Senbi, 23 Qarasha 2024
46 - sóz 4469 5 pikir 18 Sәuir, 2022 saghat 13:32

Nege Ukraina Resey ýshin sonshalyqty manyzdy?

1. Putinning fashistik rejiymining «arnayy әskery operasiya» dep bastaghan basqynshylyq, jaulap alushylyq soghysynyng bastalghanyna býgin 51 kýn boldy. Kezinde Gitler de «arnayy әskery operasiya» «Germaniyanyng basqa amaly qalmady» degen sózdermen bastaghan ózining jaulap alushylyq soghysyn. Putinning isi-kәdimgi fashizm. Jәne onyng ulitimatumy da erekshe. «Kedergi jasaghan elge atom qaruyn tastaymyn», - deydi.

Ukraindy ala alsa kelesisin bastamaq. Álemde әli de kóp adam týs kórip jýrgen siyaqty. Búl soghys - 21 ghasyrda BÚÚ mýshe bir memleketti kәdimgidey jaulap alyp, joyyp jiberuge baghyttalghan soghys. Ár adam ózining kýndelikti kýibeng tirshiligimen ómir sýrip, key kezderi onda ne bolyp jatqanyn úmytyp ketedi. Barlyq auyrtpalyq Ukrainagha, ukrain halqyna tiyip jatyr. Hronologiya boyynsha -Bucha qyrghyny, zorlyq-zombylyq, keshegi Reseyding әlemde tendesi joq «analogov net» Mәskeu kemesining sugha ketui, endi tize berseng kóp.

2. Resey búl soghysty «denasifikasiya jәne demilitarizasiya» degen maqstatpen, josparmen bastady. Denasifikasiya-degenimiz últsyzdandyryu, sanasyzdandyru, mәngýrtteu. Yaghny últty joy. Resey aitqan «últshylsyzdandyruy» emes. Reseyge senseng Ukrainagha basyp kirip Ukrain qalalaryn qiratyp, adamyn óltirip, әielderin zorlap jatqan jatqan Reseylikerdi óltirgen Ukrain әskerining әreketi zansyz. Yaghny kinәli. Nemese әlemde «úly orys últyn» týsinbegening bәri fashist, jau. BÚÚ-da Reseyge 145 el qarsy shyqty. . Resey týsiniginshe onyng bәri jau, últshyl Ukraindardy qoldaydy. Biz siyaqty qalys qalghandar da últshyl. Al Demilitarizasiya-degenimiz qarusyzdandyru, qauqarsyzdandyru, memleket retinde ózindi-ózing qorghay almau. Resey týsiniginde oghan qarsy kelmeu. Búl endi súmdyq. Al bizdi últsyzdandyru da kerek joq siyaqty. 30 jyl boyy ózimiz de..

Maghauinning «Últsyzdanu úrany» jazbalary eske týsedi.

3. Qalay bastaldy? Reseyding armany, maqsaty ne? Sәl keri sheginsek. Putinnin, fashistik Resey biyligining ózekterin órteytin ókinishteri bar. Birinshisi 1917 jyly patshanyng taqtan qúlauy, birtútas Resey imperiyasy «qaydaghy bir Leniyn» tarapynan últtyq memleketterge bólinip KSRO bolyp qayta qúryluy. Ekinshi ókinishteri - kezinde Leninning KSRO astyna qoyghan «bombasy» 1991 jyly jarylyp, KSRO ydyrauy. Yaghny «de-fakto búrynghy Resey ydyrady» Dәl osyny soghys bastalardan bir kýn búryn 23 aqpanda Putin әlemge 1 saghattyq leksiya etip oqydy. Ony taldau úzaq әngime.

4. Sifrlargha, datalargha nazar audarynyz! 1917 jyly 23 aqpanda Reseyde patsha taqtan qúlady, yaghny «aqpan tónkerisi», sol jyly bolishevikter qazanda qayta tónkeris jasady. Qazirgi Resey sol kezdegi eki tónkeriske de Batysty kinәlaydy. Lenindi jibergen Germaniyany kinәlaydy. 23 aqpan- KSRO-da әskeri kýni boldy. Qazir Resey jәne keybir postkenes elderinde әskeri kýni. Reseyshil tipti Resey qoyghan Ukraina tórtinshi preziydenti Viktor Yanukovich 2014 jyly 22 aqpanda Kiyevten quyldy. Nege SRU, Gosdep dәl sol kýni Yanukovichti tónkerdi degen súraq Putinning jýreginde qara qan bolyp qatyp qaldy.

5. Yanukovich 2013 jyly kýzde Eurodaqpen sauda-sattyq kelisimge qol qoidan bas tartty. Sol ýshin Kiyevte maydan bastaldy. Maydan 2014 jyldyng aqpanyna deyin sozyldy. Sebebi Resey Yanukovichti kelesi 2014 jyly qúrylghaly jatqan EvrAzES-ke shaqyryp qoyghan edi. Barlyq qyzyq sol jerden bastaldy. Resmy Mәskeu Ukrainanyng zandy preziydentin AQSh, SRU, Gosdep tónkerdi dep sol kezden bastap aiyptady. Sol jyly Qyrym basyp alyndy. Resey Donbass pen Luganskini býldirdi. Keyin Minsk kelisimi boldy. Bәrin qysqa aitugha tyrysayyq.

6. Arada tiresken 7 jyl ótti. Stambulda «Pravyy sektor» adamdarymen sóilestim. Aytularynsha Poroshenko men Zelenskiydi Kremli satyp almaq bolghan. Týk shyqpaghan. Soghyspen baghyndyru kerek boldy. 06.12.2021 kýni Jirik «soghysty 02.22.2022 bastaymyz» dedi. Biraq DNR men LNR-di 21 aqpan kýni moyyndap baryp 24 aqpanda bastady. AQSh barlau qyzmeti dәl uaqytyn aitty. Kiyevtegiler Resey әskerdi DNR men LNR-ge ghana kirgizip shekteledi dep oilaghan. Esterinizde bolsa soghys bastalghanan keyin Yanukovichti 2 mәrte aranayy úshaqpen Minskige alyp keldi. Kiyevte biylik qúlaghan jaghdayda Vashington men Brusselding kózine shúqyp Yanukovichti qayta taqqa otyrghyzbaq boldy. Ukraina mening territoriyam degisi keldi.

7. KSRO 1922 jyldyng 30 jeltoqsanynda qúryldy. Biyl 100 jyldyghy.

Ár jyldyng sonynda Putin TMD elderi basshylaryn «aq patsha» otyrghan, Resey imperiyasynyng astanasy bolghan Sankt-Peterburgke resmy emes sammitke shaqyrady. Bylay aitqanda jyl qorytyndylap, esep alyp, kim ornynda qalady, kim ketedi sosyn kelesi jylgha jospar qúrady. 28.12.2021 jylghy kezdesudegi jospar erekshe boldy. Bizdegi «aqpan oqighasyna» tikeley qatysy bar. Qazaqstandy bir pysyqtap alghysy keldi. Sebebi alda ýlken jospar túrdy. 2014 jyly Astanada mamyr aiynda búrynghy «Kedendik Odaq» elderi «Euraziyalyq ekonomikalyq Odaqqa» qol qoydy. Odaq 2015 jyldan bastap júmys istey bastady. Resey osy odaqqa o bastan Ukrainany tartqysy keldi. Tartys sol ýshin bastaldy. Resey ýshin búl odaqtyng Ukrainasyz manyzy onsha bolmaytyn edi.

8. Jospar boyynsha soghys 24 aqpanda bastalady. Bir apta nemese ary ketse 1 ay ishinde Ukraina әskeri tize býgip, qazirgi biylik qashyp ketedi. 9 mamyr kýni Putin Kiyevte jenis paradyn ótkizedi. Banderashylar tuyn órteydi. 24 tamyz Ukraina tәuelsiz kýninde Ukrainada preziydenttik parlamenttik saylau ótedi. Kukla basshylar biylikke keledi. Mәskeuge qarasty parlament Ukraina atazanyn ózgertedi. Jyl sonyndaghy Sankt-Peterburgtaghy jiyn jyldaghyay beyresmy emes, resmy týrde ótedi. Mýmkin 30.12.2022 ótedi. Sebebi Ukraina «Odaqqa qosylady» «Lenin býldirgen, KSRO-nyng qúrylghanynyng 100 jyldyghyna baylanysty (30.12.1922) jana odaq qúrylady. Odaq jana formatqa kóshedi. Ortaq parlament pen ortaq aqsha bolady. Keyin ortaq parlament shygharghan zangha baghynu kerek bolasyn. Mәskeuding basty josparynda búl odaqta Resey, Ukraina, Qazaqstan jәne Belorus bolu kerek. Yaghny búrynghy KSRO-nyng 90 payyzy. Olardyng boluy Mәskeu ýshin geosayasatta manyzdy.

9. Qayta shapqan jau jaman demekshi Reseyding oiy odan arygha baru. Bir kýni «ortaq parlament» tek Birtútas Resey degendi shyghara salady. Qazaqstandy búrynghy patshalyq Resey kezindegi siyaqty vertikaldy týrde Soltýstken tómenge qaray jeti aimaqqa bólip tastauy mýmkin. Ukrianany men Bellorussiyany da aimaqtargha bóle salady. Bólip al da biyley ber. Onday bolmasyn eshqashan! Jaman aitpay jaqsy joq, Reseyden, kózi qarauytqan Putin rejiyminen bәrin kýtuge bolady. Kóz aldyma qazirgi jaghympaz tobyr elestep ketti. Pәlenshe týgen oryngha «layyqty» taghayyndaldy dep ol kezde de jýre beretin siyaqty. Óikeni KSRO kezinde solay bolghan.

10. Nege Ukraina Resey ýshin sonshalyqty manyzdy? Resey halqy 145 mln. Onyng ishinde orys, slavyan 106 mln. Reseyde bir kýnde 4 myng adam ómirge kelip 7 myng adam adam qaytys bolady. Shyghyn kýnine 3 myn. Bir jylda 1 mln adam dey beriniz. Onyng ishinde de orys kóp óledi, kóp tumaydy. 35 mln túrghyny bar Ózbekstan kýnine 1 myng 800 adamgha, 39 mln halqy bar Aughanstan 2 myng adamgha kóbeyip jatyr. Qazaqstan 740 adamgha. Ukraina jeri tegis qara jer, qúnarly, eng bastysy orys bolugha dayyn ukrain bar. 10 mln belloruspen 45 mln ukrain Resey ýshin taptyrmas baylyq. Orys azaysa keleshekte ana jerdi ústap túra almaydy. Ózindi-ózing qamtamasyz etip jaqsy ekonomika qúru ýshin, ýlken derjava bolu ýshin ekonomisterding aituy boyynsha keminde 200 mln adam kerek. Nemese belgili bir odaqta boluyng kerek.

11. Keshke deyin Mәskeuding qaqsay bertinindey NATO Shyghys Europagha jyljyp jatyr ma? Joq. Kerisinshe Shyghys Europalyqtar Reseyden qorqyp NATO-nyng esigin qaghuda. Beytarap sayasat ústanyp kelgen Shvesiya men Finlanidya da ótinish berdi. Osy eki el NATO-gha kirse Resey eshtene istey almaydy. Kezindegi Varshava shartty úiymyna mýshe elderding barlyghy NATO-gha kirip jatyr. Búrynghy KSRO-dan 3 el kirip ketti. Nege? Sebebi Reseyge degen senim joq. Reseyge qúl bolghysy kelmeydi. Ukarina Mәskeuding josparyn byt-shyt qyldy. Ukraina biz ýshin de soghysyp jatyr.

12. Reseyding qúrghan ODKB úiymy bar. Búl Reseyding NATO-sy. Nege Shyghys Europa elderi nemese basqa elder osy úiymgha kiruge ótinish bermeydi. Sebebi tozaqqa ózi kelip týsedi. Ótinish berse tek Siriya berer )) Nemese Reseyding qúrghan EvrAzES-i (Euraziyalyq ekonomikalyq odaghy) bar. Nege osy odaqqa eshkim qyzyghushylyq tanytyp ótinish bermeydi. Kýshpen әkelip kirgizip qoyghan Belorussiya, Qazaqstan, Qyrghyz, Armyandardy eseptemegende. Eki Odaqty salystyrugha kelmeydi. Múnda jiguliydi 50 myng dollargha alyp Reseyding qúly bolasyn. E gov-ty Sberge tyghady. Barlyq tabys Mәskeuge ketedi. Orys tilin mindetteydi. Ayta berseng kóp.

13. Resey biyligining týsiniginde әlemde rusofobiya kóbeyip ketti. Mәskeuding zerteuinshe onday elderding sany 50 jetti. Týsingen adamgha búl Rusofobiya emes - búl antifashizm. Putinning jәne kóptegen orystyng týsiniginde orystar- joghary sanattaghy últ. Al ony moyyndamaghandar-janaúltshydar, fashister. Negizgi janaúltshyldar Putin rejiymi.

14. Resey Shvesiya men Finlandiyagha: Sender nege NATO-gha kiresinder?

Eki el: Qauipsizdigimizdi qamtamasyz etu ýshin.

Resey: Bir elding qauiptiligi, yaghny Reseyding qauiptiligi ýshin ol odaqqa kiruge bolmaydy.Eki el: Biz Reseyge qauip tóndiru ýshin emes, ózimizding qauipsizdik mәselemiz ýshin kirgel jatyrmyz. NATO men Eurodaqta sharttar basqa. ODKB men Euraziya odaghynda basqa.

15. Resey SIM Lavrov: Eger Ukraina bizding elge zymyranmen atqylaytyn bolsa - búl soghys degen sóz. Halyqarylyq kelisimderge qayshy. Biz Kiyevting ortalyghyn bombalaymyz.

Álem elderi: Sen ózing ne istep jatyrsyng Ukrainada?

Lavrov: Týsinesinder me? ol jerde orys tilin úmytyp qalghan jastar ósip keledi olar últshyldar, biz solar ýshin «jәy әsheyin әskery operasiya jýrgizip jatyrmyz. Negizi biz Ukrainagha shabuyl jasamadyq. Biz eshkimge shabuyl jasamaymyz da. Búl 10 nauryz kýni Týrkiya, Antaliyada bolghan forumnan. Kimning esi auysyp qalghan múnda? Reseydi taza shiziyk, auraular basqaruda.

16. Fashizmning tolyq iske asuy ýshin 12 prinsip bar eken. Putin rejiymi búl kórsetkishti 15 jetkizgen. Mysaly Reseyding ishindegi avtonomiyaly elderding birin tәuelsiz etip jibersen, syrttan eshkim tiyispegen jaghdaydyng ózinde el bolulary qiyn eken. Sanasy әbden óshken. Úzaq uaqyt tentirep jýre beredi eken. Jana qojayyn izdep túrady eken. Al biyl georgy lentasyn taghyp «ólik, ólimtik, ólekse polk» sheruin ótkizgen elder Resey fashizmining yqpalynda dep eseptey beriniz.

17. Tynysh jatqan Doneski men Luganskini býldirgen Reseyding ózi. «Ukrainadaghy orystar qysym kórip jatyr» dep separatizmge bastaghan Resey. Búl eki aimaqtaghy orystardyng qúlaghyn kóterdi. Olar «davay bólinemiz» dedi. Endi Putin osy eki aimaq túrghyndarynyng qolyna qaru berip Kiyevke aidap saldy. Qazir bastarynan tynyshtyq ketkenderine ókinip qaldy. Dәl osynday jaghday 2008 jyly Rseyding aitaqtauymen Gruziyadan bólinip ketken Ontýstik Osetiya men Abhazyainyng basyna kelip jatyr. Olardyng da qolyn qaru berip Ukrainagha aidap salyp jatyr. Sauap boldy bir jaghynan. Bizdegi orystar osy jaghdaylardy kórgen shyghar. Biraq olardyng armany Resey kelse qaytadan «starshiy brat» bolu. Ony jasyrmay aityp jýr. Ózge últ bolghandyghy ýshin deputat bolyp budjetten 30 jyl jem jep jýrgen «Assambleya» ókilderi de mәskeuge moyyn búrady. Qansha iyilip qúrmet kórsetseng de osynda jýrgenin mindetsinip túrady. Ony da eskeru kerek.

18. 1990-2000 jyldary ólgen chechenderde arman joq eken. Otandary ýshin óldi Qazir Putin ýshin, Resey fashizmi ýshin ólip jatyr. Polisha preziydenti keskertti. «Eger Reseydi qazir toqtatpasa Ukrainany jaulaghan song olardy 5 jylda ukraindardy Zomby etip kelesi bir elge shabuyl jasaydy»- dedi. Resey fashiyzimin ýgitteu ýshin Reseyding memlekettik arnalary әdeyige belgili baghdarlamalargha Simoniyan men keudesine Z tanbasyn qoyghan tatar mәngýrt siyaqtylardy ýgitteuge qoyghan. Basqalar da qoldap jatyr degen maghynada.

19. Tyvadan, Buratiyadan jәne basqa aimaqtardan bodan últtar Ukrainagha jóneltilip jatyr. Kóbi ólik bolyp qaytady. Erteng solar Mәskeude jýrgende polisiya tarapynan « Ey churka, chukcha, chernyi, hadjik idy suda» degendi estiydi. Ol bayghús qaltasynan Reseyding pasportyn shygharyp kórsetip, Resey ýshin Ukrianada soghysqanyn dәleldeydi. Reseyge buryattar kerek joq-biraq Buratiya kerek. Yakuttar kerek joq-biraq Yakutiya kerek. Olar soghys kezinde әsker bolu kerek, basqa uaqytta Moskvada sandalmay búghy baghu kerek. Kavkazdyqtar da solay, basqa kezde Kavkazda tauda jatu kerek.

20. «Oybay 8 jyl boyy Banderalar orysty óltirgende Batys qayda qarady» deydi Mәskeu. 8 jyl boyy sol aimaqty býliktirgen Resey. Reseyding zalymdyghyna oily adamnyng jýikesi shydas bermeytin siyaqty. Netken arandatushylyqtyn, ótirikting ordasy. Biraq súmdyqtyng sony búl emes. Eng súmdyghy Reseyding osynday propogandasyn bizding AlmaTV siyaqty kabeldik jәne kabeldik emes arnalardyng kórsetui. «Elding jaghdayy tamasha-dep keshke deyin ótirik aitatyn bizding kanaldar olardyng janynda ainalayyn bolyp qalady eken.

21. Reseyding dәl qazir qoyyp otyrghan taghy bir sharty ol NATO-nyng tarap ketui. NATO tarap ketsin deydi. Al meyli tarap ketsin. Sosyn erteng Resey Baltyq elindegi ýsh elden bastap bәrine bas salady. Keyingisi Polisha. «Russkiy mirdi» qúramyn deydi. Eng bolmasa «Slavyan miyri» degen de joq. Osy «Russkiy miyr» iydeyasymen bizge de keldi. Biz qalay orys bolamyz? «Orys әlemine» jol jabyq al orys tiline» qarsy emespiz óitkeni onsyz da orys tilinde sóilep jýrmiz dep әreng qútylghanday boldyq.

22. 1932-33 jyldary Mәskeu KSRO-da eki últty ashtan qyrdy. Ukraindardy qyryp әlsiretse Baltyq tenizi men Akukazgha deyingi aralyq tynysh bolady. Orta Aziyada qazaqty qyrsa, búl aimaq ta tynysh bolady. Biraq bәrbir KSRO ydarauyna 1991 jyly Ukraina kóp ýles qosty. Kóp jyldargha deyin olarda Stepan Bandera bizde Álihan bastaghan Alash Ordashylar halyq jauy retinde aitylyp keldi. Mәskeuding talaby-osy jaghday ary qaray jalghasa bereu kerek.

23. «Qyrym bizdiki boldy, ana jer-myna jer bizdiki boldy» deydi. Qay jer kimdiki bolmady. Ondaygha salsang Qyrymda jәne Ontýstik Ukraina jerinde eng kóp uaqyt túrghandar grekter. Qyrymnyng eski aty Tavrida. «Poli» sózimen ayaqtalatyn jerding bәrinde myndaghan jyldar grekter túrdy. Sevastopoli, Marupoli degen siyaqty ondaghan qalalar bar. Resey basyp alghan jerlerin qaytara ma?

24. Resey atom qaruyn eshqashan Ukainada qoldanbaydy. Onyng tek bir kózdegeni bar, múhittyng arghy betindegi AQSh-qa qoddanu. Ukraina qorghanys ministrligining degeginshe 20 myng Resey әskeri ólgen. 1 ólgenge 3 jaralyny qosynyz. Sonda 80 myng shyghyn bar Reseyde. Batys kómek berip jatyr Ukraiangha. Ukraina endi jenile qoymas. Resey Putindi qúrtyp biylik auyssa bizding el taghy biraz uaqyt útar.

25. Mening oiymsha osynday osynday jaghdaylardan aman bolu ýshin Orta Aziya elderi ózderi odaq qúru kerek. Birneshe tilde sóileytin Europalyqtardyng ózi Euroodaq qúryp otyr. Al bizde ortaq tarih pen til bar. Bizding tenizge shyghatyn jolymyz joq. Tenizge shygha almaytyndardyng jaghdayy qiyn. Saudada bireuge tәueldisin. Basty maqsat qauipsizdikti qamtamasyz etu.

Núrat Iliyas

Abai.kz

5 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1469
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5406