«Samúryq-Qazyna» últtyq әl-auqat qory» AQ negizgi últtyq kompaniyalardyng aktivterin jinaqtaydy jәne Qazaqstandaghy eng iri tapsyryskerlerding biri bolyp tabylady. Osylaysha, jyldyq satyp alular kólemi 4 trillion tengeni qúrap otyr. Qordyng memlekettik satyp alular salasynda qanday janalyqtardy engizip jatqany turaly «Samúryq-Qazyna» AQ basqarushy diyrektory Júmaghaly Mynjasarov aityp berdi.

-  Júmaghaly Ahmetqaliyúly, 10 qyrkýiekte satyp alular jónindegi jana erejeler kýshine endi, múnyng nemen baylanysty ekenin aityp berinizshi?

- Múnday sheshim qabyldaudyng negizgi sebepteri satyp alynatyn tauarlar, júmystar men qyzmetterding erekshelikterining eskeriluimen, memlekettik satyp alulardan ózgeshe, jedeldiligin qamtamasyz etu ýshin últtyq kompaniyalargha satyp alulardyng әldeqayda iykemdi rejiymin úsynu qajettiliginde jatyr.

Mening oiymsha, qabyldanghan sheshim Qor kompaniyalarynyng basym kópshiligining sheteldik әriptestermen yqpaldasa otyryp, basqarudyng halyqaralyq standarttaryn belsendi týrde engizulerimen de aqtalyp otyr. Qazirgi kezde biz Birynghay ekonomikalyq kenistikte júmys istep jatyrmyz, BSÚ kiretin kez de alys emes. Sheteldik seriktesterimizdin, sonyng ishinde satyp alular qyzmetine qatysty pikirleri men tәjiriybelerin eskeruimiz qajet.

«Samúryq-Qazyna» últtyq әl-auqat qory» AQ negizgi últtyq kompaniyalardyng aktivterin jinaqtaydy jәne Qazaqstandaghy eng iri tapsyryskerlerding biri bolyp tabylady. Osylaysha, jyldyq satyp alular kólemi 4 trillion tengeni qúrap otyr. Qordyng memlekettik satyp alular salasynda qanday janalyqtardy engizip jatqany turaly «Samúryq-Qazyna» AQ basqarushy diyrektory Júmaghaly Mynjasarov aityp berdi.

-  Júmaghaly Ahmetqaliyúly, 10 qyrkýiekte satyp alular jónindegi jana erejeler kýshine endi, múnyng nemen baylanysty ekenin aityp berinizshi?

- Múnday sheshim qabyldaudyng negizgi sebepteri satyp alynatyn tauarlar, júmystar men qyzmetterding erekshelikterining eskeriluimen, memlekettik satyp alulardan ózgeshe, jedeldiligin qamtamasyz etu ýshin últtyq kompaniyalargha satyp alulardyng әldeqayda iykemdi rejiymin úsynu qajettiliginde jatyr.

Mening oiymsha, qabyldanghan sheshim Qor kompaniyalarynyng basym kópshiligining sheteldik әriptestermen yqpaldasa otyryp, basqarudyng halyqaralyq standarttaryn belsendi týrde engizulerimen de aqtalyp otyr. Qazirgi kezde biz Birynghay ekonomikalyq kenistikte júmys istep jatyrmyz, BSÚ kiretin kez de alys emes. Sheteldik seriktesterimizdin, sonyng ishinde satyp alular qyzmetine qatysty pikirleri men tәjiriybelerin eskeruimiz qajet.

Sonday-aq, Satyp alular erejelerining jana redaksiyada qabyldanuyna Qor men biznes-qauymdastyqtyn  satyp  alu  ýderisin  ary  qarayghy  jetildiru  bastamalary  yqpal  etti.

Erejelerdi  әzirleu  ýderisine  últtyq  kompaniyalardyn  jetekshi  mamandary  tartylyp,  16  qoghamdyq  úiym  men  otandyq  kәsipkerlerdin  ken  auqymynyn  úsynystary  eskerildi.  Aytar  bolsaq,  júmys  tobynyn  20  astam  otyrystary  ótkizildi,  Ereje  normalaryn jaqsartu jónindegi 200 astam úsynystar qaraldy. Nәtiyjesinde, osy Satyp alular turaly erejelerde bayandalghan 143 tarmaqtyng 80 astamyna týzetuler engizildi.

Múnyng bәri, qabyldanghan janalyqtardyng jaghymdy әser beretindiginen ýmittendiredi.

- Satyp alular turaly jana Erejeler qazaqstandyq tauaróndirushilerdi importalmastyrushy óndiristerdi qúrugha nemese damytugha yntalandyra ma?

- Iya, Erejelerding jana redaksiyasynda eskirgen óndiristerdi janashalandyru men Qazaqstan Respublikasynyng aumaghynda búryn-sondy óndirilmegen tauarlardyng shygharyluyn retteuge baghyttalghan birqatar janalyqtar kózdelgen.

Osylaysha, holdingting otandyq tauaróndirushileri tauarlardyng Qazaqstan Respublikasynda seriyalyq óndirisining úiymdastyryluyn qamtamasyz etse, jәne búl rette, múnday tauarlar el aumaghynda songhy ýsh jyl ishinde óndirilmegen bolsa, tapsyrysker qajetti tauarlardyng jalpy kólemining jartysyn satyp alugha mindetti. Holdingting tauaróndirushileri retinde aksiyalardyng (qatysu ýlesterinin) jiyrma bes jәne odan artyq payyzy tikeley nemese janama týrde tapsyryskerge tiyesili kәsiporyndardy týsinemiz.

Importalmastyrushy ónim óndirisin yntalandyrudyng qosymsha sharasy retinde tauarlardyng qazaqtandyq óndirushisine merzimi 10 jyldy qúraytyn úzaqmerzimdi sharttyng jasaluy kepildendiriledi. Búl uaqyt aralyghy tiyimdi jayghasymdardy iyelenip, tauarlar óndirisin úiymdastyrudyng tolyq siklin iske asyrugha mýmkindik beredi. Búl rette, óndirushining úzaqmerzimdi shart jasalghan song birden tauardy jetkizu mýmkindigine ie bolmaytyndyghyn týsine otyryp, Satyp alular turaly erejelerge tauardyng kәsiporyn iske qosylyp, óndiristing josparlanghan kólemine qol jetkizilgen song jetkiziluin kózdeytin normalar qarastyrylghan.

- Otandyq tauaróndirushilerding bәsekege qabilettiligin qanday sharalar yntalandyrmaq?

- Búl maqsattar ýshin qazaqstandyq óndirushilerden tauarlardy úzaqmerzimdi satyp alulardy jýzege asyrudyng arnayy tәrtibi әzirlendi, oghan sәikes, satyp alu kólemi 50/30/20 qatynasynda ýsh OTÓ arasynda nemese 70/30 qatynasynda eki OTÓ arasynda ýlestirile alady. Eger salystyru kezinde, jetkizushiler úsynyp otyrghan baghalardyng bir dengeyde ekendigi anyqtalsa, satyp alulardyng jalpy kólemi olardyng arasynda teng ýlesterge bólinedi. Búl rette, úzaqmerzimdi sharttardyng әreket etu kezenining ishinde jyl sayyn, búghan deyin tapsyrys bólinip qoyghan kәsiporyndardyng arasynda shaghyn-tenderler ótkiziletin bolatyn. Týsindire keteyin, ótken jyly jalpy kólemning 20% nemese 30% alghan óndirushi sәikes sapanyng saqtaluymen ózi óndiretin ónimning jergilikti qúramynyng әldeqayda jogharghy ýlesin nemese әldeqayda tómen bagha úsynsa, ýlken kólemde tapsyrys alugha ýmitker bola alady.

Búl óndirushilerding arasynda bәsekelestik ýshin jaghdaylar jasaugha mýmkindik beredi, osy arqyly jergilikti ónimning bәsekege qabilettilik dengeyi kóteriledi.

Sonymen qatar, aita ketetin jayt, Qor kompaniyalarymen úzaqmerzimdi sharttyng jasaluy kepildendirilgen úzaqmerzimdi tapsyrys qana emes, sonday-aq jetkizushining jana tehnologiyalardy engizu men enbek ónimdiligin arttyru esebinen óndiristi janashalandyru jónindegi belgili bir mindettemeleri.

Múnymen qatar, Qor óz shyghyndaryn qysqartatyn bolady.

- Óziniz biletindey, satyp alular ýderisi josparlaudan bastalady. Búghan qatysty jana Erejelerge qanday ózgertuler engizildi?

- Josparlaumen baylanysty negizgi normalar aitarlyqtay ózgertilgen joq.

Úzaqmerzimdi satyp alulardy yntalandyru ýshin, tapsyryskerding úzaqmerzimdi satyp alulardyng jeke josparyn bekitu jónindegi mindettemesi engiziledi, múnday josparda birneshe jylgha eseptelgen qajettilikting somasy men kólemi, sonday-aq jetkizu orny men sharttary jәne satyp alu әdisi kórsetiledi.

Osy arqyly biz otandyq biznes ókilderining tauarlardyn, júmystar men qyzmetterding belgili bir týrlerine degen Qor kompaniyalarynyng úzaqmerzimdi súranysy turaly habardarlyghyn arttyrugha, jәne jana óndiristerding damytyluy men qoldanystaghylardyng janashalandyryluyna alghysharttar jasaugha ýmittenemiz.