Senbi, 23 Qarasha 2024
Alashorda 4480 1 pikir 7 Sәuir, 2022 saghat 12:02

Qostanay oblysy: Qughyn-sýrgin zardaby

Qostanay oblysynyng aumaghynda 1920-1950 jyldar kezeninde qughyn-sýrginge úshyraghan adamdar turaly aqparatqa nazar audarsaq (oblystyq sottyng mәlimeti boyynsha), qughyn – sýrginge úshyraghandardyng jalpy sany-1061; aqtalghan túlghalar sany – 1061; aqtalghandar qatarynan atu jazasyna kesilgender sany – 458 eken. Qanshama jazyqsyz japa shekkender, qúrban bolghandar? Janyng syzdaydy, jýreging auyrady. Sol isterding keybirimen tanysudyng sәti týsti.

Aldymyzda qalyng da emes, júqa da emes, otyz jetinshi jylghy zobalannyng aighaghynday is qaghazdary jatyr. Bir ghana iste Jitiqara audany boyynsha sottalghan, jazyqyz japa shegip, atu jazasyna kesilgen onnan astam adamnyng taghdyry bar. Ishki ister halyq komissariatynyng Memlekettik qauipsizdik jónindegi Bas basqarmasynyn  tergeushilerining tergeu hattamalaryndaghy súraqtar egiz qozyday bir birinen ainymaydy.

NKVD-nyng tergeushilerinng negizgi aiyptaulary sol kezdegi zannyng 22,28-shi baptary boyynsha diny nasihatqa qatysty, 23 baby boyynsha kolektivtendiruge qarsy ýgit jýrgizdi, 27 bap boyynsha kolhozdan shyghyp ketti, maldy qyrdy, 32 jәne 36 baptar boyynsha Sovet ýkimetin jamandady, SSSR Jogharghy Sovetining saylauyn ótkizuge bóget jasady degenge qúrylghan eken.

1937 jyldyng 19 jeltoqsanynda «halyq jauy» dep tanylghan bes kisini tútqyngha alugha jergilikti NKVD organdary order beredi. Olar:

1. Mustafinov Darhan (shyn aty-jóni Mustafin Núrhan) 1887 j. tughan,

2. Bekchentaev Seytjan (shyn aty-jóni Bekshentaev Seyitjan) 1874 j. tughan.

3. Jiyenqúlov Shәrip, 69 jasta, balalarymen birge túrady.

4. Ismuhamedov Qarghash 1898 j. tughan.

5. Ismuhamedova Aghaysha 1886 j. tughan.

Búlardyng barlyghy da shala sauatty dep kórsetilgen. Qarghash degen kisi turaly sauatsyz dep jazypty. Ol bay bolghan, saudager bolghan,  dauys beru qúqy joq, kontrrevolusiyalyq qyzmeti ýshin 1931 jyly jeti jylgha sottalghan degen anyqtama qosa tirkelipti.

Bir qyzyghy aiyptau qorytyndysynda aldynda shala sauatty dep kórsetilen Núrhan Mustafindy sauatty dep jazypty.

Kóptegen qazaqtardyng qandy qyrghyngha úshyrauyna óz auyldastary, jerlesteri sebep bolghan jaylar kóp eken. ¥QK múraghatynda saqtalghan № 02754 istegi qújattargha nazar audarsaq, Qostanay oblystyk UNKVD ýshtigining 1938 jyldyng 13 akpanyndaghy qaulysy boyynsha Jitiqara audanynyng Zabelovka selosynyng túrghyny Núrhan Mústafin atu jazasyna kesilgen.

Ýkim 1938 jyldyng 16 aqpanynda oryndalghan. Dәl osy kýni belgili aqyn, Jitiqara kalasynyng túrghyny Seyitjan Bekshentayúlyna da «Jitiqara-altyn» priyskisinde ýkimetke qarsy ýgit jýrgizgen bay-moldalar tobynyng mýshesi degen aiyp taghylyp, oghan da osynday ýkim kesilgen. Sýitip, alghashqysy óz elinde Darhan әulie degen atqa ie bolghan, keyingisi arqaly aqyn bolghan qos azamat bir uaqytta ústalyp, bir  mezgilde kaza tapqan.

Atalghan eki arys 1990 jyly 22 tamyzda aqtaldy. Núrhan Mústafinnyng sol kezdegi ómirbayandyq derekterinde onyng 55 jastaghy Múdiha jәne 45 jastaghy Aynakýl degen eki әieli bolghany, qyzdary Kәmash bes jasta, Kәlima bir jasta ekeni kórsetilipti. Darhan әuliyening Aynamkýl (Aynakýl emes) degen әieli bolghanyn Zabelovka auylynda túrghan  bizding anamyz da aityp otyratyn. Ol kisi biraz ghúmyr jasady.

Últtyq qauipsizdik komiyteti Qostanay oblystyq basqarmasynda № 02754 múraghat (arhiyv) materialdarynda   saqtalghan isinde Seyitjan aqynnyng arab tanbasymen ózi qol qoyghan ómirbayandyq derekteri jәne bergen jauaby da tiguli. Onda aqyn 1874 jyly (tughan-tuystarynyng aituyna qaraghanda, 1875 jyly tughan) Ontýstik Qazaqstan (qazirgi Qyzylorda) oblysynyng Qarmaqshy audanynda ýshinshi auylda tughany, partiyada bolmaghany, orta sharuadan shyqqany atap kórsetilgen. 1937 jyldyng 20 jeltoqsanynda toltyrylghan anketada onyng әielining esimi Ayjan, tiginshi bolyp júmys isteytini, al qyzy Zibanyng toghyz jasta ekeni aitylghan.

Aqynnyng tútqyngha alynar aldyndaghy túrghan jeri Jitiqara qalasy (qújatta Jitiqara priiskisi dep kórsetilgen), № 5 uchaske, 8 mart kóshesi, 353-shi ýy dep atap jazylghan. Jauap alu hattamasyndaghy (protokoldaghy) aqyn lebizin sózbe-sóz beretin bolsaq, onda aqyn: «Búrynghy patsha memleketine qarsy óleng jazghanym ras. Ózim orta sharua qataryna jatamyn», - dep atap kórsetken. Biraq, NKVD «ýshtiginin» aiyptau qorytyndysynda: «Seyitjan aqyn bay balasy, Qaraqúmda әreket etken bandylar qimylyna belsene qatysushy, tútqyndalghangha deyin esh jerde júmys istemegen, diny ghúryptardy oryndau arqyly kýnkóris jasaghan, kapitalistik qúrylysty dәriptep, diny nasihat jýrgizgen, Sovet ýkimetine qarsy ólender shygharyp, ony dombyragha qosyp, el ishinde oryndaghan», – dep aiyptalghan.

Jitiqara poselkelik sovetining 1903 j. 2 jeltoqsan kýni bergen anyqtamasynda  Seyitjan búryn bay bolghan jәne bandit bolghan dep jazylypty. Taghy bir shala sauatty kuә Seyitjan Darhan jәne Núrmúhambet Tasbolatov moldalarmen tyghyz baylanysta boldy dep jauap beredi. Búl arada onyng aityp otyrghany Núrhan Mustafiyn. Ony halyq arasynda Darhan әulie dep atap ketkeni belgili.

1937 jyldyng 29 jeltoqsanynda Seyitjan Bekshentayúlyn (qújatta Bekchentaev dep jazylghan) halyq jauy esebinde on jylgha sottaydy. Alayda, arada jarty ay da ótpey jatyp arsyzdar sol qúramda atalghan isti qayta qarap, 1938 jylghy 13 aqpandaghy sheshim boyynsha aqyndy atu jazasyna kesedi. Ýkim 1938 jyldyng 16 aqpanynda oryndalghan. Aqynnyng jerlengen jeri turaly mәlimet joq.

Tergeushilerding mәjilis-hattarynda (protokol) halyq jauy dep tanylghandardyyng atu jazasyna kesilgeni jәne jazanyng oryndalghany kórsetilse de, olardyng jerlengen jeri turaly mýlde jazylmaghan. Ol arnauly grafada «belgisiz» dep kórsetilgen. Áriyne, olardyng atylghan orny da, jerlengen jeri de aiyptaushylargha da, jazany oryndaghan jendetterge de belgili,  tek ony qúpiya saqtaghan.

Bir ghajaby, iste tirkelgen osy «sauatsyz» jәne «shala sauatty» dep tanylghan kisiler jala jabu aryzdaryn jazghandar, tergeushige kuә esebinde jauap bergender arasynda da sauatty adamdar joqtyng qasy.

Mysaly, mamandyghy jýrgizushi A.A. (1905 j. tughan) tergeushining «Shәrip Jiyenqúlovtyng kontrrevolusiyalyq qyzmeti turaly ne bilesiz!» degen saualgha shala sauatty kuә: «Onyng әkesi Jiyenqúl bay әri ishan boldy. Shәrip kәmpeskege ilingen joq, ony inisi Jiyenqúlov Shayzada arashalap qaldy. Shәrip Jitiqara priiskisinde balalary Kәrim jәne Ghalymmen birge túrady. Olar Sovet ýkimetin jek kóredi, Sovet ýkimetinng jauy bolyp esepteledi. Shәrip 1925-1926 jyldary jaldamaly júmysshylar ústady»  - dep jauap berip, Shәripting bauyrlary Jiyenqúlov Zaynolla jәne Jiyenqúlov Shayzada da ýkimetke qarsy deydi. Taghy bir kuә IY.J.(1905 j tughan) ózi shala sauatty bolsa da oqyghan Shayzada turaly «ol Guriev qalasynda prokuror bolyp qyzmet atqardy, baydyng jәne ishannyng balasy retinde partiyadan shygharylghan» degen týsinikteme beredi.

Jitiqara audanyndaghy altynshy auyldyng túrghyny, 1896 j. tughan, bughalter bolyp qyzmet atqarghan B.O. (búl da shala sauatty) Seyitjan aqynmen qatar Shәrip bay men onyng bauyry Zaynollagha aiyp taghady.  «Bay menen moldany qoyday qu qamshymen» degen zaman elding betke ústar azamattaryn qoyday kógendep, ataryn atyp, aman qalghanyn týrmege tyghady,

Q.L. degen taghy bir sauatsyz júmysshy Ismuhamedova Aghayshagha baylanysty  SSSR Jogharghy Soveti saylauyna qarsy ýgit jýrgizdi degendi jazypty. 1891 j. tughan shala sauatty kedey J.K. bolsa Darhan әulie molda Núrmúhambet Tasbolatovpen birge meshit salugha qarjy jinady, Tasbolatov Ufa qalasyna diny basqarmagha arnayy baryp rúqsat ta alyp keldi, alayda, jergilikti organdar oghan rúqsat etpedi. Sodan keyin Darhan ózi taghy da Ufagha bardy, sol qaladaghy diny basqarma ortalyghymen tyghyz baylanysta boldy, sonymen birge olar Shәrip baymen aralasyp túrady. Darhan bolsa qaytqan kisilerding janazasyn shygharady, Qúran oqidy dep aiyp taghady. Qarjy qashan, kimnen jinaldy, qansha jinaldy degen aighaqtar joq.

Endi bir sauatty kuә, 1901 j. tughan, múghalim bolyp júmys istegen O.E. erli-zayypty Qarghash pen Aghaysha meshit salugha aqsha jinady dep kórsetedi. Onyng da naqty dәleli joq.

Dinsiz qoghamdaghy aiyptaulardyng týri osynday bolghanda, kuәgha tartylyp jauap bergenderding siqy mynanday ekenin kórgende qynjylmasqa amal joq. Ahmet Bapytúrsynúlynyng :

Qinamaydy abaqtygha japqany,
Qiyn emes, dargha asqany, atqany,
Maghan qiyn osylardyng bərinen
Óz aulynnyng itteri ýrip- qapqany... – degen joldar eriksiz oigha oralady.

№ 473 iske kóz salsaq, Mendiqara audanynyng tumasy, audangha Batpaqqaradan kóship kelgenge deyin auylynda  molda bolghan Múhambet Murzin turaly aqparat ta osy iste tiguli. Ol múnay qoymvsynla kýzetshi bolghan eken. Tergeushining saualdaryna tilmash arqyly jauap bergen. Audarmashy Múhamedov degen kisi bolghan.

Moldanyng Raqima esimdi әieli, Balke degen anasy, Múqysh degen úly jәne Aghifa degen qyzy bolghan. Batpaqqara audanyna qarasty Janatalap auylynyng tumasy keyin Aqsuat auylyna qonys audarghan. Oghan qarsy kuәlik bergender onyng Torghaydan kollektivtendiru kezinde qashyp ketkenin, 1929 jyldan beri diny rәsimder atqarumen ainalysqanyn aitypty. Solarlyng biri Sovet Odaghyna qarsy ýgit jýrgizdi, erteng nan bolmaydy, mal qalmaydy, ashtan qyrylasyng dedi dese, ekinshi bir kolhozshy ol qazaq balalaryn shoqyndyrdy (krestiyl) deydi.  Músylman dinin ústanghan molda tualy sauatsyz kuәning aitqanyna tergeushi eshtene demegen. Shamasy, músylman men hristiannyng aiyrmasyn ózi de bilmegen.

Ayyptalushy bolsa taghylghan aiyptyng eshqaysysyn da moyyndamaghan. Ol bergen jauabynda búryn molda bolghanym ras, biraq, Mendiqara audanyna kóship kelgennen keyin diny rәsimderdi mýlde oryndaghan joqpyn deydi. Osy jauaptan da kim sauatty, kim sauatsyz ekenin bayqaymyz.

Endi bir tang qalatyn jay – moldagha qarsy qozghalghan is 1937 jyldyng 25 qarashasynda bastalghan da, sol jyldyng 2 jeltoqsanynda ayaqtalghan, Yaghni, tergeushiler onyng aq-qarasyn ajyratyp jatpastan ainaldyrghan bir aptanyng ishinde  «halyq jauy» degen sheshim shygharghan. Ne degen asyghystyq?! Álde «halyq jauy» sanyn kóbeytip, jospardy oryndau nauqany ma? Osynday sayasy nauqan barlyq moldalargha qoldanylghan sekildi.

Áueli on jylgha sottalghan Murzin turaly sheshimdi Qostanay UNKVD-y qayta qarap, 1938 jyly 31 qantarda  atu jazasyn kesedi. Marqúm 1989 jyly qantar aiynda SSSR Jogharghy Sovetinin  Prezidiumynyng «Otyzynshy-qyrqynshy jyldardaghy jәne eluinshi jyldardyng basyndaghy kezende oryn alghan repressiya qúrbandaryna baylanysty әdiletti qalpyna keltiru jónindegi qosymsha sharalar turaly» Qaulysy shyqqannan keyin ghana aqtalady.

Osy isterding barlyghynda da «qúpiya» degen belgi bar. Marqúmdardyng qaza tapqanyna da seksen bes jyl ótipti.  Endi qúpiyany saqtaudyng qansha qajeti bar. Ony alyp tastap, jalghan kuәlardyng esimin elge әiilesek qana shyndyq saltanat qúrady.

Bizding oiymyzsha, aqty aq, qarany qara demekshi, kim bolsa da óz zamanynda qanday qyzmet jasasa da, olardyng әdil baghasyn beruimiz kerek. Bay-kedey dep bólingende, «kedeyding sózin sóileyik, baylardyng barlyghy onbaghan» degen pighyldan, Sovet Odaghy túsynda el basqarghandardyng barlyghy qiyanatshyl degen oidan da arylu kerek sekildi. Ol ýshin osy kýni qósheler, mektepterge esimderi berilgen kisilerding enbegin týgendegenning de aiyby joq. Áytpese  atalastary men rulastarynyn, auyldastarynyn  jyryn jyrlaghandardyng sózi ótip ketip jýrgenin kýnde kórip-bilip júrmiz. Bir ghajaby, keshegi ashtyq, qastyq jyldarynda qyzmet etken әldebir «qayratkersymaqtargha» da kóshe attary berile bastady.

Vikiypediyada otyz altynshy jyly tamyz-qarasha ailarynda Qazaq ASSR Ortalyq atqaru komiyteti Prezidiumynyng úiymdastyru komiytetining tóraghasy qyzmetin atqarghan, 1936—1937 jyldary Qostanay oblystyq atqaru komiytetining tóraghasy bolghan Baydaqov  Baqytjan (1898—1938) degen kisini sovet, partiya jәne memleket qayratkeri dep atap kórsetipti. Sol súrapyl jyldary halyqqa emes, qanypezer ýkimetke qyzmet etken adamdardy qayratker dep tanimyz ba, әlde qylmysker dep jariyalaymyz ba?!

2014 jyldyng 15 tamyzynda «Týrkistan» gazetinde jaryq kórgen «Jasynday aghyp ótken» degen maqalada Tarazdyq  medisina ghylymdarynyng doktory, professor Saghyndyq Ordabekov 1938 jyldyng 28 aqpany kýni   40 adamgha «halyq jauy» degen jala jabylyp, mәskeulik kóshpeli sottyng ýkimimen (NKVD-ning ýshtigimen) atylghan qazaq intellegensiyasynyng sol kezdegi qaymaqtary qatarynda B.Baydaqovty da ataydy.

Kedey otbasynda tәrbiyelengen, sheshesinen ýsh jasynda jetim qalghan kisining taghdyry ony solaqay sayasattyng teris jolyna salyp jibergeni ras. 1926 jyldan VKP(b) mýshesi bolghan B.Baydaqov 1918 jyly Aqtóbe múghalimder seminariyasyn bitirip shyqqannan keyin auyl múghalimi bolady.Sodan keyin audandyq dayyndau kensesi sayasy úiymynyng mengerushisi,Temir uezdik enbek, saqtyq kassasynyng mengerushisi, Kazkraysoyzdyng sayasy bólimi mengerushiliginen Batys Qazaqstan oblysynyng Oral audandyq komiytetining birinshi hatshysy, Batys Qazaqstan oblystyq partiya komiytetining ýshinshi hatshysy dәrejesine deyin kóteriledi. Basqa da partiya-sovet qyzmetin atqarady. 1928 jyldary baylardy kәmpeskeleu nauqanyna belsene aralasady, odan keyin Temir jәne Yrghyz audandarynda  kollektivtendiruge qarsy shyqqan kóterilisshilerdi basyp-janshugha qatysady.

Halyqty atu jazasyna kesu turaly NKVD-nyng asa qúpiya № 00447 jarlyghyna oray QSRO ishki isterining halyq komisariaty 1937 jyldyng 13 shildesinde shygharghan № 00447 jarlyghynda: «Jýrgizilgen tekseriske sәikes Kenes odaghyna qarsy adamdar, búrynghy biyliktegi azamattar, erterekte repressiyagha úshyraghandar jәne lageriler men itjekkenge aidalghandardyng kóbi auyldarda (derevnya) túryp jatyr. Sonday-aq auyldarda dindarlar men Kenes ýkimetine qarsy sayasy úiymdardyng ókilderi de shoghyrlanghan. Osy atalghandardyng birazy qalagha kelip óndiris úiymdaryna, kólik pen qúrylys salasyna kirip ketti. Olardyng barlyghy da halyq jaulary. Ýkimetimizge qarsy is-sharalar úiymdastyryp jatuy әbden mýmkin. Memlekettik qauipsizdik úiymdary aldynda búlardyng kózin joyyp, júmysshy tapty qorghau turaly mәsele túr. Kenes memleketining sayasatyna qarsy keletinderdi birjolata qúrtu kerek. Sondyqtan 1937 JYLDYNG 5 TAMYZYNAN BASTAP BARLYQ RESPUBLIKALARDA, OBLYSTAR MEN AYMAQTARDA KENES ÝKIMETINE QARSY BASKESERLERDI ÚSTAP, KÓZDERIN JONGhA búiyramyn» degen búiryq dayyndalghan. 1937 jylghy repressiyalau turaly búiryqty «ruskline» saytynan alyp  «Namys portaly (audarghan Rýstem Nýrken. namys.kz) repressiya 19372015-12-18jariyalady.

Búiryqta halyq jaulary eki topqa bólinip, birinshi toptaghylar  dereu tútqyndalyp, ýshtikting úigharymy boyynsha atylugha tiyisti asa qauiptiler qataryna jatqyzylghan. Al ekinshi toptaghylar asa qauipti emes, biraq qarsylyq kózqarasy bar elementter retinde sottalyp, 8-10 jyl arasynda týrmege qamalsyn degen núsqau berilgen. NKVD-nyng audandyq jәne oblystyq bólimshelerining esebi boyynsha repressiyalanuy tiyis adamdar sany Qostanay oblysy boyynsha birinshi topta 150, ekinshi topta 450 dep kórsetilgen.

KSRO IShKI ISTERINING HALYQ KOMISARIATY MEMLEKETTIK QAUIPSIZDIGINING BAS KOMISARY N. EJOV qol qoyghan qújattyng negizinde Qostanay oblysyndaghy ýshtikting qúramy tóragha — Pavlov,
mýsheleri Kuznesov, Baydaqov bolyp bekitilgen.Halyq jaularyn әshkereleu operasiyasy 1937 jyldyng 5 tamyzynda bastalyp, tórt  aidyng ishinde ayaqtaluyna qaraghanda, jazalanghan 600 adamnyng taghdyryna Baydaqov tikeley aralasqan.

Qostanay oblystyq múraghatynda saqtalghan R-125 qoryndaghy 2 jazbadaghy 14 iste Baqytjan Baydaqovqa 57 jәne 58 baptar boyynsha aiyp taghylghany kórsetilgen.

Baydaqovtan jauap alghan Zelensov degen tergeushining «Sizdi antisovettik últtyq úiymgha kim tarty?» degen saualgha ol: «Meni otyz besinshi jyly Qúlymbetov tartqan bolatyn. Odan keyin Jandosovpen, Moldajanovpen, Tóreghojinmen, Orazovpen, Jamanmúrynovpen, Jýrgenovpen baylanys jasap túrdym» - dep jauap beripti. Ol osy úiymgha Jitiqara audandyq atqaru komiyteti tóraghasy Qúdaybergenovty, Mendiqara audandyq komiyteti hatshysy Búqarbaevty, Obaghan audandyq komiyteti hatshysy Ýmitbaevty jәne oblystyq atqaru komiyteti hatshysy Ametovty tartqanyn aitypty. Búlardan basqa da ondaghan kisining aty-jóni aitylady.

Áriyne, Baydaqov olardyng aty-jónin óz betimen aityp otyr deuge senu de qiyn. Óitkeni hattamadghy «mening aituymmen jazyldy jәne oqyp shyqtym» degen sóilem de, tergeu hattamasy da mashinkege basylghan, alayda, onda ne tergeushinin, ne aiyptalushyyng qoldary qoyylmaghan,

1937 jyldyng qyrkýiek aiynda (kýni kórsetilmegen) UNKVD tórtinshi bólimining bastyghy, memlekettik qauipsizdik qyzmetining leytenanty Velozerovtyn  qylmyskerge qarsy shara qoldanu  jәne ony aiyptau turaly qaulylarynda Baydaqovtyng últtyq úiym qúrugha qatysqany tolyq dәleldengeni, sondyqtan ony 17 qyrkýiekte tútqyngha alu kerektigi jazylghan.

Baqytjan Baydaqov 1937 jyldyng 10 qyrkýieginde ózine ózi qol salady. Sol kezde UNKVD tergeushisi: «obnarujen vo dvore sobstvennogo doma, v kamennom sarae, krytom jestiu, na zemlyanom polu privalennym k stenke derevyannogo kuryatnika lejal na pravom boku predsedateli Oblispolkoma tov. Baydakov s tyajeloy ranoy iz ognestrelinogo orujiya v pravoy visochnoy storone golovy. Okolo nego vblizy lejalo dvustvolinoe 20-go kalibra rujie s odnim zaryajennym y drugim vystrelennym patronom… Seraya prostrelennaya kepka, osennee okrovavlennoe kojanoe korichnevogo sveta palito … iziyaty... My zastaly tov. Baydakova lejavshim na boku v kuryatniyke pry dvore pry silinom krovotecheniy iz golovy posle samoraneniya. Nikakih predsmertnyh zapisok ily je piysem ne obnarujeno», - dep bolghan jaydy tolyq bayandap jazady. Kim biledi, ol ótken iske ókinip, ózine ózi qol saldy ma, әlde, jazalanatynyn bilip, ómirden qinalmay ketuding jolyn izdedi me, ol jaghy bir Allagha ghana ayan.

1937 jyldyng 10 qarashasynda oblystyq partiya komiytetinin  III plenumy oblystyq atqaru komiytetning búrynghy tóraghasyn kontrrevolusioner-últshyldardyng oblystyq úiymynyng filialyna basshylyq jasady degen aiyppen plenum mýshesi qúramynan shygharu turaly sheshim qabyldaydy.

Kezinde jogharydan keletin búiryqty oryndaushylardyng biri bolghan Baqytjan Baydaqov ta qúrban bolghandar qatarynda atalyp, elu segizinshi jyly kóppen birge aqtaldy. Biraq, jazyqsyz japa shekkenderding ýrim-bútaghy ony keshire qoyar ma eken? Kýni keshe Almatyda Jeltoqsan kóterilisi kezinde óz bauyrlaryna qorlyq kórsetkender, Janaózendegi qandy qyrghynda qarusyz halyqqa oq atqandar da búiryqty oryndadyq dep aqtaluy mýmkin. Alayda, sol búiryqty orynday almaymyn dese ghana olar halyqtyng qarghysyna qalmas edi, alghysyn alar edi.

Qostanay qalasyndaghy Jastar kóshesi osydan birneshe jyl búryn ózgertilip, general Tautan Arystanbekovtyng esimi berildi.Ol turaly da ensiklopediyada memleket jәne qogham qayratkeri dep jazylghan. Búl kisi KGB jýiesinde eng alghash general-mayor ataghyn alghan adam eken. Sondyqtan da qazirgi KNB ardagerleri onyng esimin kóshege beru turaly úsynys jasaghan.

Ensiklopediyada keltirilgen mәlimetterge sýiensek, Qazaq jastarynyng demokratiyalyq kenesi úiymyn qúrushylardyng biri Tautan Arystanbekov qazirgi Qostanay oblysynda (búrynghy Torghay oblysy Qostanay uezi Obaghan bolysy) tughan. «Birlik» qoghamynyng júmysyna belsene qatysqan. 1917 jyldyng ayaghynda S.Seyfullinning yqpalymen T.Arystanbekov, J.Saduaqasov, Á.Dosov, H.Jýsipbekov «Birlik» qoghamynan bólinip shyghyp, «Qazaq jastarynyng demokratiyalyq kenesi» atty úiym qúrghan. Jana úiymnyng tóraghalyghyna Tautan Arystanbekov saylanady. 1918 jyly kóktemde ýgit-nasihat júmysyn jýrgizgeni ýshin abaqtygha qamalady.

1918-1923 jyldary Qostanay ónirinde múghalimdik qyzmet atqarady. 1921 jyly Qazaqstan Kenesterining II sezine qatysyp, Qazaq AKSR-i Ortalyq komiytetining mýshesi bolady. Keyin Qostanay okrugtik prokurorynyng orynbasary, okrugtik halyq aghartu bólimining mengerushisi, 1927-1928 jyldar aralyghynda Qazaq AKSR  Zang halyq komissariatynyng prokurory, Syrdariya guberniyalyq sotynyng tóraghasy qyzmetterin atqarghan. 1937 jyly S.Seyfullinning jaqyn adamy retinde on jylgha sottalady. 1947 jyly mýgedek bolyp elge oralghanymen, 1948 jyly qaytadan Krasnoyar ólkesine jer audarylady. 1957 jyly tolyq aqtalghan.

Qostanay oblystyq arhiyvining 125 qoryndaghy 2-shi jazbada 37 iste Batpaqqara audanyndaghy 10 auyldyng túrghyny. 1896 jyly tughan Qabaq Toqbolatovty aiyptau turaly jazylghan. 1937 jyly onynshy mamyr kýni oblys prokurorynyng kómekshisi Kókenamanov atalghan iske sholu jasaghanda aiyptaushylar Toqbolatov Qabaq, Tiyshbaev Óteghúl, Jýsipbaev Torbay 1918 jylghy azamat soghysy jyldarynda Alashorda kósemining biri Mirjaqyp Dulatov basshylyq etken Alash otryadynda bolghanyn, Amankeldi men Ábdighapar Janbosynovtyn  әskerine qarsy soghysyp, A.Imanovty tútqyngha alghanyn jәne Amankeldini atugha qatysqanyn jazypty. Olardyng Qyzyl Armiyanyng jenisinen keyin de әshkerelenbegenin kórsetken prokuror osyghan oray qosymsha jauap alugha tiyisti birneshe kisining esimin ataydy. Al  mausym aiynda sol kezde Amankeldi  audanynda NKVD bastyghy bolghan Arystanbekov tergeu júmystaryn jalghastyru turaly qauly shygharady. Búl qaulyda Toqbolatovtyng Amankeldini atugha qatysqany, al 1930 jyldan bastap auyldyq kenes tóraghasy qyzmetin atqarghany, baylarmen baylanys ornatqany, onyng jazalanbauyna sol kezdegi Amankeldi VKP(b) audandyq komiytetining búrynghy hatshysy Izmailovtyng kinәli ekendigi aitylypty. Amankeldi audanynda halyq soty bolyp qyzmet etken  Sadyq Dastanov, sol audanda sauda bóliminde júmys istegen Shynday Orazbaev, bay saudager bolyp eseptelgen  Qapan Shapaqov, memlekettik bankting bastyghy Naghashybay Jýsipov, audan túrghyndary Syzdyq Qayyrov, Dosmaghambet Orazalin sekildi azamattardy da 58 statiya boyynsha aiyptap, Qostanay týrmesine jiberu turaly sheshim qabyldanghan.

Men oblystyq onamastika komissiyasynyng mýshesi bolatynmyn. Úsynysty talqylau kezinde óz oiymdy ashyq aittym, «generaldyng jaqsy adam ekenine dau joq, alayda, ol kisi, marqúmgha qara jer habar bermesin, otyz jetinshi jyly NKVD bastyghy bolyp qyzmet jasaghan eken,  sol kezdegi qylmystargha qatysy boluy da mýmkin ghoy» degen uәj aittym. Meni qoldaushylar da az bolghan joq. Sýitip úsynys ótpey qaldy, biraq, arada birer ay ótkende oblystyq mәslihattyng mәjilisinde (meni qatystyrmay)  atalghan komissiya mýsheliginen shygharyp tastady da, әlgi dauly mәseleni qayta dauysqa salyp, belden basyp degendey, kóshe atauyn ózgertip tyndy.

Áriyne, sol tústa kýshtik qúrylymdarda qyzmet atqarghan kisilerdi búiryqty oryndaushy dep aqtaushylar tabylar. Degenmen olardy qayratker retinde qabyldau aqylgha syiymsyz.

Aqylbek Shayahmet

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1464
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3231
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5338