Ghasyrlar qoynauynyng qúpiya tirliginen syr shertip, jazba mәdeniyetining jelisin ýzbey jalghap kelgen ýlgilerding biri - shejirelik sipattaghy әdeby jәdigerlikter. Shejire úghymy «shadjrat» «bútaq», «tarmaq» maghynasynda arab tilinen engeni belgili.  Qazaq qauymyna «tarihnama» degen balama maghynasynda qoldanylyp kelgen astary tereng asyl sózdi orys halqy «letopisi», «jylnama» dep atasa, «genealogiya», «biografiya» úghymy da shejire maghynasynan alshaq ketpeydi.

Orta Aziyada ómir sýrgen ortaghasyrlyq qalamger qolyna qalam aluy ýshin týrki tilimen qatar arab, parsy tilderin de mengerui qajet boldy. Sondyqtan birneshe tildi mengeruimen qatar, etnostyq tiregi ornygha qoymaghan halyqtar ómirindegi qym-quat kezenning tirlik-tynysy men obektivti, subektivti faktorlardy tereng týisigimen týiindey alatyn intellektual túlghalar jeke-jeke shanyraq kóterip jatqan kórshiles elderdegi sayasy ahualdyng izin suytpay, qaz-qalpynda beynelegen kórkem shejirelerdi dýniyege әkelip jatty. Olargha Zahir ad-din Múhammed Babyrdyng «Babyrnama», Zeyn ad-din Vasiriyding «Baday al-vakaiy», Múhammed Haydar Dulattyng «Tariyh-y Rashidiy», Ótemis qajynyng «Shynghysnama», Kamal ad-din Binaidyng «Shaybaninama», «Tauariyh-y guzida-yy nusrat-nama», Ghúlam Shәdining «Fath-nama», Ábilghazy ibn Arab Múhammedhannyng (bahadýr han) «Shajara-y týrk», Qadyrghaly Qosymúlynyng «Jamiygh-at tauariyh» syndy jәne t.b. kóptegen tuyndylardy jatqyzugha bolady.

Ghasyrlar qoynauynyng qúpiya tirliginen syr shertip, jazba mәdeniyetining jelisin ýzbey jalghap kelgen ýlgilerding biri - shejirelik sipattaghy әdeby jәdigerlikter. Shejire úghymy «shadjrat» «bútaq», «tarmaq» maghynasynda arab tilinen engeni belgili.  Qazaq qauymyna «tarihnama» degen balama maghynasynda qoldanylyp kelgen astary tereng asyl sózdi orys halqy «letopisi», «jylnama» dep atasa, «genealogiya», «biografiya» úghymy da shejire maghynasynan alshaq ketpeydi.

Orta Aziyada ómir sýrgen ortaghasyrlyq qalamger qolyna qalam aluy ýshin týrki tilimen qatar arab, parsy tilderin de mengerui qajet boldy. Sondyqtan birneshe tildi mengeruimen qatar, etnostyq tiregi ornygha qoymaghan halyqtar ómirindegi qym-quat kezenning tirlik-tynysy men obektivti, subektivti faktorlardy tereng týisigimen týiindey alatyn intellektual túlghalar jeke-jeke shanyraq kóterip jatqan kórshiles elderdegi sayasy ahualdyng izin suytpay, qaz-qalpynda beynelegen kórkem shejirelerdi dýniyege әkelip jatty. Olargha Zahir ad-din Múhammed Babyrdyng «Babyrnama», Zeyn ad-din Vasiriyding «Baday al-vakaiy», Múhammed Haydar Dulattyng «Tariyh-y Rashidiy», Ótemis qajynyng «Shynghysnama», Kamal ad-din Binaidyng «Shaybaninama», «Tauariyh-y guzida-yy nusrat-nama», Ghúlam Shәdining «Fath-nama», Ábilghazy ibn Arab Múhammedhannyng (bahadýr han) «Shajara-y týrk», Qadyrghaly Qosymúlynyng «Jamiygh-at tauariyh» syndy jәne t.b. kóptegen tuyndylardy jatqyzugha bolady.

Atalyp otyrghan jazbalardyng dýniyege kelgen kezeninde ortaaziyalyq týrkilik jazba mәdeniyet joghary satygha kóterildi, sebebi, on ghasyrdan astam uaqyt boyy arab, parsy, týrki tilderinde dýniyege kelgen jazbalardy esepke almaghanda, Týrkiya, Iran, Aughanstan, Ýndi, Qytay, Edil boyy taghy basqa eldermen sayasi, dini, sauda baylanystardyng arqasynda kelip qosylghan úlanghayyr qoljazba tuyndylar búl aimaqty jazba múralargha toly altyn qoymagha ainaldyrdy. Sonday-aq búl kezendegi әdebiyet ózine deyingi jazbalardan susynday kele anyq tolysqan, kemeldengen dәuirge yaghny Qayta órleuden keyin romantizm nyshandarynyng biline bastaghan kezine túspa-tús keldi. San ghasyrlyq damu belesterinen ótken foliklor ýlgilerining molynan hatqa týsui de osy kezendegi kórkem shejirelerding enshisine tiydi. Múnyng ózi, ol dәuirdegi sóz ónerining damuynda jana jýiening qalyptasyp, týrki jazba mәdeniyetining eleuli jetistikterge jete bastaghanyn dәleldeydi.

Qay dәuirde dýniyege kelgen tuyndy bolmasyn, onyng әdeby kórkemdik sipatyn anyqtau ýshin aldymen sol tuyndynyng janrlyq negizderi basty baghdargha alynuy tiyis. Óitkeni, әdeby tek týrlerine baylanysty janrlar jýiesining saralanuy da kórkem әdebiyetting negizgi sipatyn aiqyndaydy. Janrdyng epos, lirika, drama sekildi iri tekterining ishindegi epostyq janrgha tәn basty belgilerding biri - oqighalardyn  tek bir bayandaushy atynan ghana kórinis beretindigin eskersek,  ortaghasyrlyq jazba shejireler osy epostyq sarynda dýniyege keldi de, keyinnen janasha payda bolghan onyng týrlerine, yaghny әngime, povesti, romandargha, әsirese  hronikalyq, belletristikalyq romandardyng dýniyege keluine yqpal etti.

Mysaly, b.z.b  batysta dýniyege kelgen tarihi  jazbalardyng barlyghy  әdebiyetting manday aldysy sanalyp, keyingi roman janrynyng payda boluyna úitqy bolghan.

Áriyne, kórkem әdebiyetting belgili bir janrlaryna qoyylatyn talaptargha ortaghasyrlyq shygharmanyng bolmys-bitimi tolyghymen jauap bermegenimen, birshama janrlardyng qalyptasuyna belgili dәrejede әser etkeni dausyz. Osy túrghyda  jazba shejirelerden shynayy kórkem shygharmalargha tәn janrlyq belgilerding birin emes, birnesheuin kezdestiruge bolady. Olardyng osynday әri tarihi-etnografiyalyq, әri әdebiy-foliklorlyq erekshelikterdi qamtyghan kóp qyrlylyghy olardyng sinkrettik sipatyn tanytady.

Jazbalardyng ishinen shejirelik epikalyq bayandau әngimeleri men erkin audarma núsqalary aralas qoldanylghan tuyndylar da kezdesedi. Mysaly, «Tauariyh-y guzida-yy nusrat-name», «Týrik shejiresi»,  «Shynghysnama» jәne «Shejireler jinaghy» - shaghyn kólemdi epikalyq týrlerge jatatyn miyf, anyz, әngimelerden qúralyp jazylghan tuyndylar. Búl jazbalarda әsirese epostyq janrdyng bir týri bolyp tabylatyn әngimege úqsas sipattar, yaghny sujetti, sujetsiz әngimelerge layyqty belgiler molyraq kezdesedi. Olarda bir ghana han dinastiyasynyng payda boluyna, onyng úrpaqtarynyng qalyptasyp, ósip órkendeuine baylanysty tuyndaytyn taqyryptyng ayasyndaghy birneshe sujetting ózi birtútas kompozisiyany qúraydy. Belletristikalyq romandardyng qaharmandary siyaqty  shejire keyipkerleri de qyzu әreket ýstinde beynelenip, olardyng minez-qúlyqtary, әsirese iri tarihy túlghalardyng obrazy ashylady. Mysaly, Ábilghazynyng «Týrik shejiresi» toghyz baptan túrghanymen, әr bap ishtey bólinip, jekelegen oqighalar bayandalady. Surettelip otyrghan oqighalar da ishtey jikteledi. Tuyndydaghy segiz betten túratyn besinshi bap «Shynghys hannyng ekinshi úly Shaghatay әuletining Mauarannahr men Qashqarda patsha bolghanynyng bayany» dep atalyp, onyng ózi tórt bettik jekelegen eki oqigha týrindegi  әngimeni qúraydy. Múrada әsirese auyzsha taralyp kelgen tarihy әngimeler jazbasha kórinis tapqan. Mysaly, Oghyz, Shynghys, Úrys, Toqtamys, Oraz-Múhammed han, Edige by dastandarynda osy atalyp otyrghan túlghalardyng avtoritarlyq әreketteri jeke-jeke әngime týrinde bayandalghan.

XV-XVII ghasyrlardaghy jazbalar, solardyng ishinde «Tariyh-y Rashidi» syndy tuyndylar tek bir ghana halyqtyng tól tuyndysy retinde qarastyrylmauy tiyis. Sebebi, kórshiles otyrghan Orta Aziya halyqtarynyng jeke etnos retinde irgetasy anyq qalana qoymaghan kezende jazylghan múralar osy elderding barlyghyna ortaq qúndylyqtar retinde zerttelui qajet.

Orta Aziyadaghy timuriylik, shaybanilyq, shaghataylyq, jәne seferiylik (qashgharlyq) dep birneshe toptargha bólingen jazba jәdigerlikterding kópshiligi tapsyrys boyynsha dýniyege keldi. Mysaly shaybanilyq shygharmalardyng ishinen Ghúlam Shәdining «Fath-namasy», Binay men Salyh qalamyna tiyesili «Shaybaninama» atty tuyndylar Shaybany hannyng tikeley tapsyrysy boyynsha jazylghan. Al seferiylik jazbalardyng ishinen Mahmud ben Ámir Validyng «Bahr al-asrar fy manakib al-ahyar» («Meyirban jandardyng tanymy turaly kól-kósir qúpiya») atty tuyndysy da al-Húsayynnyng tapsyrysy boyynsha jazylghan.

Tapsyrys boyynsha shejire jazdyru Shynghys han zamanynan bastalyp,  Babyrdyng babasy Ámir Temirding túsynda ýrdiske ainala bastady. Ámir Temirding tipti jylnamany jazdyrmastan búryn ózining býkil joryq saparlary jayly kýndelik jazdyryp otyrghany belgili. Ol tapsyrma kóbinese Giyasaddin Áliyge jýktelgen kórinedi. Giyasaddinning jazghan kýndelikterining basyn biriktirip jinaqtaghan Shәmiyding (Nizam ad-diyn) «Zafarnamasyn» Jezdi (tolyq esimi Sharafeddin Ály IYәzdiydin) ary qaray taghy óndep qayta jazyp shyqqan. Sonday-aq, óz ómirine arnap shejire jazdyratyn әigili túlghalardyng kópshiligi óz mýddesine say kelmegen jaghdayda abyroyyna núqsan keltirmeu ýshin sol jazylghan kelensiz jayttardy izim-ghayym joyghyzyp otyrghan. Tipti key jaghdaylarda jylnamanyng birneshe núsqasyn jazdyryp, kóniline jaqqanyn ghana qaldyrghan. Mysaly Ámir Temir ózining jastyq shaghynda qaraqshylardyng basshysy bolghany siyaqty ómirining kólenkeli tústaryn keltirgen Ruy Gonsales de Klavihonyng enbekteri men Ibn Arabshahtyn  «Adjiab әl-maqdúr fy navaib әl Temir» («Temir taghdyryndaghy kýn ilgeri belgilengen ghajayyptar») jazbasyndaghy derekter Shәmy men Jezdinin  «Zafarnamalarynda» alynyp tastalghan, tipti mýldem kezdespeydi de. Al Ruy Gonsales de Klaviho enbekterindegi derekterding shyndyghyna kýmәn keltiruge bolmas, sebebi ony ispan koroli III Genrih arnayy Temir sarayyna elshilikke jibergendikten, ol Ámir Temirding ózin kórip, jýzdesip, estigen-bilgenderin kýndelikti jazyp otyrghan  avtorlardyng birden biri bolatyn. Mine, osynday jayttar Qazaq handyghy túsynda dýniyege kelgen jazbalarda, әsirese, Shaybany han tónireginde qaytalanyp jatty.

Qazaq handyghy túsyndaghy shejirelik jazba múralardy ózara salystyra qarastyrudyng manyzy zor. Orta ghasyrdyng songhy dәuirinde tuyndaghan barlyq kórkem jazba shejirelerdi jeke-jeke salystyryp, olardyng maghynalyq, qúrylymdyq jýiesindegi ózara úqsastyghy men aiyrmashylyqtaryna qaray «avtobiografiyalyq-memuarlyq, kompilyativti-narrativti, panegirikalyq, agiografiyalyq» dep, tórt týrge jikteuge bolady.

Avtobiografiyalyq-memuarlyq shygharmalargha «Babyrnama», «Baday al-vakaiy», Tariyh-y Rashidi» atty jәne t.b. tuyndylardy jatqyzugha bolady. Búl tuyndylar birinshi orynda memuarlyq shygharmalargha tәn janrlar sintezi túrghysynan qarastyryluy tiyis. Sebebi, shejirelerden, әngime, sayahatnama, kýndelik, ghúmyrnama, esse, hronika syndy janrlardyng bir-birimen ýilesip, birin-biri tolyqtyryp, toghysyp jatqanyn bayqaugha bolady. Áueze týrlerin jinaqtap-toghystyrghan sintezdik túrpatty belgilerdi kóne dәuirden bastap songhy orta ghasyrlargha deyin, tipti keybir tarihy romandarda býginge deyin úlasqan poetikalyq zandylyqtardyng biri dese de bolady.

Óz ghúmyrnamasyn (avtobiografiyasyn) tizbelep jazyp otyrghan qalamgerding ótken-ketkendi eske (fr. memoires) almauy tipti mýmkin emes. «Babyrnama», «Baday al-vakai» syndy jazbalarda  memuarlyq shygharmalargha tәn avtorlardyng ózi kórip-bilgen jayttar men naqtyly derekter beynelegendikten, avtorlardyng basty iydeyasy retinde tútas dәuir shyndyghy kórinis bergen.

Jalpy ghúmyrnamalyq-memuarlyq sipattaghy tuyndylardyng qashan payda bolghandyghyn mejelesek, әlem әdebiyetinde alghash ret b.z.b.  XIV ghasyrda Mysyrda jәne batystaghy bizge deyingi mynjyldyqtyng sonyndaghy aleksandriyalyq jazbalardan bastau alady. Búl faktilerge qaray otyryp, tól әdebiyetimizdegi memuarlyq-ghúmyrnamalyq janrdyng geneziysin anyqtay almaymyz. Alayda ghúmyrnamalyq janr ýlgisi de sonau jazba mәdeniyeti payda bola bastaghan dәuirlerden bastau alghan óte kóne janrlardyng biri ekeni anyq. Sondyqtan әlem әdebiyetinde myndaghan jyldar búryn payda bolghanymen, Orta Aziya halyqtary әdebiyetindegi prozalyq ýlgidegi memuarlyq-ghúmyrnamalyq janrdyng damuyna «Babyrnama», «Baday al-vakai»y Rashidi» syndy shejirelik-tarihnamalyq múralardyng avtorlary zor yqpal etti deuge negiz bar. Olay bolmaghanda osydan eki mynnan asa uaqyt búryn dýniyege kelgen grekterding antikalyq Lusiy Apuleya qalamynan shyqqan «Metamorfozdar nemese «Altyn esegi» men sujetti romantikalyq romangha tәn sipaty jetip artylatyn Ahilla Tatiyanyng «Levkipp pen Klitofontyn» nemese  Gomerding «Iliadasy» men Odisseyasyn» ya bolmasa, Konfusiyanyng «Luniuy» atty ejelgi qytaylyq әdeby múrasyn ortaaziyalyq jazba әdebiyetining tarihymen salystyrugha mýldem kelmeydi.

XIV-XVII ghasyrlarda dýniyege kelgen jazbalardyng avtorlary Ortalyq Aziya men Horasan aimaghynyng tynys-tirshiliginen orasan zor maghlúmat bere otyryp, kóbinese tarihy oqighalardy ózderining dýniyetanymy arqyly beyneleydi. Atalmysh ghúmyrnalyq tuyndylarda avtorlar filosofiyalyq-didaktikalyq, lirikalyq-psihologiyalyq, romantikalyq-syrshyldyq saryndaghy tolghanystardy molynan engize bilgen. Olar kórkem shejirelerding estetikalyq túrghyda kórkem jýie tabuy ýshin de týrli izdenispen, suretkerlik sheberlikpen beyneleuge tyrysqan. Mysaly, tarihy romandarda tarihilyqtyng beynelenui basty shart bolghanymen, ara-túra qiyaldan qosylghan oqighalar men keyipkerler kezdesip qalatyn bolsa, tarihy sipattaghy kórkem shejirelerde onday mýmkindikting bolmauynan, kez kelgen shejire avtory tarihtyng kýrdeli qyrtysyn ashuda kórkemdik beyneleuish qúraldar men halyq danalyghyn, yaghny maqal-mәtelderdi, aforizmderdi mýmkindiginshe molynan qoldanyp otyrdy.

Kompilyativti-narrativti sipattaghy shejirelerde avtorlar ózi ómir sýrgen kezendegi beldi oqighalardy jazuda oghan ózi tikeley kuәger bolmaghan jaghdayda, estigenderinen qalam terbeydi. Sebebi tarihy oqighalardy beynelegende eshbir shejireshi oidan shygharyp jazbaytyny belgili, sondyqtan da olar óz dәuirinen әldeqayda búryn bolghan tarihty jazu ýshin kóp jaghdayda úrpaqtan-úrpaqqa auyzsha taralyp kele jatqan tarihnamalyq derekterge, keyde solardyng ishindegi anyzgha ainalyp ketken jayttargha da jýginip jatady. Osynday jazbalargha «Qypshaq tarihy», «Zubdat al-asar, «Tariyh-y Habib assiyar», «Tariyh-y Abul Hayrhani» atty jәne t.b. enbekterdi jatqyzugha bolady. Kompilyativti-narrativti jazbalardyng tarihy qúndylyghy mol bolghanymen, olardyng әdeby kórkem proza retindegi janrlyq jýiesin anyqtau qiyngha soghady. Sonymen qatar avtordyng stilidik ereksheligin saralau mýmkindigi shekteledi de jazbanyng kompozisiyalyq tútastyghy (jazba iyesi, әr avtor enbegin qanshalyqty sheber qiilastyrugha tyrysqanymen) saqtala bermeydi. Múnday erekshelik tek ortaaziyalyq qalamgerlerge ghana emes, sonymen qatar ózge de halyqtardyng jylnamalaryna da tәn qúbylys bolyp tabylady.

Panegirikalyq sipat Shynghys han biylik etken zamannan bastap, әsirese  XV-XVII ghasyrlardaghy jazbalarda basymyraq. Osy ghasyrlardaghy ortaaziyalyq jazbalardyng kóbi avtoritarlyq әreketterine baylanysty Ábilhayyr, Abdulla, Shaybany handardy jer-kókke syighyzbay madaqtaudy ýrdiske ainaldyrdy. Avtorlardyng keybiri tuyndysyn handardyng búiryghy boyynsha jazyp otyrghandyqtan, olargha jaghynu maqsatynda әsirelese, keybiri asyra silteu shygharmamyzdyng kórkemdigin arttyrady dep týsindi. Panegirikalyq sipattaghy tuyndylardyng qataryna «Fath-nama», «Sharaf-name-iy shahiy», «Zafar-name-yy Muqimiy», «Shaybaninama», «Shejireler jinaghy» jәne taghy basqa jәdigerlikterdi jatqyzugha bolady.

«Fath-name» de Shaybany hannyng núsqauy boyynsha jazylghan tuyndy. Poemanyng mazmúny men keltirilgen derekterin nazargha alsaq, avtory belgisiz «Tauariyh-y guzida-iy nusrat-nemenin» poeziya týrinde jyrlanghan núsqasy ispettes. «Fath-namenin» panegirikalyq tuyndylardyng qataryna jatqyzylu sebebi, shygharmada Shaybany hannyng beynesi jas kezinen bastap eshqashan eshkimnen jenilu degendi bilmeytin batyl da batyr qolbasshy retinde suretteledi. Onyng әrbir is-әreketin jaratqannyng ózi әrdayym qoldap otyrady dep jazady avtor. Tipti zәudi-qalam jeniliske úshyraghan sәtterding ózinde jenilisting tek basqa faktorlardyng әserinen bolghanyna oqyrmanyn ilandyrugha tyrysady. Shәdining óz keyipkerin Allanyng asa sýiikti qúly etip kórsetetin oi-oramdarynan «Zafar-namedegi» Aqsaq Temirding beynesin de osylaysha erekshe kýsh qoldap otyrady dep asyra maqtaghan Jezdining (Yazdi) qoltanbasy angharylady. Bәlkim, Jezdining jazbasy Shәdi tuyndysyna ýlgi boluy da mýmkin. Sonymen birge Giyasaddin Áliyding de Temirge jaghynyp, onyng túlghasyn erekshe etip kórsetu maqsatynda Temirding barlyq hareketterin bir tylsym kýsh demeytinin basa kórsetkeni, tipti ony Allanyng sýiikti qúly etip kórsetip, asyra silteushilikke barghan.

«Fath-namede» avtordyng asyra silteushilikke barghany sonshalyq, ol Múhammed payghambar men Múhammed Shaybany handy qatar qoyady. Ol Múhammed -payghambarlardyng ishindegi songhysy bolsa, Shaybany han Iran men Túrandy basyp ótip, Rimge deyin jetkendikten, әlemning songhy әmirshisi dep sanaydy.

Qadyrghaly Jalayyrdyng «Shejireler jinaghynyn»: «Barlyq hristiandardyng patshasy joghary mәrtebeli Boris Fedorovich úly bek, aq han Siz! Barlyq qúrmetke, maqtaugha layyqsyz!.. Jeti yqylym dýniyening biyligin alghan hansyz! Siz ainalanyzda alty han, tónireginizde tórt han, dýniyening tórt búryshyn biylegen hansyz!» dep bastaluy da shejirening naghyz panegerikalyq sipatyn tanytady.

Qazaq handyghy túsyndaghy jazbalardyng ishinde agiografiyalyq sipattaghy múralardyng da ózindik ereksheligi, belgili bir sharttylyqtaghy óz ústanymy boldy. Degenmen, búl kezende dýniyege kelgen agiografiyalyq shygharmalar belgili bir túlghanyng is-әreketteri tónireginde bayandalyp otyrdy. Olardyng qataryna «Hidayatnama», «Islamnama», «Djaliys-y Mushtakiyn», t.b. diny toptardyng jetekshilerine arnap jazylghan tuyndylardy jatqyzugha bolady. Atalghan tuyndylardyng barlyghy sayasi-iydeologiyalyq ýgit-nasihat jýrgizudi maqsat tútty. Oghan islamdyq tamyrlardyng Orta Aziyagha terendep tarauy yqpal etkeni belgili. Sondyqtan búl jazbalardy keyinnen jalghasyn tapqan diny aghartushylyq baghyttyng bastamasy deuge negiz bar. Qoryta aitqanda avtobiografiyalyq-memuarlyq, kompilyativtik-narrativti, panegirikalyq, agiografiyalyq sipattaghy jazbalardyng kórkem әdebiyette belgili bir baghyttardyn, janrlar men kórkemdik әdis-tәsilderding qalyptasuyna zor әser etkendigi aiqyn.

M.O.Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne

óner instituty, Ejelgi jәne orta ghasyrlar

bólimining agha ghylymy qyzmetkeri,

f.gh.k.Toekina Baljan Sәkenqyzy

«Abai.kz»