen salystyrghanda sen kim?... Onshy, jerlik últshyl atalyp qalghan sender qazir eng aldynghy kýres obektisinder!

- Men endi onshy emespin, delomdy kórgen kadr maghan múny qaytalap aitpaydy. Al, azattyqtyng alghashqy kezeninde partiya qataryna tartylyp, lauazymgha ie bolghandardyng kóbi aldamshylyqpen kirip alghan orayshyldar bolatyn. Qazirgi kórilip jatqan qiyanat, úrlyq, syrapshyldyq solardyng qylmystary ekendiginde sóz joq. Sosialistik tәrbiyening búl qyzmeti de meni quantatyn iygilikti qyzmet!...

- Sender, shirigen júmyrtqasyndar!... Qazir auyzdan ne shyqsa da baspen jauap beretin uaqyt, bilip qoy!

- Bilemin, men de ózime senip sóilep túrmyn. Aqiqy sosializmge men eshqashan shirigen júmyrtqa bola almaymyn! Qate sóilesem basym mine, dap-dayyn túr! Tezirek qaytyp, sosialistik tәrbiyege qatynasuy ma, barlyq mәseleni ashyp tastauyma rúqsat etinizder!

- Qoghamda soghys dayyndyghynyng jýrilip jatqanyn týsinemisin?... Soghys degening sóilesu-daulasu emes ekendigin týsinemisin?

- Múnday isteriniz bolsa da týsindiru mindetteriniz bar. Múnday soghysqa mening tittey de iliktestigim joq. Sondyqtan daulasatyn haqym bar!... Qazir men qalpaqtan, jaladan qútylghan song laugaygha qosylghan sebebimdi tipti de týsinbeymin. Búl Júnhua halyq respublikasynyng zanynda joq!

- Sening búl ahualyndy shyndyghynda biz de týsinbeymiz,- dep kekse kadr qayta júmsara qaldy. - Súrastyryp jatyrmyz. Biraq, jogharydan qaytaru búiryghy kelmey jatyr. Qazirshe typ-tynysh qana istep túr!- dedi de, týsinik beru ornyna qolyndaghy gazetti berip qaytardy.

Búl gazette sosialistik tәrbie qyzmetining jogharyda aitylghan mindetterinen syrt men estimegen qyzmetterden «jer asty ýngirlerin tereng qazu», «su qoymalaryn jasau», «ýshti kótere beru» deytin sózder ghana bar eken. Syrlastar ara sybyrlasyp talqylay kele «jer asty ýngirlerin tereng qazu» degeni, soghys dayyndyghy, yaghni, ózderining tyghylatyn ýngirleri ekendigin aiqyn týsindik. «Su qoymalaryn jasau» degeni - jerdi kóterege beru, óndiris qúral-jabdyqtaryn kóterege beru, mal men jayylymdy kóterege beru dep, qoghamnan jana kelgen bir laugay úqtyrsa da múnyng kimnen, qalay shyqqanyn týsine almadyq. Óitkeni, búl kóterege beruler «ýsh qyzyl tudy», onyng ishinde әsirese halyq kommunasy men zor sekirip ilgerleudi kereksiz etetin, qarama-qarsy shara. Óndiristi qalpyna keltirip, apattardan qútylugha tiyimdi shara bolghanymen múny Mauzydúng qabyldar ma!... Ishkerilep talqylaudy da toqtata saldyq sóitip. «Ýsh qyzyl tugha» shek keltiru, búl shaqta músylmandardyng qúrangha-imangha shek keltirse, kәpir qauymynda ketedi deytindey eng qorqynyshty keri tónkeriske jatatyn sózge ainalghan. Búl kóterege beruler, qalay da qazirgi «onshyl opportonizmshi» atalatyn sanaly kommunisterding isi dep ishimizde ghana saqtadyq. Búlardyng ortalyq komiytette jasyrynyp qalyp, sayasat belgileuge qatynasyp otyrghandary әli de nedәuir sangha ie siyaqty. Múnymen sosialistik tәrbie qyzmetining de bayansyz-tiyanaqsyz toqtap qalyp, taghy bir alasapyran auyr tergeuge qaldyratyndyghyn mólsherlegendeymiz. Óitetini, búl nauqan qyzmetterining arasyndaghy ózara qayshylyq ashyq kórinip túr. Ortalyq komiytettegi әskery zorlyq kýsh pen sanaly sayasy kýsh iyq tirese qalghanday. Múndayda óz bógetine mýiiz shayqamay qara kýshi qoyar ma!... Osy kóterege beruler arqyly kommunalardaghy tajal tayqazandaryn shaqyryp qoyar ma eken?

Osynday qayshylyqtardy oilap jatyp, kózim tangha jaqyn әreng ilinip edi. Bir jaghymda qatar jatqan Ysqaq atty qyzay shal «astaghyprallasyn» kýnirene shúbyrtyp kóterilip oyatyp jiberdi.

- Úiyqtanyz Ysqa, әli erte!- dedim. Syrttaghy kýshti shyraq jaryghynan úzyn qyzghylt saqaly men kózin jauyp túratyn erekshe mol qasynyng dirildep túrghanyna kózim týsti. Ýnile qaradym. - Ne boldy, týsinizden shoshydynyz ba?

- Oyatyp qoydym ba Bighash, úiyqta, úiyqta, keyin estirsin, úiyqtap al! - Qamqor qart, ashylyp qalghan kórpemdi týzep jauyp, qymtay sala týregeldi de syrtqa shyghyp ketti. Men qayta úiyqtap qalyppyn. Daladaghy juan toranghygha asylghan jartykesh qazan lommen úrylghanda yrshyp túrdym. Túru qonyrauy edi búl. Úiqydan túruu men enbekke shyghudyng arasynda belgilengen mýddet joq edi. Kiyimimdi apyl-qúpyl kie sala syrtqa shyqtym. Kýz sonynyng elen-alandaghy suyghy bet qaridy. Ekeuimiz sýireytin qol arbany Ysqaq shal jynghyl qorshau qaqpasynyng aldyna aparyp, әtiret týgendeuine tizile qalghan eken. Artyna baryp túra qalyp joqtamadan óttim de arbany men alyp sýiredim.

Qalyng jynghyl qorshaudyng tórt búryshynyng syrtyndaghy tórt múnara ýstinde qúruly tórt pulemot astynan shyqqan song ghana sóilese alatynbyz. Úzynnan úzaq tizbekti aidaytyn әskerler, syrtqa shyqqan song bizden alystap, oqshau jýretin. Ysqaq shal býgingi shoshytqan týsin sonda ghana sóiledi.

- Auyldary jaylaugha shyqqan shaq eken. Osy maydannan qaytypty. Ózine tanys asulardan ne týrli mashaqat qiynshylyqpen jayau asyp, auyly endi kóringende bir týrli týtek qaranghylyq tóniregin qorshay qalypty. Bayqasa búlt emes, týn týnegi de emes, qap-qara qoy shang ýirilip kóterilip, kýn jýzin qaptay bastapty. «Yapyray, bizding taularda múnday tozatyn topyraq joq edi ghoy, qaydan kele qaldy?» degeninshe qara qúiyn kiyiz ýilerin júlmalap kótere jónelipti. Kenje qyzy úshyp bara jatqan ýiden shygha jýgirip, әkesining ertteuli atyna mine shauypty ózine qaray. «Áke, әke, búq-búq! Jata túr sol jerde, mynau tajal qúiyn!» dey sala ghayyp bolypty. Súrapyl qara qúiyn qyzyn ghana emes, býkil jaylaudy jútyp ala qoyghanday, dýley qaranghylyghymen eshnәrse kórsetpey tastapty. Ysqaqtyng ózi de túnshyghyp, bir shúqanaqqa etpettey qúlaghan eken. «Biz qúiyn emes, mәngi soghatyn dauylmyz!»,  «biz, búryndy-sondy kórilmegen kiyeli dauylmyz!» desip saq-saq kýlip, tús-túsynan ýirilgen qúiyn qútyra júlmalapty. «Qúrydyq, qúrydyq!... Qyryldyq!» desip shu kóteripti tónirek. Sol shuyl ishinen bala-shaghasynyng ayanyshty dauysy anyq estilgende yrshyp týregelgen Ysqaq qayta qúlapty!...

Osy týsti ekinshi ret kórip, taghy da shoshyp oyanghan song qaytadan úiyqtay almapty. Sóilep bolyp, jaltaq-jaltaq qaray berdi maghan. Joru súraghanday. Oqymasa da sezimi asa sergek shaldyng kóp adamgha bitpeytin óskeleng qasy men úzyn saqaly týsinde kórgen sol qúiynnan әli de úitqyp kele jatqanday tutalaqay, aryq sarghysh jýzi súrlanyp alghan.

Adam bitkenge meyirimdi, qolynda barymen qormaldyq istep, ózi ash qalsa da basqany qútqarghysy kelip túratyn osy ayauly qartqa men de ayanyshpen qaray berdim. Myna qorqynyshty týsinen qobaljytpay, sendirip, sezimin әldiyleytindey jaqsy joru tapqym keledi. Óz tәjiriybesi boyynsha jorysam, siyrek kórinetin súmdyq týs ekendigi anyq. Tynshtandyrarlyq pәtuә taba almay kóp oilanyp qaldym.

Zor su qoymasyn jasaugha eki aptadan beri alystan sorsyz topyraq tasyp, qas jasap jatqanbyz. Arbamyzgha basqalarmen talasa-tartysa topyraq bastyq. Tópelep úryp tóbedey ýime etip baspasaq, aidaushymyz jýrgizbeydi. Tizilip jýretin kóp arbany toqtatyp qoyyp pәlege qamau ýshin tilegeninshe tiyedik te, ekeuimiz qosarlana jegilip, sýirey jóneldik. Menen әli de jauap shyqpaghan song qosarymdaghy qart tipti jýdedi. Salaly qasy kózin mýlde jauyp alypty. Meni oilatu ýshin myqshiya sýirep, arbadaghy zildi maghan týsirmeuge tyrysyp keledi. Moynyndaghy arqannan tamyrlary adyrayyp, atylyp shyghugha ainalghanday. Dәl qazir bala-shaghasynyng amandyghy jóninen dәtke quat jauap tabu ýshin osy zәl arbany sýireuden moyny ýzilip ketse de dayyn siyaqty. Janym ashyp barady. Búl qinalystan qartty qazirgi ghylymnyng týs kóru jónindegi sheshimi boyynsha azat ete túrghym keldi.

- Órge shygharda bolmasa, siz kýshemeniz, Ysqa!... Búl kórgen týsinizde shoshynarlyq týs emes eken, joruyn taptym!- degenimde jadyrap, ýmittene qarady maghan. Arbany órden-órge úzaq sýirep әkelip, keshegi ýiilgen topyraqtyng ýstine shygharyp tónkerdik. Kózimizge qúiylghan ashy terdi sýrtip, bos arbany qayta sýirey jónelgende ghana sózge keldim. Súrau qoydym qartqa.

- Keshegi gazetti oqyp talqylaghanymyzda ne týsinik alyp ediniz?

- Apattar «endi tipti eregesip, qan jaudyrar ma eken» degendering maghan qayghy týsirip edi. Úiyqtaugha jatqanymda sol qayghy qayta shyrmap, aunaqshyp jatyp әreng úiyqtaghanmyn.

- Mine sol qayghynyz, úiyqtaghanynyzda týs bolyp kóringen! Týs, óninizde oilaghanynyzdy tipti ósirip beynelep kórsetedi. Múnday sandyraq týsti óz tәjiriybenizden de kóp kórgen shygharsyz?

- Múnyng ras. Biraq, anyq týs pen tanyq týsting parqyn da bilushi edim. Osynday anyq kórgen týsim jazbay kelushi edi. Týsker bolatynmyn. Myna súmdyq eki retinde de anyq kórinip, ózimdi aljastyryp jibere jazdady: bala-shagham bir jaqta, ózim bir jaqta tozyp, mәngi kórise almay joghalarma ekenbiz dep shoshyp qaldym, Bighash!... Tosa túr! Osy týsimde sol súmdyqtyng dәleli de kóringendey boldy. «Biz qúiyn emes ýzilmey, mәngi soghatyn dauylmyz, kiyeli dauylmyz» dedi ghoy qúiynnyng ózi!...

- Bizding keshegi gazetten hauiptengen qúiynymyz, bir auyl emes, bir aimaq emes, býkil qoghamgha keletin hauip edi ghoy. Siz sonda óz auylynyz jóninde kóbirek hauiptengensiz de, týsinizde bar pәleni óz auylynyzdyng ýstinen ghana kórgensiz. Keng tóskeydegi airanyn úrttap, qoyyn qúrttap jatqan momyn aulynyzda búl qúiynnyng jeke oirandaytyn eshtenesi joq. Al, siz óninizde kórip jýrgen nauqandardyng «dauylmyz, ýzdiksiz tónkeris jýrgizemiz, bizdi toqatatyn eshqanday kýsh joq, kiyeli dauylmyz» demey kelgeni bar ma edi. Mauzydún: «sosializm dәuirinde ýzdiksiz tónkeris jýrgiziledi» degennen beri leksiyalardyng barlyghy osylay emes pe!... Qúiynbyz, alatynymyzdy qazir ghana alyp óte shyghamyz dep kelgen biri bar ma!... Sana-seziminizge solay «ýzdiksiz» bolyp singen qaranauqandar, qiyalynyzdy hauip jengen kýni týsinizge shetsiz-sheksiz qara qúiyn kórinbes pe!... Al endi óz tәjiriybeniz boyynsha «ayqyn týs» retinde joryghanda da búl onshalyqty jaman týs emes. Sol qúiynnyng sizdi óz jaylauynyzdaghy shúnqyrdan júlyp әkete almaghanyna quanynyz! Týste kóringen óziniz, óz ýiiniz bolady. Balanyzdyng «әke-әke, búq-búq» degeni, aulynyzdyng da búqqan kýii aman qalatyndyghyn habarlaghany. Búl týsten erekshe hauiptenetin dәleliniz joq!

Az uaqyt oilana qalghan Ysqaq serpile kýldi.

- Áy endi sendirdin-au Bighash! Kókeyime osy ekinshi ret aitqan týsiniginning bәri qondy, kóp jasa!... Jyndy degen jyndy, qúiyn degen - qúiyn ghoy bayaghy, pәtuә barma, bәrinde de mәngilikpiz dep tónip kele mәngirip qalyp jatpay ma!- degeninde borbasta sýirep jýrgen zildey arbamyz jenildey sala berdi.

Aylanasy otyz shaqyrym keletin osy su qoymasynyng júmysynda әlsirep baryp arbagha janshylyp, talay adam óldi. Jana jyl bastalghan shaqta mening jilikterim 62-shi jyldaghyday qayta shidiyip, sinirlerim ghana qalyp edi. Qúiryghym qayta ýnireyip, shoshyta bastady. Endi qayta isitip, ózim sýiregen arbagha ózimdi janyshtyrmaq qoy!..

Qasymdaghy qartym taltandap arbagha ilese almay qaldy. Ana jylghy ózimshe isip, umasy pútyna simay bara jatqanyn mólsherlesem de namysker qart aitpaydy. Kadrlargha men birneshe mәlimdep dohtyrgha jiberte almay qoydym. Al, bala-shaghasynan anda-sanda keletin mayyn kóp kóteremge qalaqtap tasyp, lezde tauysatyn ózi de bir «jomart» shal boldy.

Laugaylar arasyndaghy qalpaqsyzdarmen kesimdi mýddeti bitkenderding talaby kýsheygendikten jana jyldyng yanvary sonynda «týrmeden shyghu әtireti» deytin bir әtiret qúryla qaldy da men soghan aldymen baratyn bolyp tizimdeldim. Auru Ysqaq qartqa bir jenildik әpere ketkim keldi. Qoltyqtap-sýiemeldep aparyp әtiret shtabyna kirgizdim.

- Baugau dýijan!... myna qartyng endi eki jyldyq mýddeti bar, ýsh jylyn әreng ótedi. Eger auruhanagha qabyldanbasa eki ailyq ómiri de qalmady. Sovetke qashady degen kýmәnmen ghana nahaq qolgha alynypty. Jan bitkenge jan ashyp aldanghanynan basqa jazyghy joq momyn shal edi! -degenimde kózimnen jas yrshydy. Búl әtirette qazir biraz abyroy óndire bastaghan kezimdegi myna jylasyma kadrlar ýnireye qarady. - Ysqaq, «auruyn jasyrghandy ólim әshkere qylady» degen. Myna kisilerge kórsetiniz!

- Úibay-au mynau ne deydi?- dep Ysqaq qart taltanday jóneldi esikke qaray. - «Úyat bar jerde iman bar» ghoy!...

Ústay alyp daualgha qarattym da eki qolyn qosa qúshaqtap, bir qolymmen shtan bauyn sheshtim.

Újmaqqa jetkizetin iman umanyz da bolsa da kórset!... Qane, zydauyan, dýijan, kórmey senbeysizder, kórinizdershi mynasyn!

Sóz úghatyn últtyq kadrlar kýlip jiberdi de bir-birden kelip qarady. Tórde bajyraya qarap otyrghan zydauyangha ym qaqty, kórip qaytqan bireui. Ol kelip ýnile qarady da shәugimdey bolghan umany zakýn tayaghymen astynan kótere qarap qaytty.

- Tezdetip emdetpese búl isik jýrekke endi eki-aq kýnde jetedi de óltiredi!- dep zydauyangha hanzusha sóilep úqtyrdym.

Zydauyan ekeumizdi suyq qana ymdap qaytardy. Kýbirlesip sóilese bastaghanyn esty shyghyp edim. Týski demalystan júmysqa shyghar shaghymyzda.

- Ysqaq Abdolla!- dep shaqyrdy bir úighyr kadr. - Kiyinip, taza kórpendi ala kel!

Auruhanagha jatqyzugha aparatyndyghyn bilip, qoltyqtap apardym aldyna. Qolynda әtiret tanbasy basylyp, zydauyan qoly qoyylghan hanzusha qatynas qaghazy túr eken. Otynshynyng arbasy jetip kelip, qartty arbagha jaylap otyrghyzdy da jyljy jóneldi.

- Búl qayghymnan da qútqaratyn boldyng Bighash, bata-tilegim sening sonynda bolar!... Basqa әtiretke auysyp ketsen, aman bol!- dep óksip qaldy qart.

- Sonda da kórisip túramyz, qashan jazylghansha qamsyz jatynyz, ýiinizden hat kelse, jetkizip berip túra alatyn bireuine tapsyryp ketemin!...

Sodan eki kýn ótkende týrmeden shyghu әtiretine sol arbamen kóship men de kettim.

Týrmeden shyghu әtireti de Qarashahardaghy sayasy mektepshe «quanshylyq apaty» men «shujynjuiyding qylmystaryn» oqytty. Búl kurstyng mýddeti de ýsh ay eken. Laugay әtiretindegishe kýndiz tynym taptyrmay, tipti jauyndy kýnderde de tyng jer ashqyzyp, ynghay týnde «oqytty». Áyteuir enbek maydanynda laugaydaghyday avtomatpen aidap jýrmey, enbekpen ózgergendigimizdi synau syltauymen istetedi eken. «Jaqsy istesek, ýilerimizge qaytarar» degen ýmitting myltyqtan artyghyraq quzaytyndyghyn biletin qu әtiret bolyp shyqty.

Ýsh ay bitisimen qayghy búlty qayta torlady basymyzdy: «joghary jaqtan jaza maydandaryna jana búiryq týsti»- dep jariyalay qoydy jana súmdyghyn. - «Kesim mýddeti bitken qyylmystylardyng eshqandayy ýilerine qaytarylmaydy. Ózderin ózgertken maydandaryna «kәsipke ornalasushy» bolyp istep túrsyn, tolyq ózgermegenderining qalpaghy alynbaydy. Al, laugaylyqtan shyqqandyqtary aiqyn týsindirilip, shynsyn[2] әtireti bolyp qúrylsyn!...»- degen jarlyq eken.

Sóitip, «týrmeden shygharu әtireti» laugay әtiretterining zydauyandaryn shaqyrdy da tizim boyynsha bólip-bólip, aldylaryna qayta salyp jóneltti.

Men de «kәsipke ornalasushy» degen «lauazymmen» su qúrylys әtiretine qaytaryldym. Ile-shala Ýrimji manyndaghy týrmelerden shyqqandar kelgen song laugaylardan «shynsyng әtireti» bolyp bólindik.

Bólinsek te bәri-bir laugay miqynaty. Erte shyghyp kesh qaytu, týnde istep «zor sekiru» jaqtarynan odan qiynyraq tiydi bizge. Aylyq enbek aqy retinde beretini, laugay-laujyau uaqyttamyzdaghy tamaq pen kiyim rashoty ghana. Ýkimetten odan artyq eshqanday qarajat shyqpaydy eken. Sóitse de arqamyzdan avtomat tóndirip әsker aidamay, ózimizdi óz aramyzdan saylanghan gruppa bastyqtary basqarghany, biraz erkindik bolyp sezildi ózimizge.

Men tipti de jaza maydanynan jaralyp «jana tughan» emes ekendigimdi dәleldep aryz jazdym. Qylmyssyz adam qylmys qalpaghyn kiymeytindigin, búrynnan qylmyssyz, tónkerisshi kadr qatarynan jalamen laujyau bolghandyghymdy, odan 64-jyly agharghan habarym Qarashahardaghy sayasy mektepte úqtyrylghandyghyn, búrynghy qyzmet ornyma qaytar shaghymda Sauhu laujyau maydany jabylyp qalghandyqtan Tarym maydanynan joldau qaghaz alu ýshin kelip qalghandyghymdy, laugay әtiretine zansyz qosylyp, solarmen birge taghy bir jyl eng japaly jaghdayda miyqnattanghandyghymdy bayandap aryz jazdym. Joghary oryndargha joldaghanym taghy da ýnsiz joghalyp, osy maydan basshylyghynan auyzsha «júp-juas» qana jauap shyqty: «proletariyattyng zor mәdeniyet tónkerisi bastalyp ketti. Búl tónkeris ayaqtaghansha aryzdaryna jauap qaytaratyn jәne senderge bizden basqa ie bolatyn eshkim joq. Qoghamda qazir eshkimdi eshkim tanymaydy. Bar jerde burjuaziyagha qarsy alasapyran kýres bolyp jatyr. Osy maydannyng syrtyna shyqsan-aq janyshtalasyn. Tónkeris tolyq jeniske jetkenshe sonyn kýtip, typ-tynysh istep túr!» dedi.

Endi bildim, byltyrghy Qarashahardan Ýrimjige qaytuyma jol ashpaqshy bolghan oryn «onshyl opportonizm» eken de, al, qaytarmay aldap әkelip Tarymgha qamaghan, osy nauqangha dayarlanushy әsirese solshyl kýsh eken... Ysqaq qarttyng týsi dәl kele qalghanyna tandandym. Qyzy, «әke, búq-búq» degen ghoy!

Men de «búghyp» enbektenip, sonyn kýteyin desem, «jana ómirge shyghushylargha» beretin jiyrma yuan ailyghy kiyim týgil tamaghyma da jetpeydi. Onyng ýstine bala-shagha, tuys-tughanymnan dereksiz airyluym, basyma tynyshtyq berer emes. Jyndandyryp, ózimdi-ózime júlghyzyp jeytindey. Ne isteuim kerek?... «Eshkimdi eshkim tanymaytyn» osy qaraqúiyn astynda «búghyp jatyp», túnshyghyp óluim qajet pe?... «Joq, joq, tym bolmaghanda semiyamnyng deregin biluim qajet!... Qogham jyndanghanda men sap-sau túra alarmyn ba, әiteuir odan bәsenirek jyndansam bolmady ma! Tabylsa, semiyamdy tauyp, tabylmasa sony izdep mýlde joghalmay, nervi azabynan qútyla almaspyn, ketuim dúrys!...»

Menimen birge «jana tuylghan» Toqty Basitpen kelistim de gruppa bastyghymyz bolyp saylanghan Qapas arqyly múndaghy agha-bauyrdyng bәrine sәlem joldap, hosh aittym. Zytamyz degen uaghdaly týnning iniri týsip, kiyimimdi auystyra bastaghanymda әtiretting soltýstik jaq túsyndaghy Shayar jolynan myltyq atyldy. Sol-aq eken, jaqyn irgedegi laugay әtiretinen әskery búiryq ýni saqyldap, tapyr-túpyr jýgirgen ayaq dybysy estildi. «Qashty! qashty» degen dybys kóterildi óz әtiretimizden. Toranghy, jynghyl pútaqtarymen jabylghan balaghandarymyzdan ýdere shyqtyq syrtqa. Kadrlar aqyryp qayta quyp tyqty. Dýrliktirgen mәseleni jasyru ýshin, keshki ýirenis uaqytyn syrap qyp qoyghanymyzdy jazghyra aqyrdy. Toqty Basitti býgin-ertengi jýristen әreng toqtatyp qaytyp, jataqqa kirgenimde qyly zydauyanymyz qua kirdi sonymnan.

- Ýirenudi búzyp syrtqa bastap shyqqan kim? - Eshkimnen jauap shyqpaghan song gruppa bastyghymyzgha syrtqa eng aldymen shyyqqandaryn jazyp berudi tapsyrdy da qatarymyzdaghy gruppalardy aralay jóneldi. Bәrinen de súrap, tapsyryp jýrgeni osy ekenin esty otyrdyq.

Jasalyp jatqan su qoymasynyng soltýstik qasy jaqtan birneshe myltyq qatar atyldy da shyryldaghan birneshe adamnyng jan dauysy estildi. Bir jaghynda «zәnju!... zәnju»[3] dep zekirisip әskerler әli quyp bara jatqanday.

- Bizding әtiretten qashqany ýsheu ghana dep edi, mynalar kóp siyaqty ghoy?- dep kýbirledi. Bir úighyr syrttan. Oghan taghy bir kýbir jauap qatty.

- Myna su qúrylysy әtiretinen qosylghan laugaylar bar úqsaydy!

- Ey aghayyndar, óz jataqtaryna baryp sóilesinder!- dep dauystap Qapas quyp jiberdi olardy.

Shyryldaghan dauystar jaqynday týsti. Sýiretilip kele jatqan siyaqty. Ýzilip-ýzilip estilip jaqyndady  da, birden-ekiden óship, laugay әtireti jaqqa ótkende bireuining ghana shynghyrghany estildi: «búlay qinaghansha jýrekten atyndar!» degen úighyrdyng ýni, kýrs etkizip tepkendey bir dybystan short toqtady.

- Óldi!- dep kýbirledi Zaryqbek. Qapas maghan qarap kýrsindi. Qany qashyp, súrlanyp alypty. Jaqan, Aqbay, Asylbek te jaltaqtaydy. Jasauraghan kózderinen «siz qashpay tosa túrynyz!» degendey qimastyq jalynyshy bayqatady. Barlyq zilmen basqan auyr qaranghy týn, lashyghymyzdy túnshyqtyryp óltirgendey, jym-jyrt. Qalyng masanyng yzyny men jyn shyraghymyzdyng jyltyly ghana qalghanday. Tyndap bayqasam, «jana ómirge shyghushylar әtireti» týgel qyrylyp qalghanday jym-jyrt. Songhy shyrqyrap baryp, ýni short óshken adamnyng osy әtiret «shynsyny» ekendigin osy túnshyghularynan bildim. Laugay әtiretindegi dәretke shyqqandardyng «baugauy» men postaghy әskerding odaghay-ospadar zirkili ghana estilip jatty.

Maydan shtaby jaqtan kelgen avtomobiliding gýrili estildi bir shaqta. Toqtaghanda da matory óshpey gýrildep túryp, birazdan song borbasty jolda qayta byrylday jónelgennen әlgi qashqyndardy әketkeni sezildi.

Búl inirde shinsinning ýsheuine ýsh laugay qosylyp qashyp, ekeuining ólgeni ertenine anyqtaldy. Basqalardyng jýregin alyp, qashudan tii ýshin, qolgha týsken song ólmeytin jerlerinen bәri atqan eken. Moyyndaryna arqan salyp sýiretkende ekeui jolda ólipti de, tórteui ólmishi bolyp, jansyz qaytypty. Zydauyanymyz, «olargha qashyp bara jatqandarynda oq tiydi» dep jariyalady bizge. «Toqta degende toqtamaghandyqtan bәrining siraghyn shaghyp ústapty» dedi. Sóitip ózderining barlyq isin zandastyryp qorqytyp, eki saghat sóiledi. «Ólgilerin, iyә, ólimtik, mәiip bolghylaryng kelmese qashpandar!» dep zekirdi sonson. «Qazir aspangha tor, jerge qaqpan qúrylyp bolghandyghyn», «eshkim qashyp qútyla almaytyndyghyn» dәleldey berdi. Osy sózin talqylap, qashu maqsatyndaghylardyng ózderin-ózderi әshkerelep, keshirim alugha eki kýn uaqyt berilgendigin, jasyrushylardy әshkereleuge ekinshi satyda rúqsat etiletindigin jariyalady sonynda. «Qashpaq bolyp jýrgendering bizge әldeqashan mәlim bolghan. Endi ózderindi-ózdering әshkerelep tәubagha kelulerin, ózdering ýshin ghana qajet!»...

«Jana tughandardyn» asa qulanyp, berik yntymaqqa kelip alghandyqtary osy jiynda kórindi. Áshkereleuding ornyna basshylyqtyng ózine talap qoydy: «partiyagha birqansha jyl júmys istep bergen ayaghymyzdy jaza ajyrghysynan endi qútylghanymyzda shaqtyrugha razy emespiz. Ózimizge-ózimiz qas qylmaymyz. Biraq, ýiimizge baryp, amandyghyn bilip qaytpay kónilimiz ornyghar emes. Et jýrekti adambyz, saghyndyq. Kesimdi mýddetimiz bitkenshe ýige baryp qaytugha rúqsat súrau zansyzdyq edi. Mine endi bitirip, «jana ómirge» shyqtyq. Zandy rúqsat alu qúqyghyna ie boldyq. Ýige bir-bir ret qana baryp, kórinip qana qaytyp kelemiz. Rúqsat etu sizderden, qaytyp kelu bizden!» desti. Osylay júmsaqtap qana shart qoydy da, birge ketuge uәdeleskender ózara sybyrlasa berdi.

Sovet odaghyna qashyp ótip quylyp qaytqandar jeke-jeke kelip, menimen sóilesti: shekaradan ótkende ol jaqqa ataghy bar, kepildikke jararlyq tamyr-tanysy kóp adamdy qumaydy eken. «Bighabil qayda» dep arghy betting shekara kýzetindegilerding birnesheui ózderinen súrapty. Sony aityp, әrqaysysy meni bastap әketuge tyrysty. «Ol jaqqa ótkende óz iyemizdi tauyp alghanymyzsha siz ie bola túrsanyz quylmas edik!» dep bәri jalynady. Eki ret, ýsh ret ótip baryp qaytarylghandar meni eshqanday kóz týgil dýrbige ilindirmey, ap-aman ótkizetindikterine qaytalap-qaytalap ant aityp ótindi.

Eger ol jaqqa óz semiyalarym týgel ótip alghandyqtary anyqtalsa, osy zarlanghan panasyz sorlylargha týgelimen-aq ie bolyp әketuge uәde berer edim. Amal ne, ketkendikteri jansaq joramal bolyp, Maqpal men Asqardy tastap qashsam, ol jaqta tiri jýruim mýmkin be!...

Osynday jipsiz baylanyp otyrghan jayymdy týsindirdim olargha. Meni shekara syrtynan súrastyrushylar baryn auyzdarynan shygharmaularyn ótinip, ózderine jalyndym. «Shujynjuyshylar»[4] joqtap jýrgenin myna «tónkerisshiler» estise joqtauymdy asyrmay ma! Shynjanda kimimning qalyp, kimimning ketkenin bilmey shekara attamaytyndyghymdy bәrine aittym sóitip.

Jasyryn radio tyndaytyndar bir stansanyng meni ashtan óldi dep aza tútyp jariyalap jatqanyn aityp keldi. Búl jayt tipti tynyshsyzdandyrdy meni. «Búl habardy estigen sheshem men Maqpal ólmey me! Tuysqandarym qanday kýige týsti eken?... Bәrine әayanyshty auyr qazanyng kýiigin artyp, ajaldarynan búryn óltirmek bolghany ma, myna stansanyn!... Qastyghy ma, dostyghy ma?... Jaza maydanynda әreng tiri túrghan adamdy jaularyna «jauyng әne» dep jar salyp әshkereleytindey, esteri dúrys pa ózderinin!» -osy yzadan jyndanyp kete jazdadym. Toqty Basit ekeuimiz aqyldasa sala qashugha dayyndaldyq.

Áshkereleu jiynynyng mýddeti bitisimen әtiret zydauyanynan ýiime baryp amandyghyn bilip qaytugha qasaqana resmy rúqsat súrap edim, qúiryghyna shoq basqanday tulady.

- Osynday búryndy-sondy bolyp kórilmegen «úly tónkeris» uaqytynda rúqsat súraytynday jyndymysyn, aqymaqpysyn?- dep zekirdi.

- Jyndy da aqymaq ta emespin zydayuyan, sizding naghyz kommunist ekendiginizge senip súrap túrmyn. Kommunister qol astyndaghy basqa adamnyng basyna týsken qiynshylyqqa óz basyndaghy qiynshylyqtay qarap, qamqorlyq etedi! Eger óz ýiinizden birneshe jyl hat-habar kelmey qalsa, óziniz de baryp kórip qaytqynyz keledi, kýndiz-týni úiyqtay almas ediniz!

Zydauyannyng eki kózi bir-birine qayshy bolghanymen, ózin «naghyz kommunist» dep senetindigimdi bildirgen song sәl júmsaryp, sheshile týsindirmek boldy.

- Qazir eshkimge rúqsat berilmeydi. Men rúqsat etkenimmen maydan basshylyghy rúqsat etpeydi. Maydan basshylyghy rúqsat etse, odan joghary ýkimet rúqsat etpeydi. Ýkimet oryndary qazir Maujushidan basqa eshkimdi tanymaydy. Proletariyattyng zor mәdeniyet tónkerisi bastalghannan beri osylay. Búl tónkeris, tap jaularyn әr bastyng óz ishinen tauyp joyatyn tónkeris, týsinemisin?... Birden-bir úly kósemimiz «burjuaziya sliynbuyn[5] zenbirekpen atqylau» jónindegi úly búiryghyn jariyalaghannan beri osylay qatal tәrtip ornatty, týsinemisin?... Tónkeristik jenispen ayaqtaghany jariyalanghansha eshqayda shyghamyn dep súrap basty auyrtpandar!

- Zydauyan, «qazir eshkimdi eshkim tanymaydy» degensiz ghoy, osy kezende ghana eshkimge bildirmey ghana baryp kele qoyayyn, óziniz basqalargha jariyalamay ghana, tek óziniz ghana, bir ret qana, tek bir ret qana rúqsat ete qoyynyzshy!

- Bar júmysyna!-aqyryp qalghan zydauyannyng eki kózi birdey agharyp, qarashyqtary kensirikting astyna kirip ketkende shygha jóneldim. - Sóz úqpaytyn netken aqymaq!- dep kijinip qala berdi.

«Syliynbudy atqylau» turaly men jana estigen sózin tolyq úqpasam da qaytalap súramay, bilmey-aq ketuge tyrystym. Ózderining «onshyl opportonizm» ataghan jaularynyng ýlken basshylary men onyng ordasyn atqylaugha kiriskeni, búl soghysty «mәdeniyet tónkerisi» jeleuimen bastaghany jalpylyq jaghynan belgili boldy. Múny anyqtap súrap, týsinip alyp qashsam, jazatayym qolgha týse qalghanymda keri tónkeris maqsatymen qashty degen zor qylmysqa qalarmyn dep saqtandym.

Toqty Basit ekeumiz sol kýnning aqshamynda zyta jóneldik. Qashatyn baghdarymyzdan adastyru ýshin, kerisinshe, Tarym ózenining ontýstik jaghyna óte shyqtyq. Maydan malynan eptep jighan jol rashottyq malymyzdy da, jolgha kerekti mýlkimizdi de Toqty Basitting sol jaqtaghy úry dostarynyng ýilerine jiberip qoyghanbyz. Sol jaqtaghy qalyng jynghyl men toranghy ormanyna ishkerilep baryp jattyq.

Malshy dostardyng airan-shalabymen susyndap, qoy soyyp sorpalandyq. Qalagha da, saharagha da bóten kórinbeytin, úighyrsha kóne toz kiyimder tauyp, aiyrbas jolymen myqtysynan eki esek aldyq. Artylghan malymyzdy aqshagha ainaldyru isine bir spor saudager jýrip túrdy.

Eng qyzyghy, Tarym dәriyasynyng eki jaghy eki dýnie eken. Taklamakan jaghy asa beypil. «Mәdeniyet tónkerisinin» jyn oinaghyn alystap kórip, «ayatul kýrsini»[6] oqyp qana qoyatyn tәrizdi. «Húnuy ben», «hu shyauben»[7] atalghan aghash myltyqty, nayzaly jasaqtardyng izi de týspepti. Ár týkpirde bir sharbaq ýi. Mal jayylymyna qaray qonystaryn jii auystyratyndyqtan, tipti baspanasyz toranghy týbinde de jata beredi eken. Al, sonday bola túra radio qabyldaghysh arqyly bәrin tyndap, bәrin bilip jatypty. Mauzydúnnyng bas sureti syzylghan znakty omyraularyna tórtten-besten qadap alyp, qapersiz jýre beredi eken. Tek, kommunanyng әtiret bastyqtary siyaqty kadrlarymen kezdeskende ghana «mәdeniyet tónkerisinin» dәstýri boyynsha «sәlemdesetinin» jynghyl arasynan syghalap jatyp kórdik.

Sәlem berushi sәlem ornyna «Maujushy jasasyn!» dep úrandaydy da sәlem alushy әlki alu ornyna «myn-myng jasasyn» dep qostaydy. Múnan songhy hal-jay súrasu ornyna sypyra Mauzydúng sózderinen jattaghan ýzindiler oqylady. «Halyq ýshin istelik!» dep biri, «beldi bekem baylap, qúrban boludan qoryqpay, barlyq qiynshylyqty jenip, ýzdiksiz jeniske jete berelik!» dep ekinshisi zulatady. Qysqa ýzindiler auyzdaryna týspey qalsa, amandasushylar tipti ayanyshty halge týsedi eken. Ondayda, әreng jattaghan úzaq maqalasyn byldyrlata jóneluden basqa laj joq. Ony tyndamay ketuge qarsy jaghynda qúiryq ta joq. Sóitip jan terlerin sorghalatyp әreng qútylady birinen-biri. Eki «sayasatshy» iyende kezdesse de ózara senispey andysady. Búl dәstýrden janylsa, keri tónkerisshi bolghany.

Osynday dәstýrlerinen bir qanshasyn ýirenip, «Maujushy sózderinen ýzindi» atty qyzyl kineshke men qyzyl znaktardy biz de taptyq. Múnan songhy qorghaushymyz da, jolhatymyz da osy siyaqty.

Bir apta jatyp, lagerdegi bizdi izdegen abyr-sabyr basyldy degen shaqta qozghaldyq. Men bir shoq qana aq saqal, kók buryl qaspen, baldaqqa sýienip shoynandap, Toqty Basit qaba qara saqalyn jelkildetip, eki esekke mine jóneldik.

Omyrau toly qyzyl znak, shinsing әtiretin jara keudelep óte shyqqan teri bórikti «eki shaldy» kadrlar men әskerler týgel óz joldastarymyz da tanymay qaldy.

Shәyar qalashyghyna jetkenimizshe shanytqan bualdyr kókjiyekke kýn enkeydi. Jol jónekey molyraq ýzindiden jәne bir-ekeuin jattap alyp edik. Kire beris kóshe auzynda qyzyl shashaqty nayza ústap, qyzyl jeng belgi taqqan eki bala kórindi. Kezekshi húnshyaubeng ekenin tanydyq. Keudemizde eng semiz bastan birnesheui badyrayyp túrghanda tiyise qoymas degen oimen batyldanyp óte bergenimizde ekeui joldyng eki shetinen qatar shaqyldady.

- «Eng joghary núsqau?»- desti. Toqtay qaldyq. Maujushy sózderinen ýzindi oquymyzdy talap etkenin týsinip, jana ghana jattap alghan úzynyraq bireuin zulata jóneldim. Bireui maghan bas iyzey sala Toqty Basitke qarady. Odan «sәlem bergendey» ghana qysqa bir ýzindini estip ýnile týsti. - «Eng joghary núsqau?»- taghy súrady bireui.

- Birinshi qiynshylyqtan qoryqpayyq, ekinshi ólimnen qoryqpayyq!» degen nadýristeu ýzindini Toqty Basit taghy da sholtang etkizdi de ózderin sóge jóneldi. - Úly kósemimizding tendessiz danyshpandyq núsqaularyn úzyn-qysqa, jaqsy-jamany dep tandaysyndar ma?... Maujushy sózining de sizderge jaqpaytyny bar ma edi?

Jenilgendey bir-birine qyzaraqtay qarasqan eki bala kýlip jiberip sheginip jol bosatty. «Rotalaryna qaytyp barghanda osy iydeyalaryndy tekserinder!»- dep týiilgen Toqty Basit tebine jóneldi esegin.

Qyzghysh qonyr, qalyng jýzin týk basqan, baluan deneli dosymnyng jýregi de týkti ekendigi aiqyndala týsti. Kishkene esirikterding osy jeniluinen osal jerlerin tapqanday boldym.

Kóshe-kóshede aghash myltyqty «qyzyl qorghaushylar» halyqqa qyrghiday tiyip jýr eken. Ár esekti tepkilep-soqqylap shaghyp tintip, «tórt kóneni»[8] qúrtugha kirisipti: oiyly tekemet, shytyra naqysty sandyq, órnekti shkaf, evropa skameykasy, әielderding órilgen búrymy men biz ókshe tufliyi, kesteli, әshekeyli kóilekter siyaqty óner búiymdary әr jerge ýiilip, qúraldy әskerler kýzetinde órtelip jatyr. Kónege esepteletin din kitaptary ghana emes, slavyan jazuyndaghy himiya, fizika, astronomiya, anatomiya, biologiya syndy jaratylys ghylymdarynyng oqu qúraldary da kózime ottay basyldy. Kóbi órteuge layyqtalyp-júlmalanyp ýiilgen eken. Ghylym men mәdeniyetting Shayargha әreng jetken asyl qazynalary «proletariyattyng zor mәdeniyet tónkerisinin» jauyna ainalypty! Mening neshe jyl boyyna ter tógip qúrastyrghan oqu qúraldarym әldeqashan órtenip boldy deshi!...»- jýrek jara kýrsindim.

Bazar kóshesining bәr jerinen osy uly týtin ghana kórindi kózime. Jana dýnie qarayyp kýiip, budaqtap-morlap jatyr! Kidirmey óte shyqtyq. Qalashyqtyng soltýstik jaq syrtyna shyqqanymyzda aldymyzdan sóleket soydaqtaghan úzyn qaghaz qalpaqtylar tizbegi kórindi. Olardy «kishkene qyzyl batyrlar» shaqyldap nayzalap quyp keledi. Bauyrlaryn "qyrandyqqa" baulyp jýrgen «qyzyl qorghaushylar» da borbas joldyng eki jaq shetimen jýgirip keledi.

Qalpaqtylardyng bet-jýzi men kiyimderi adam baqqysyz, satpaq-satpaq. Kiygizgen qaghaz qalpaqtaryna qara boyau men battasyp qylmystary jazylypty. Pomeshiyk, bay diqan, keri tónkerisshi, jerlik últshyl, qúqyqty, kertartpa ghylym bedeldisi, sasyq ziyaly dep atalypty. Aydaghardyn, týlkinin, qasqyrdyng suretteri túla boylaryna sau jer qaldyrmay syzylghan. Moyyndaryna sýiek, tozghan shelek, tesik legender asylypty. Saldyrlatyp-kýldirletip, shanghyrlatyp, aluan-alasapyran, әlemtapyraq ýnmen jýgirip kele jatqandyqtan art jaqtaryndaghy әielderding bajyly әreng estildi. Sәukildegen tizbekke ilese almay, eng qatty nayzalanyp kele jatqany - qúrsaqty eki әiel eken...

Óz boyynan eki ese úzyn qaghaz qalpaq kiygizilgen bir kәri kempir ýlken jol ýstinde qúlapty. Kesilgen aqburyl búrymyn qos qoldap qysyp, talasqan eki húnshyaubenge bermey jyghylghan eken. Tartyp almaq bolyp, qart ananyng keudesine bir «batyr» qona týsti de ekinshi «batyr» qolyna jarmasty. Ana ekpettey aunap týsip, bauyryna basty búrymyn. Tizbekti qualap bara jatqandardyng eresekteu ekeui qayrylyp kelip, nayzalaryn kempirding qúiryghyna, shondanayyna súqqylady.

- Búnyng isimi «mәdeniyet tónkerisi» bolypty!- dep gýr ete týsti Toqty Basiyt.

- Ýn shygharma!- dep toqtattym ony. - «Tórt kónege» jatqyzyp jasandy saqalymyzgha jarmassa bitkenimiz! Jan-jaghyma qauiptene qaradym. Jiyrma-otyz metrdey kendiktegi oiran topyraqty jol shetinde qalshyldap túryp qalghan ekenbiz.

Kempirding bóksesinen shyqqan qan ish kiyimi men aq mata kóilegining syrtyna qyp-qyzyl bolyp shygha keldi. Qaysar ana ýn shygharmay qatyp qalghan siyaqty. Tórt húnshyaubeng qansha jabylsa da búrymdy tartyp ala almady.

Qalpaqtylar tizbegin qualaghandar nedәuir ilgerilep ketip edi. Bizding qarsy jaghymyzda joldyng arghy shetinde jýrelep әsker kiyimdi bir dәu bizding húnuybeng otyr eken. «Batyrlaryna» týsirgen búiryq ýni qattyraq shyqqanda kórdim.

«Shalqalatyndar!»- dedi hanzu tilinde. «Bilegine úryndar!»... «buyndyryndar!»... «sheshenning bәtegin...», «eki qolyn eki jaqqa aiyryndar!»... «netken pәle qaqpas!»...

Taramystary tartylyp siresip qalghan kempirding uysyndaghy búrymdy tórt «batyry» jabylyp ala almaghan song shydamnan airylghan húnuybeng sybanyp týregelip jaltaq-jaltaq qarady manayyna. «Ketinder!» dep bizge aqyrdy. Ashudan jasandy saqaly qúiyn soqqanday úitqyp ketken Toqty Basiyt, atylghaly túrghan arystansha kóz almay qadaldy oghan. Bir shataq shygharghaly túrghanyn bilip, baldaghymmen esegin úryp aiday jóneldim. «Átten-әtten!» dep bar dauysymen kijingen paluan jigit ózin-ózi shapalaqtap-shapalaqtap jiberdi de qayta búryldy. Men esegin qatty úryp qua jóneldim. Qantalap ketken kózin sonda da ol jaqtan audarar emes.

Húnuybing jan jaghyna qarap túrdy da ólgen kempirge qarap joldyng borpyldaq topyraghyn keshe úmtyldy. Kele tepkilep birneshe domalatty da tabanymen alqymynan basyp túryp, shirey tartty búrymdy.

Toqty Basit eseginen yrshyp týsip, beldik qynynan pyshaghyn suyra úmtylyp edi. Húnuybeng ysqyryq tartty. Art jaghyna búrylyp jedel ysqyrdy. Ásker shaqyrghandyghyn sezip, júlqynyp bara jatqan joldasymdy tez quyp jetip ústadym da esegine mingizip qua jóneldim. Sonymyzdan әskery qughyn týsetindigin estigen song esin ol da tez jiyp, esegin sabalay jóneldi.

Batqan kýndi qualaghanday kýnshyghys jaqtan qara týtek shang kóterilip aspandy býrkep kele jatyr edi. Taklamakannyng qúm borany eken, Shayar qalashyghy kózden lezde ghayyp boldy. Qarghylaqtaghan eki esekting adymy mandymaghanynan sonda da qatty sastyq. Ysqyryqqa tórt hunshyaubeng qosyla shu kóterdi. Olardy da qúiyn jútyp býrkegenmen aiqay-shuy sonymyzdan qalar emes.

Biz, batys-soltýstikke bettegen qanjoldan shyghys-soltýstikke qarap, kilt búryla qashtyq. Qúm boran keluding aldynda ol jaqtan qalyng jynghyl men toranghy toghayy kóringen. Sol jaqqa Kýshargha tóte jetetin jalghyzayaq joldar baryn da estigenbiz.

Ýlken joldan qaraborandy jaryp eki myltyq qatar atyldy. Qughynshy әskerler ekendigin bildik. Osylay búltara qashqanymyzgha quanyp kele jatqanymda Toqty Basit eseginen týse qalyp, shylbyryn maghan ústata saldy.

- Anau toghaygha kirip tosa túrynyz!

- Sen qayda barmaqsyn?

- Myna qaranghylyqtan paydalanyp, anau jyndardyng birin sogha keteyin!

- Toqta!... Sonymyzdan qalmaytyn qughyn tappaqsyng ba!

- Aqyr ózderi de týsti ghoy sonymyzgha, sóitip jýrekterine tie ketpesek sonymyzdan qalmaydy!

- Kisileri ólse, bar jerde aldymyzdan tospay ma, qoy búl tәuekelshilikti! Jýr tez, qorshaugha týspey alystap ketelik!...

Jortaqtata jóneldik. Oq әr túsqa atyldy da, bir-ekeui ýstimizden zu ete týsti. Bizding betalysymyzdy endi tapqanday, ile-shala birneshe oq ótti ýstimizden. Týnek týn jarylghanday ynyranyp, manymyzdy qater tintkiledi. Ondy-soldy ýshkýrgen qon qúiyn toranghy toghaygha kirgenimizde de bógetsiz úshyqtay berdi. Qughyn beri búrylghanday, myltyq dauysy endi jaqynnan estildi. Osy toghaydy tintpey ketpeytindigin sezdim. Shaghyn ghana elsiz toghay eken. Kýnshyghys jaq syrtynan jalanash alanqy bayqaldy. Sol jalanash borbasqa shygha jónelgenimde Toqty Basit bir ýlken toranghynyng týbine týse qaldy. «Oq tiyedi, kórinip qalamyz!» dep dybystady maghan. Qayta oralyp keldim de búl toghaydan qorshalyp qolgha týsetindigimizdi asyghyp aita jetektedim.

Eki súr esekti súp-súr borbasqa shygharyp shaujaylap eki jerge jata qaldyq. Sart-súrt ayaq dybysy toghaydyng kýngey-teriskey eki jaghynan da estildi. Dýley boran, jyndy qúiyn esekterimizdi tәltirektete býrip, ózimizdi kóz ashtyrmay kómdi. Qater tintkilep, ajal piskilep, qoynymyzda sumandap jýrgendey. Qargha adym jer kóriner emes. Toghaydyng tús-túsynan atyldy myltyq. «Túryndar!» dep aqyrysady. Lezde toranghylardy aralay soqqylaugha kiristi.

Bir-ekeuining toghaydan beri ótip, bizge jaqyndap qalghandyghy ayaq dybystarynan estidik. Otyz metrdey jaqyndap kelip, ýnile qalghandyqtaryn bayqadym. Jýregim qara qúiynnan beter úiytqyp, qasqyrsha júlmalady. Esekterdi kórip jetip kelse ekeumiz ekeuine syrttaryna atyludan basqa amal joq qoy. Ýnderin shygharmay basa alsaq!...

- Búl jaqta joq!- dedi biri azdan son.

- Jinalyndar!- dep artyna qayryla aiqaylaghan biri toghaygha qaray jyghyla-sýrine jóneldi. Toranghy sýze qanghyrlasa-danghyrlasa jinalyp tizilip, sanaqtan ótti de ary qaray alystay berdi. Sanyna qaraghanda túp-tura bir zavot әsker eken.

- Áulie ekensing Bigha, osy joly qol qoydym!- dey týregeldi Toqty Basiyt.

- Dostym sen qansha kýshti bolghanynmen yza-ashudyng aldynda eng osal jigit ekensin!- dep men kinәladym.

Jýz metrdey ghana jerdegi toghay daldasyna qayta kirip, esekterding jelqomyn alyp arqandadyq. Toranghy týbine qúm borannan yqtay jatyp, dosymnyng býgingi qylmysyn qazbalay syndadym.

Ádiletti tergeushim, Toqty Basit atty osy qylmyskerdi syndaudy bylay qoyyp, pyshaq súqsam da raua ekenin endi týsingen shygharsyz. Ólgen kempirdi tepkilep eskilikten aryltpaq bolghan sauapty isi ýshin ghana Maujushidyng qyzyl qorghaushysyna pyshaq ala jýgirgen azghyndyghyn adamzat keshirer me! Múnday arsyz tepkini býgin ghana kórgendey yzagha shydamay shynghyryp, qashyp shyqqan birinshi kýnimizding ózinde-aq qandy qolgha týsire jazdaghanyn qaranyzshy! «Quyrdaqtyng әkesin týie soyghanda kór» degendey múnday súmdyqtyng әkesin ózinizge jaqyndaghan sayyn kórmeymiz be. Álden búlay qútyrsa, sizding óz «tónkerisinizge» nesin ala jýgirmek búl! Jauyzdyq pen jyrtqyshtyqtyng tenizine sýnguge «beldi bekem baylap» kele jatqan azamattan búdan zor qylmys tabu mýmkin be! Osy shydamsyzdyghyn óltire syndap shektemesem, ózin de meni de teris azularynyzgha týsirip, shaynatpay jútqyzbay ma!

(Jalghasy bar)

«Abai.kz»

---

[1] Kojang (hanzusha) - bólim bastyghy.

[2] Shynsyng (hanzusha, qysqarghan atau) - jana tuma, jana ómirge shyghudy.

[3] Zәnju (hanzusha) - toqta, tabjylma degen búiryq sóz.

[4] Shujynjuiy - revizionizm - týzetimpazdyq.

[5] Sliynbu (hanzusha) - qolbasshylyq shtap.

[6] Ayatúl kýrsi - «jyn-shaytan alastaytyn» qúran dúghasy.

[7] Hu uy beng (hanzusha) - qyzyl qorghaushy. Hu shyaubeng - balalardan qúralghan «kishkene qyzyl qorghaushy»

[8] Tórt kóne - 1. Kóne iydeya jәne din uaghyzdaryna senu. 2. Ghúryp-әdet, salt-sana. 3. Últtyq kóne jәne evropa mýlikteri. 4. «Sary» әn, «sary» kitap.