Biz mýdde turasynda sóz qozghaghanda onyng subektining sanaly týrdegi qajettiligi men menshigine, túlghalyq qalauy men sanalyq túrghyda ózin tandaghan basymdyghyna  baghyshtauyna qatysty úghymdardy qarastyra alamyz. Adamnyng ómirining mәni de onyng mýddesine baylanysty, yaghni, onyng neni qajet etui, neni ózine jaqyn dep sanauy, sonday-aq nege ózin baghyshtauy onyng mýddesin aiqyndap beredi. Mýdde adamnyng sanasynyng dengeyine tikeley tәueldi, sondyqtan da bolar adamdar bir-birining mýddelik kózqarastaryn týsine bermeydi, nәtiyjesinde mýddeler qaqtyghysy tuyndaydy. Osy túrghydan alyp qaraghanda býgingi qoghamda oryn alyp jatqan әrqily jaghdaylardyng barlyghyna mýddelik sipat bere alarymyz sózsiz.

Biz mýdde turasynda sóz qozghaghanda onyng subektining sanaly týrdegi qajettiligi men menshigine, túlghalyq qalauy men sanalyq túrghyda ózin tandaghan basymdyghyna  baghyshtauyna qatysty úghymdardy qarastyra alamyz. Adamnyng ómirining mәni de onyng mýddesine baylanysty, yaghni, onyng neni qajet etui, neni ózine jaqyn dep sanauy, sonday-aq nege ózin baghyshtauy onyng mýddesin aiqyndap beredi. Mýdde adamnyng sanasynyng dengeyine tikeley tәueldi, sondyqtan da bolar adamdar bir-birining mýddelik kózqarastaryn týsine bermeydi, nәtiyjesinde mýddeler qaqtyghysy tuyndaydy. Osy túrghydan alyp qaraghanda býgingi qoghamda oryn alyp jatqan әrqily jaghdaylardyng barlyghyna mýddelik sipat bere alarymyz sózsiz.

Mýdde turaly sózdi eng aldymen jeke mýddeden bastaghan jón bolar, barlyq tirshilik iyelerine tәn qasiyetterdi boyyna jinaqtap, olardan qúday bergen sanasy arqyly bir satygha joghary túratyn adam әrqashan da sanaly týrde óz mýddesin qanaghattandyru jolynda kez-kelgen kedergini basyp ótuge úmtylady. Adamnyng jeke mýddesining mazmúny  onyng jan-jaqty jetilip, damuyna, qoghamda naqty oryndy iyelenuine jol ashady,  al mýddening dúrys mazmúngha ie bolmauy nemese mýddelik úmtylystardyng sayabyrsuy, bәsendeui túlghanyng psihologiyalyq túrghydan  keri ketuine, azghyndauyna  yqpal eteri sózsiz. Jalpy zang ghylymynda әreket qabylettiligi joq túlgha jayly týsinik onyng sanaly túlgha retinde dara mýddelik úmtylysynyng bolmauyna baylanysty qalyptasqan. Adam qanday fizikalyq kemistikke dushar bolmasyn onyng sanasy ózgelerden kem bolmaytyndyqtan onyng tolyqqandy mýddelik bolmysy moyyndalady. Biraq, key kezderi adam sanaly týrde ózining jeke mýddesinen bas tartyp ózin ózgelerge baghyshtauy da mýmkin, búl jerde ol ózining kýndelikti ómir sýruge qajet iygilikterdi paydalanugha mýddeli bolghanymen odan jogharghy dengeydegi iygilikterden, basymdyqtardan ózgeler ýshin sanaly týrde bas tartuy mýmkin, mysal retinde  Tereza shesheydi keltiruge bolady. Sonymen qatar, adamdar keyde ózderin qúday jolyna  baghyshtau arqyly da ózderining mýddelerinen, qúqyqtarynan bas tartyp jatady (monastyrge ketu, dәruish bolu). Ayta keterlik jaghday, mýdde men qúqyqtardyng birlese jýretindigi, mýdde barlyq kezde de qúqyqtardyng jýzege asuyna múryndyq bolady, mýdde qúqyqtyng jýzege asyryluyna negiz bolady. Qúqyq adamnyng erkining jýzege asyryluynyng kórsetkishi bolsa, mýdde erikting maqsattylyghyn aiqyndaydy. Mýddelik qajettilikting tuyndauy adamnyng qanday da bir qúqyghyn jýzege asyrugha qúlshynysyn tudyrady, sonyng nәtiyjesinde ol óz qúqyghyn jýzege asyrady, eger onday qúqyqtyng jýzege asyryluy ózi ómir sýretin ortada mýmkin bolmasa ol osy jolda kýreske shyghady. Sonymen qatar, jeke túlgha óz mýddesin ortaq mýddemen qatar jalpy últtyq, memlekettik mýddelermen de úshtastyryp derbes әreketter jasay  alady, ol  jeke kәsippen ainalysyp, tek ózine emes ainalasyndaghylargha payda әkeledi, kómek beredi nemese memlekettik qyzmetke túryp qoghamgha, memleketke paydaly әreket jasaydy, tipti bireuge senim artyp saylauda dauys beredi. Adamnyng jeke mýddesining sanalyq túrghydan aiqyndaluyna onyng alghan tәrbiyesi, kórgen-bilgeni, bilimi, ózi ómir sýretin ortadaghy әleumettik-sayasy jaghdaylar tikeley nemese janama yqpal ete alady. Barlyq individtterding jeke mýdde jolynda qyzmet etui jalpylyq ortaq mýddeni shettetpeydi, jeke mýddelerding toghysuynan olardyng barlyghyna ortaq mýddeler payda bolady. Ortaq mýdde jeke mýddeni joqqa shygharmaydy biraq olardyng daralyq sipatta bolyp ózgelerden erekshelenuin de boldyrmaydy. Ortaq mýdde adamnyng ómir sýretin ortasyna, atqaratyn qyzmetine, sayasi, últtyq, nәsildik, dini, әleumettik jәne t.b. ústanymdaryna baylanysty qalyptasady.  Jalpy jeke mýddening adam sanasyna baylanysty san qyrly sipatta bolaryn eskersek olardyng ortaq mýddege baghynuy tabighy jaghday. Adamzattyng qauymdasa tirshilik ete bastaghan sәtinen bastap jeke mýdde qanshalyqty sheksiz bolghanymen ortaq mýddege baghynyp, shektelip otyrdy. Ortaq mýdde arqyly qogham birikti, qúqyq, memleket siyaqty instituttar payda boldy. Saldarynan jeke mýddening ózi ortaq mýddege say nemese say emes bolyp jikteletin boldy, tipti keybir jeke adamnyng qalauy mýlde jýzege asyrylmaytyn jaghdaygha jetkizildi, eger jýzege asyrylghan jaghdayda jauapqa tartu qarastyrylatyn boldy.  Qoghamgha ortaq zandylyqtar qalyptasty olar adamdar ýshin nening dúrys nening búrys ekendigin aiqyndady, búl zandylyqtardy kópshilik moyyndaghandyqtan keybir adamdardyng derbes mýddeleri, qalaulary ortaq mýddening kólenkesinde qaldy.Osylaysha jeke mýddening ortaq mýddege baghynyshtylyq sipaty oryn ala bastady. Degenmen, biz adamnyng jeke mýddesining shekteluining tek onyng ózge mýddelerge qúqyqtyq túrghyda ziyan ketiruimen ghana baylanysty ekendigin moyyndaytyn bolsaq, onda qateleser edik. Sebebi, key kezderi jeke túlghalar qúqyqtyq jaghynan eshbir ziyan keltirmeytin bolsa da ózge sebepterge baylanysty jeke mýddesinen bas tartyp jatady. Mysaly, adamnyng últtyq mýddege baylanysty óz mýddesine shek qoya bilui (qytay tilinde bilim alu bolashaqta ýlken mýmkindikterge kepildik bergenine qaramastan Qytaydaghy úighyrlardyng qytay mektepterine barudan bas tartuy).

Jalpy jer betinde qansha últ pen úlys mekendese, sonshalyqty últtyq mýdde bar ekendigine eshkimning shýbә keltire qoymasy anyq. Biraq, osy últtyq mýddening ózi tarihy jaghdaylargha baylanysty eki týrli sipatqa enip otyr, onyng birinshisi, basqynshy últtardyng óz basymdyghyn arttyru mýddesi bolsa, ekinshisi, basqynshylyq kórgen últtardyng ózderin saqtap qalumen baylanysty mýddesi. Últtyq mýddening jan jaqty tolyghyp, jýzege asuyna sol últtan shyqqan oishyldardyn, liyderlerding iydeyalary yqpal etedi. Ayta keter bolsaq, últtyq basymdyq turasynda Filofey әkeyding Mәskeu - ýshinshi Riym, Gitlerdin  fashizm iydeyalaryn, al últtyq tәuelsizdik turasynda M.Gandiyding zәbir kórsetpeu iydeyasyn, Alash partiyasynyng Alash iydeyasyn mysalgha keltiruge bolady. Adamzat tarihy últtyq mýddelerding sәikes kelmeuinen qanshama soghysty bastan keshirip, qanshama últtar men úlystar jer betinen joyylghanymen últtyq mýdde jolyndaghy qaqtyghystar esh toqtaghan emes. Býgingi tanda últtardyng bir-birine qysym kórsetip, baghyndyryp, degenine kóndiru amaldary iydeologiyalyq, aqparattyq maydandargha úlasuda. Al, ózindik últtyq sipatyn saqtap, últ retinde derbestikke úmtylushy últtar barynsha ózindik últtyq qúndylyqtardy dәriptep, jahandanu ýrdisinde joghalyp ketpeuding amaldaryn qarastyruda. Sonymen qatar, qazirgi tanda últtyq mýddelerden bir saty joghary  geografiyalyq, nәsildik, tuystas últtar mýddeleri kýn tәrtibine qoyyluda. Býgingi tanda geografiyalyq jaghynan mýddelik toptasudy Evropalyq Odaq mysalynan kórudemiz, búl memleketter Evropa kontiynentindegi ekonomikalyq, sayasi, ekologiyalyq, әleumettik mýddelerdi biriktirip, olardyng dúrys jolgha qoyyluy ýshin kýres jýrgizude. Al nәsildik mýdde әsirese qara nәsildilerdi óz qúqyqtaryn qorghau baghytynda kóptep biriktirude, sonymen qatar, jana dәuirde qandas týrki memleketterining arasynda týrkilik mýddening qayta jandanuy da uaqyt talaby bolyp otyr. Degenmen, mýdde halyq jadynda kóptegen jyldar boyy saqtaluy mýmkin, jekelegen adamdar sol mýdde jolynda kýres jýrgizse (M.Shoqay Ýlken Týrkistan iydeyasy), qarapayym qogham mýsheleri óz sanasynda últtyq mýddelik ústanymdardy saqtap, ony óz úrpaqtaryna jetkizip otyruy mýmkin. Mysaly, týrki tildes últtardyng ókilderining bir-birin jyly qabyldauy, qiyn jaghdayda kómek kórsetuge úmtylysy, tipti intellegensiya ókilderining týrki tildes elderdegi auyr jaghdaylargha qayghyruy (M.Júmabaevtyng Anadolydaghy bauyrlargha arnalghan óleni ). Osy túrghydan alyp qaraghanda jeke túlghanyng aldynda eshbir mәjbýrleusiz óz mýddesin atalghan mýddelerding birine baghyndyru tandauy túrady nemese ol jeke dara mýddesin qorghap, óz mýddesi ýshin kýresuge mәjbýr bolady. Nege kýresedi desek, qogham mýshelerining basym bóligi ózderin biriktiretin ortaq mýddege baghynghandyqtan daralyq sipatqa enip, óz mýddesin ortaq mýddeden joghary qoyghan adamdy qabyldaudy qiynsynady, moyyndamaydy. Sondyqtan, búl adamdar (feminister, bir jynysty nekeni qoldaushylar, diny sekta, aghym, top  mýsheleri, ózge dindi qabyldaushylar, key jaghdayda ózge últpen túrmys qúrushylar jәne t.b.) óz mýddesi ýshin ýlken kýres jýrgizuge mәjbýr bolady. Býgingi tanda kóptegen memleketter ózderin demokratiyalyq memleket dep jariyalap jeke adam qúqyqtaryn eng jogharghy qúndylyqtar qataryna qongda. Osyghan oray, adamgha zanmen tyiym salynbaghannyng barlyghyna rúqsat qaghidasyn da adamdar әrtýrli týsinude. Nәtiyjesinde qoghamda әrtýrli azshylyqtardyng toptary payda boluda jәne olar óz kezeginde sol memlekettegi últtyq mýddege kereghar talaptarynyng oryndaluyn talap etude.

Kópshilik ensiklopediyalarda últtyq mýdde turasynda sóz qozghaghanda onyng tek bir últqa tiyesili memlekette oryn alatyndyghyn esten shygharmauymyz qajettigi aitylady, degenmen bir memlekette ómir sýretin kishigirim úlystar men últtardyng da ózindik últtyq  mýddesining bolatyndyghyn, olardaghy aman qalumen baylanysty mýddening óte joghary ekendigin  moyyndamasqa bolmaydy. Múnday últtar men úlystardaghy jeke mýdde kóp jaghdayda últtyq tәrbie nәtiyjesinde últtyq mýddege tikeley baghynyshty bolyp keledi. Degenmen, qansha últ pen úlysty biriktirse de kópshilik memleketter sol memleketting negizin qalaushy últtyng mýddesi negizinde sayasat jýrgizip, qalghandary soghan baghynugha mәjbýr bolady. Sebebi, bir memlekette barlyghyna ortaq mýdde boluy shart, al ol mýdde memleket negizin qúraushy últtyng ereksheligi negizinde qalyptastyrylady, sәikesinshe barlyghyna ortaq iydeologiya júmys isteydi, barlyq azamattar ózderin sol memleketting sayasatyna baghyshtaugha mәjbýr bolady (mysaly, Germaniyadaghy ýsh milliongha juyq týrikting balalary ana tilinde bilim alatyn týrik mektebining bolmauy).

Al endi bizding elimizdegi jaghdaydy qarastyrar bolsaq,  úzaq jyldar boyy otar bolghan últtyng últtyq mýddesi derbestikke qol jetkizgen song tarihy qalyptasqan kópúltty memleket mýddesine baghyndyryldy. Búl óz kezeginde jalpygha ortaq últtyq iydeologiyanyng damuyna keri әser etip, jeke adamdardyn, jeke últtar men úlystardyng derbes mýddeleri kóptep nasihattaldy. Múnyng ózi jeke túlghalardyng jekelik mýddeni bәrinen joghary qoyyp, óz mýddesi ýshin ómir sýru qaghidasyn ústanuyna yqpal etti. Uaqyt ótken sayyn jekelegen túlghalardyng últtyq mýddege kereghar tirlikterge kóptep baruy (sybaylas jemqorlyq, ózimshildik, ózge dindi qabyldau, shet elde ómir sýruge úmtylu, reti kelse shet elge ketu, óz tilin, dilin mensinbeushilik, shet eldiktermen neke jәne t.b.) onyng sebebin izdeudi talap etedi. Jeke mýddening barlyq salada últtyq mýddeden basym týsuine sebepti ótkenimizden izdesek onyng ýsh týrli sebebin ashyp kórsete alamyz. Birinshiden, kenestik iydeologiyada ósip jetilgen adamdar ýshin últtyq mýddening jat boluy, yaghny barlyq mәselege taptyq mýdde túrghysynda qarauy, taptyq mýddeni bәrinen de joghary qoyy. Kenestik iydealdar negizinde óz ómirin qúrugha úmtylushylyqtar, al kenes ýkimeti joyylghan song naryqtyq qatynastardyng ornyghuy, búrynghy iydealdardyng teriske shygharyluy adamnyng ishki qarsylyqtaryn tudyryp, jana qoghamgha teris kózqarasta bolu onyng tek jeke mýddesi ýshin tirlik jasaugha beyimdeluine alyp keldi. Ekinshi sebep, adamnyng ózining jeke mýddesining jýzege asyryluyna kenestik qatal jýiede mýmkindigining bolmauy, yaghny adamnyng derbestikti ansauy onyng erkindikte ózin shekteu qajet ekendigin esten shygharyp aluy,  erkindik alghan song ol ýshin eng qúndy nәrse tek jeke mýdde bolyp qaluy. Búryn shekteuli materialdyq qúndylyqtargha ghana ie bola alatyn túlgha ýshin shekteusizdikti sezinu onyng sol materialdyq qúndylyqtardyng qúlyna ainalyp, ózge qúndylyqtardan sanaly týrde bas tartuyna alyp keldi. Erkindik alghan song adamdarda jekelik mýddening sonshalyqty joghary dengeyge kóterilip, últtyq mýddening eskerilmey qaluy qoghamda ózimshildiktin, paydakýnemdik pen paraqorlyq qaryshtap damuyna alyp keldi. Ýshinshiden,  ózge tilde bilim, tәrbie alyp últtyq tamyrynan ajyrap qalghan adam ýshin últtyq mýdde turasynda oilau mýlde qiyn bolatyndyghyn da eskeru qajet.  Sonymen qatar, adamnyng qúdaysyzdyq qaghidasynda ósip jetilui, qúdaydan qoryqpaushylyq ta adamdardyng jauapkershiliksizdikke salynuyna alyp kelude. Sonyng saldarynan, jekelegen kәsipkerlerdin, ýlken lauazym iyelerining mýmkindiginshe kóp aqshany zangha qayshy jolmen iygerip shet el asyp ketuge qúmartuy oryn aluda. Onyng basty sebebi adamnyng boyyndaghy últqa degen janashyrlyq sezimnin, elding ertenine degen alandaushylyqtyng bolmauynda, tipti óz úrpaghynyng shet elde naqty últtyng ókili emes ómir sýrushi retinde tirlik keshuin qalauynda bolyp otyr.  Adamnyng kez kelgen mýmkindikti óz paydasyna asyrugha úmtyluy, óz últynyng ertenine alandamauy, últtyq namys pen óz últyna degen sýiispenshilikting bolmauy onyng últ ýshin ziyankestik sipatyn basym etedi. Múnday adamdardyng әsirese memlekettik qyzmette kóptep kezdesui memleketting qauipsizdigine núqsan keltirui mýmkin. Sebebi, múnday adamdar toby óz bolashaghyn ózi túratyn elmen baylanystyrmaydy, kez kelgen uaqytta kishigirim qiyndyqty ensergennen góri ózge elge ketip qalghandy artyq kóredi, әsirese óz lauazymyna say mýmkindik tuyndasa memleket qazynasyn talan tarajgha saludy basty nazarda ústaydy.

Memlekettik mýdde retinde memleketting derbes subekt retindegi erki men qalauynyng onyng qajettilikterimen astasuyn týsindiruge bolady. Memlekettik mýdde últtyq mýddemen astasyp jatady, onyng ózin ishki memleketting ishki ómirimen baylanysty, syrtqy, memleketting halyqaralyq arenadaghy subekt retindegi mýddesi dep qarastyrugha bolady. Memleketting ishki mýddesi onyng syrtqy kýshterding qatysynsyz óz halqyn basqarumen baylanysty is әreketterin biriktiredi. Al syrtqy mýddesi onyng ózgelerge ózin tanytu, ózgelermen teng qatynas ornatu, syrtqy sayasy ekonomikalyq, әleumettik, ekologiyalyq mýddelerin biriktiredi. Búl tústa syrtqy mýddening әrqashan ishki mýddege tәueldi bolatyndyghyn eskeru qajet. Sol sebepten memleketti biyleushi toptyng halyqaralyq arenada ózin jarnamalau ýshin nemese ózining imidji ýshin ishki mýddeni qúrban etui keshirilmes qatelik bolyp sanalady. Jalpy memleketting sayasy úiym ekendigin basshylyqqa alsaq onyng ómir sýruin qamtamasyz etetin jeke adamdardan qúralghan top. Al sol toptyng memleket mýddesin últtyq mýddemen baylanystyryp, óz jeke mýddelerin últtyq jәne memlekettik mýddelerge sәikestendirgen  kezinde ghana memlekettik mýdde tolyqqandy sipatqa enip, jýzege asyryluy jenil bolady. Olay deuimizge basty sebep memleket basyndaghy toptyng jeke mýddesin nemese naqty iydeyany (V.IY.Lenin jәne bolishevizm iydeyasy) memleket mýddesinen joghary qoiyy memleketti týrli daghdarysqa úshyratatyndyghynda. Búl jerdegi basty mәsele memleketshildik úghymynda, yaghny sayasatkerlerding óz mýddelerin mýlde nemese basym jaghdaylarda úmytyp, memlekettik mýddege qyzmet etui, sonymen qatar, memlekettik mýdde jolynda últtyq mýddeni qúrban etpey, kerisinshe olardyng astasuyn qamtamasyz ete aluynda. Biylikke úmtylushy sayasatkerding óz jeke mýddesinen últtyq, memlekettik mýddeni joghary qongy onyng sol elge adaldyghyn, sanasynyng biyik dengeyin kórsete alady (mysaly, 2000 jylghy AQSh taghy preziydent saylauynyng nәtiyjesine baylanysty demokrat Alibert Gordyng sheshimi). Key kezderi memleketting erekshelikterine sәikes biyleushi top últtyq mýddeni memlekettik mýddening kólenkesinde qaldyruy mýmkin. Búl tústa әriyne, sol memleket negizin qalaushy últtyng da últtyq erekshelikteri de basshylyqqa alynady. Eger últ óz últtyq mýddesining key kezderi eskerilmey qalatyndyghyna mәn bermese onda búl sayasat belgili bir dәrejede ong nәtiyje kórsetui de mýmkin. Memlekettik mýdde qay zamanda bolsyn biyleushi toptyng jeke mýddesinen joghary bolady, kóbinese biyleushi top óz mýddesin memlekettik mýddemen baylanystyryp, ony memleket mýddesining kólenkesinde alyp jýredi.  Al búl tústa kerisinshe últtyq mýddeni memleket mýddesimen qatar qoyyp, onyng meylinshe kópshilik nazarynda boluyna mәn beredi. Adamzat tarihynda  últtyq mýdde men memleket mýddesin tiyimdi astastyra bilgen, óz jeke mýddesin solargha baghyshtaghan tarihy túlghalar az emes mysal retinde Mústafa Kemal Atatýrikti, Nelson Mandelany keltire ketuge bolady. Memleket basshysy jәne biyleushi top óz әreketterinde últtyq mýddege negizdelgen zandargha qatang baghynyp, sol zandar shenberinde әreket jasasa, zandardy óz mýddesine emes  últtyq mýddege sәikestendirse, biylikti menshiktemese ghana últtyq jәne memlekettik mýddege qyzmet etushi sipatyna ene alady.  Eger memleketti biyleushi top óz jeke nemese toptyq mýddesin memleket mýddesinen joghary qoyatyn bolsa, onda qoghamda әrtýrli narazylyq sezimderi tuyndap, jekelegen qogham mýsheleri tarapynan biylikke qarsylyq sezimderi órshy týsedi. Sonymen qatar, nigilistik sezimder úlghaya kele biyleushi top mýddesine baghyndyrylghan memlekettik mýddening qogham tarapynan qoldaugha ie bolmay, anarhiyalyq kónil kýiding basym boluyna alyp kelui mýmkin. Búl óz kezeginde memleketting ishki jәne syrtqy qauipsizdigine әser etedi.

Oyymyzdy qorytyndylar bolsaq, adamdar әrqashan iydealgha úmtylady, zang ghylymynda iydealdy memleket retinde qúqyqtyq memleket tanylady, onyng oryn aluy zang ýstemdigimen baylanystyrylady. Alayda zandardyng ýstemdigin moyynday otyryp olardyng talaptaryn oryndaghanmen túlghanyng ishki mýddesi osy zandargha say kelmese ol zandy ainalyp ótu joldaryn oilastyra bastaydy. Osy tústa qúqyqtyng mýddemen baylanystylyghyn eskersek iydealdy memleketting oryn aluyna zandardyng últtyq mýddege sәikestigi negiz bola alatyndyghyna kóz jetkizemiz. Yaghni, jeke túlghalardyng óz mýddelerin ortaq últtyq mýddege baghyndyra bilui, iri korporasiyalar men konsernderding últtyq mýddeni eskerui, zang shygharushy biylik tarmaghynyng últtyq mýddege negizdelgen zandar qabyldanuyna yqpal etui, al biyleushi toptyng últtyq mýddeni memlekettik mýddemen tiyimdi astastyryp, óz mýddesin solargha baghyndyruy. Múnday memlekette mýdde qaqtyghysy bolmaydy, al mýdde qaqtyghysy bolmaghan jerde qoghamda ýzdiksiz damu ýrdisi oryn alary sózsiz.

«Abai.kz»