Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Kәsip-týbi nәsip 2312 1 pikir 31 Nauryz, 2022 saghat 12:30

Tóli – laq, tabysy – búlaq

cof

ALATAU BAURAYYNDAGhY «LAQLIKE» EShKI ShARUAShYLYGhY TURALY

Qaskelennen әri, Úzynaghashtan beri ózimiz ­attas Qaynar degen auylgha laysang kýni jettik. Nauryzdyng keshe jaughan qary qayta erip jatyr. Internetting jol kórsetushisi tura aparudyng ornyna adastyryp jibergen son, kóshedegi ýlken kisiden jón súraugha tura keldi.
– Assalaumaghaleykým, aqsaqal. Nauryz iygilikter әkelsin!
–Áumiyn! Búl auylgha meyman bolarsyndar?
– IYә, tek qonaqqa barar ýiden adasyp qalghanymyz...
–Ol kim edi?
–Osy auylda eshki baghatyn azamat bar dep edi.

Bayaghyda Semey oblysynda asyl túqymdy eshki sharuashylyghynyng danqy býkil Kenes Odaghyna dý­rildep túratyn. Otyz-qyryq myng eshkini emin-erkin baghatyn. Endi onday mýmkindik qayda? 30-40 osyn­day maly bar adamnyng ózi baquatty sanalady. Qy­ryq jyl búryn otyz-qyryq eshki auyldaghy әrkim­ning qorasyndaghy qoydyng arasynda eleusiz jýre beretin.

–Týsinikti, – dedi baytanys qart. – Erte búrylyp ketipsinder. Qazir tómen qúldilap kóldeneng ýlken ­asfalit kóshege týsinder. Aldaghy ekinshi kósheden qayta órlesender, tura aparady.

Keshikpey manyrghan laqtyng ortasynda túrdyq. Múnda jay mal fermasy emes, kóp salaly sharua­shylyqtyng qabyrghasy kóterilip jatyr. Kәsipker Bolat Orynbekúly Ótepbaevtyng Jambyl jәne basqa oblystarda auyl sharua­shylyghyn damytugha kóp ýles qos­qanynan habardar edik, mynau sonyng kezekti qadamy eken.

Qaynar a­uylynda ­qú­rylysy qyzghan «LaqLike» kesheni birneshe baghytty birden qamtuda. Aldymen – júmys orny. Qazirding ózinde mal baghamyn, onyng sýtin sauamyn, qúrylys salamyn dep qúlshynghan ondaghan adam osynda júmysqa túrghan. Bolashaqta taghy keminde 20-30 adamgha júmys tabylyp qalady.

Óitkeni ýlken eshki fermasy salynyp jatyr. Birneshe jyl búryn Shvesiyada siyr fermasyn, onda siyr sauatyn robot-kabinany kórip tanghalghan edik. Endi soghan túspa-tús tehnologiya múnda da qoldanylmaq. Emshegi syzdaghan eshkiler kezegimen ózderi sauyngha keledi. Ras, Shvesiyadaghyday robot emes, sauyn apparaty eshkining emshigine qolmen kiygiziledi. Sol ýshin sauynshy operatorlar qajet. Sauylatyn eshkilerding podium siyaqty biyigirek túruy júmysty jenildetedi. Sauyn aldynda emshekti juatyn jәne sauynnan song ony maylatyn qúraldar tegis oilastyrylghan.

Eshki sýtining qúnary erekshe. Auylda talay sәbiydi eshkining sýtimen asyraghanyn bilemiz. Ári, ol eshqanday allergiya, yaghny aghzanyng qabyldau qarsylyghyn tudyrmaydy.

Múnda eshki sýtinen birneshe ónim jasalady. Qazirding ózinde firmalyq qútygha qúiylghan airany shaghyn dýkende satylyp jatyr. Ayranda esh qospa joq. Álemdegi, Qazaqstan aumaghyndaghy sýt ónimderin shygharatyn kompaniyanyng bәri oghan әrtýrli qospa qosady. Úzaqqa saqtaudy, dәmdi etudi oilaghandyqtan. Al «LaqLike» ónimi – taza eshki sýtining airany. Ishken de armanda, ishpegen de armanda. Bolashaqta múnday ónimdi ózderining shaghyn dýkeni emes, Almatynyng supermarketterine shygharu kerek. Ony da oilastyryp jatyr eken: keshenning qúrylysy tolyq bitkende airandy úiytyp, qúyatyn ýlken jeli ornatylmaq.

Eshkileri sýtti. Álgi biz kórgen shvedting siyrlarymen bәsekelese almasa da, qazaqtyng et baghytyndaghy aqbas siyrynan sauylatyn sýtten kem emes. Óitkeni búlar asyl túqymdy. Saqaldy tekeleri shekara asyp kelgen. Talay sharuany tyndyryp tastap, tanaulary deldiyip jatyr, mine. Armansyz.

– Birer jylda laq kóbeyedi eken. Sodan eshki fermanyng asyrau mólsherinen asyp ketken kezde qaytesizder? – dep súradyq Bolat Orynbekúlynan.

– Auyl halqyna beremiz ghoy.

– Qanshadan satpaqsyzdar?

– Joq, tegin taratamyz, – dedi«LaqLike» iydeyasyn jýzege asyryp jatqan kәsipker.

Sóitsek, auyl túrghyndaryna eshki tegin beriledi, esesine olar múnda belgili bir mólsherde sýtin ótkizui kerek. Mólsherden artyghyn sata ma, airan jasay ma, ony ózderi biledi. Qazirding ózinde fermadan asyl túqymdy eshki alugha tilek bildirgender jetkilikti.

Qazaqta «esing shyqsa, eshki ji» sóz bar edi. Qaynar auylynyng túrghyndary birer jylda, bir kәsipker men asyl túqymdy kóp eshkining arqasynda dәulettenip shyghar dep sendik.

Jana fermada eshkige su men jem-shóp beru tegis avto­mat­tandyrylmaq. Birqatar jeli qazirding ózinde әkelingen. Qalghanyna shetelmen kelisim jasalghan. Salynyp jatqan úzyn qoranyng tóbesinde jemshóp túrmaq. Búl jerdi ýnemdep qana qoymaydy, malgha azyq berudi onaylatady.

Al jemshópti ­dayyndau she? Bir bóligin «LaqLike» ózi ­dayyndasa, bir bóligin satyp almaq. ­Demek, olar jonyshqa, arpa jәne basqasy mal azyghyn ósiretin kәsipkerlerge serpin bermek. Ony tasymaldaugha qúlshynghandar ýshin taghy birneshe júmys orny ashylatyny dausyz.

– Kóptegen jayylymdyq jәne shabyndyq, tipti egistik jerler paydagha aspay jatqanyn bilemiz, – deydi kәsipker Bolat Ótepbaev. – Ár jyldary әr audan men auyldyng әkimderi tuystary men tanystaryna zandastyryp berip qoyghan. Biraq ony iygermegen. Osy mәseleni ýkimet rettese, naqty mal ósirip otyrghan biz shabyndyq pen egistik alar edik.

Osy tústa әngime bankke kepilge qoyylyp, onyng qaramaghyna ótken, sodan qúlazyp bos jatqan ­suarmaly jәne shabyndyq alqaptar jayyna oraldy. Ýkimet sony qaytarudyng tetigin tappaqshy eken. Tezdetui kerek. Kәsipkerding búl pikiri jogharynyng qúlaghyna jeter. Talaydan aitylyp jatqan mәsele ghoy, biraq әli sheshimin tappady. «Jana Qazaqstan» qúru osynday asqynghan mәselelerdi sheshu arqyly jýzege asatyn shyghar.

Qoy, sayasatty qaytemiz, óz qotanymyzgha oralayyq. Qora ishinde kýnshuaq. Oinaqtaghan laq kóp. Keybiri kelip ózindi týrtkileydi.

– Myna laqtyng jartysy úrghashy bolsa, jartysy erkek shyghar. Tóldeytin, sýt beretin tushalardy túrghyn­dargha taratasyzdar. Al tekeshikterin keyin ne isteysizder?

–Keshende mal soyatyn seh ta bolady. Mine, myna jaghynda, – dep Bolat Orynbekúly bir esikke bastaghan.

Bәse, mal soyatyn seh ta jasalyp jatyr eken. Taza. Sanitarlyq talaptargha say. Múzdatqyshtar qazirden qoyylghan. Soyylatyn erkek laq pen serkeler semirtiledi. Qoydyng eti asqazanda úzaq qorytylyp, auyrlyq etse, eshkining eti tez әri jenil qorytylady. Holesteriyni az, joqqa tәn. Sodan bolar Almatyda eshkining etine súranym kóp, birtalay meyramhanalar qazirding ózinde kelisimshartqa әzir.

«LaqLike» mal ónimderimen qatar turizmmen ainalyspaq. Ázirge eki otbasyny sauyqtyrugha arnalghan demalys ýii dayyn. Ol shaghyn tóbening ishin keulep salynypty. Yaghny tóbe qoparylmaghan. Ýstindegi shóbi men bútasy sol qalpy. Tek aldynghy bóliginen kertip kirer esik jasalghan.

Qorshaghan ortany býldirmey, onymen kirigip ketetin ghimarattardy avstriyalyq sәuletshi Hundertvasser jobalap, salatyn. Birnesheuin Vena qalasynda kórgenbiz. Ásire, Hundertvasserding Jana Zelandiyanyng biregey tabighatyn býldirmey salghan ghimarattaryna tanday qaghatynbyz. Tura soghan úqsas jaytty Qaynar auylynan kórgende Bolat Orynbekúlyna rizashylyq bildirdik.

Kәsipker taghy osynday birneshe otbasylyq demalys ýilerin salyp shyqpaq. Seriktes bolamyn degenderge osynda tabighatpen ýilesimdi, ishinde býkil túrmystyq talapqa jauap beretin jaghdayy bar ýy salyp, sodan payda tabudy úsynady.

– Bizding elde turizmning zor paydasyn týsindire beru kerek, – deydi ózi. – Áli mýmkindikti tolyq paydalana almay jýrmiz. Sóz kóp te, is az.

Ras, demalys aimaghyn jasau onyng qaltasyna jenil soqpaghan. Óitkeni kezinde búl jerlerdi jergilikti әkimder shytyrlatyp satqan. Kәsipker keyingi iyelerinen әrbir jer telimin jeke-jeke satyp alyp keledi. Olardyng kezinde alghan baghasy men Bolatqa qazir satatyn baghasynyng arasy myna tóbe men ana Alataudyng shyny siyaqty. Búl kónedi. Basqa amal joq.

Hosh. Aldymen múnda turister osy zamanghy eshki fermasyn tamashalaydy. Ózimiz Shvesiyagha siyr fermasyn tamashalaugha barghan edik qoy. Eshkining sýtin iship, etin jep azghasyn jaqsartady. Ayran men qatyqtan sarysu qalatyny belgili. Keshende sarysudyng vannasyna jatugha bolady. Búl – qol-ayaghy qaqsap, buyny syrqyraytyndar men teri aurularyna shaldyqqandar ýshin taptyrmas em. Qonaqtar kýndiz Alataudyng bókterin aralaydy. Jәne arghy jaqta basqa kәsipkerlerding kókke samghatatyn oryndary tiyip túr.

Jas kezimizde mektep bitirgen song sharuashylyqta shopan bolyp, eki jyl qoy baqtyq. Sonda jazgha salym mektep oqushylary kómekke keletin. Úsaq-týiek sharuagha kómektesedi. Eng bastysy, ulap-shulap oinap, dem alyp ketetin. Soghan arnalghan ólenimizding songhy shumaghy esimizde qalypty:

Býgin tansyq, al erteng tanys bolar,

Istep jatty bizdegi әr isti olar.

Dem al dep ek,

úldary asau minip,

Al qyzdary:

laqpen jarysty olar.

IYә, balalardyng myna sekendegen kóp laqpen oina­ghanynyng ózi keremet emes pe! Otbasylyq ­demalys ornynyng basqalardan bir artyqshylyghy osy bolar.

Qaynar Oljay,

Almaty oblysy

Qarasay audany

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1539
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3326
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6060