Bizding synshylarymyz da, jurnalister de óner adamdary jayly jazghanda akter, rejisser, әnshi, kýishilerdi sóz etedi. Jәne neghúrlym ol Túlgha tanymal bolsa , soghúrlym ol maqala el-elge kóp taraydy. Búl dúrys...

Ózim de kóbi óner adamdary jayly oy tolghaymyn. Alayda,  osy joly men sol jýrisimnen ózgerdim. Sebebi búl azamat erekshe jan. Jәne jalpy júrt ony bile bermeydi. Óitkeni ol sahnagha shyghyp ról oinap, bolmasa әn salyp teledidargha shyqpaghan kisi. Biraq, ýlken túlgha...  Jo-joq boyy úzyn, eki iyghyna eki kisi minetin batyr da emes. Orta boyly, kózinde kózildirik, jýregine eki mәrte ota jasaghan, qyryldap sóileytin qarttau adam. Ol operasiyadan keyin 1 ay bolmay júmysyna kirip ketken Qojanasyr bolmasa ónerding fanaty. Búl-Núrniyaz ... Bolmasa, Núrniyaz Múhanov. Núrmúhan Jantórin atyndaghy Manghystau oblystyq drama teatrynyng irgesin qalaushy. Tek qana teatrdy ashyp qana qoymay úzaq jyldar osy teatrdyng otymen kirip, kýlimen shyqqan azamat.  Qashan kórseng jas baladay jýgirip, qúshaghyn aiqara ashqan atbal agha. Býgingi tanda Qazaqstandaghy teatr menedjmentining kóshbasshysy. Tәjiriybeli, talantty, teatr әlemine tanymal túlgha. Býginde teatrdyng diyrektory bolu- modagha ainalghan kezde  júrt diyrektordy el aldyna shyghyp sóz sóileushi ghana dep úghatyn bolar. Al, shyn mәninde teatr diyrektory degen ýlken kemening kapitany deuge bolady. Óitkeni bar jauapkershilik tek osy diyrektordyng moynynda.

Núrniyazdyng tughan jeri Aqtóbe oblysy, Bayghanin audany. Ol bala kezinen әkesi Múhannyng zergerligin, ústalyghyn, әnshiligin, kýishiligin kórip ósti. Kózine kózildirik siyaqty birdene taghyp alyp әkesining kýn úzaq zergerlikpen jalyqpay ainalysqanyna talay kuә boldy.

Núrniyaz bala kezinen әnge jaqyn boldy. Jәne qashan, qay jastan bastap әn aitqanyn ózi de bilmeydi. Sosyn estigen әnin qaghyp alyp bir sózin týk qaldyrmay qaytalap beredi.  Ekinshi me әlde ýshinshi klasta oqyp jýrgende radiodan Múrat Ahmadiyevtyng «Aspanda kýn sónbesin»  әnine tang qaldy. Ol az degendey Robertino  Loretty degen balanyng әni onyng armany boldy. Robertino... Lorettiyding syzylyp salghan әni – «O, solya mia» ... Qazaqshasy «Kýnim menin» eken... Ol kezde el-el kóbinde radio tyndaydy. Birde Nýrekeng osy Robertino jayly habardy estidi. Netken dauys...Netken әuezdi әuen...Dәl osy Núrashtyng auylynda ósken bala ispetti...Keyde osy Robertino ózining jan dosy siyaqty bop túrady.

Núrniyaz endi qiyalgha berildi. «Bolmasang da úqsap baq, bir jaqsyny kórseniz» degendi týisigimen, tәnimen sezindi. Osynday kýnderding birinde audan ortalyghy Bayghaninge әigili kompozitor Bәkir Tәjibaev kele qalghan. Búl Bәkir aghanyng dýrildep túrghan shaghy. Ásirese, onyng әni «Aq búlaqtyn» jiyn-toyda da, konsertte de qyz-jigitting dalada ot jaghyp, altybaqan tepkende de shyrqap aitar sýiikti әni bolatyn. Bәkir Tәjibaev bala Núrniyazdyng aitqan «Aqmandaylym» әnin tyndady. Shyny kerek, bala Núrniyazdyng ýni tau ishindegi tanghy ózenning shuylynday shyryldap túrghan kezi. Búl kezeng kez-kelgen jas balanyng dausynyng ózgere qoymaghan móldir shaghy. Onyng ýstine Núrniyaz әn salghanda janymen aitady.  Arqasy qozyp, jelke túsy kýdirlenip ketedi. Múndaydy qazaq «arqasy bar» deydi. Núrniyazdyng da әn salghanda osy arqasy ústaytyn.

«Aq mandaylym»  qazaq elining búlbúly Roza Baghlanovanyng oryndauynda ghy Shәmshining әni jәne ol qiyn shygharma. Kóshedegi kim kóringen aita almaydy. Oghan  dauystyng kýshi ghana emes diapozony da qajet. Ásirese, qayyrmasy birneshe oktavadan túrady:

Aynaldym,aq mandaylym,
Aqyldym,bal tandaylym
Jalynda jas dәurende,
Úyalma, «jan sәulem!» de,
Jaqsylyqtyng joq,sәulem,erte-keshi,
Jadyrashy,nazdanshy,erkeleshi.

Aqyn Múzafar Álimbaevtyng sózi de erekshe ghoy. Núrniyaz osy әndi erekshe jaqsy kóretin. Ásirese, «Aqyldym, bal tandaylym» degen joldargha erekshe ekpin beredi. Búl bala jigitting jan-terezesin qaghyp túrghan  óner siqyry bolatyn. Konsertten song Bәkir Tәjibaev Núrniyazdy qasyna shaqyryp aldy da sóilesken. Aghalyq meyirimmen qúshaghyna basqan. Bala Múhanovtyng esi ekeu, týsi tórteu boldy. Almatydan kelgen aqyn agha,kompozitor kókening ózi múnyng dausyna tәnti bolghan. Beu-beu... Núrniyaz alghash ret Almatyda әnshilerdi oqytatyn, dayyndaytyn oqu orny bar ekenin, onyng «konservatoriya» dep atalatynyn osy aghadan estidi.

Almaty túrmaq Aqtóbeni ómirinde bir-aq ret kórgen Núrniyaz mektep bitirgen song astanagha bet aldy. Dәl osy jerde dúrystap jazbasam oqyrman týsinbey qaluy mýmkin. Nýrekeng oqu bitirgen jyly býkil Kenes memleketindegi 10-shy jәne 11-shi synyp týlekteri mektepti birge bitirdi. Yaghni, oqugha týsetin abituriyentter eki esege kóbeygen kez edi. Baghy janyp  Nýrekeng konservatoriyanyng vokaldyq bólimine qabyldanady. IYә. IYә. Biraq, 1-kursqa emes dayyndyq bólimine. Búl degeniniz arnayy bilimi joq jastar 2 jyl osy dayyndyqta oqyp, muzykalyq sauat ashyp dayyndalu degen sóz. Ómirinde fortepianany alghash ret kórgen jas jigit Nýrekene Almatyda bәri qyzyq boldy. Ózi de modadan qalmay bútyna «klesh» shalbar, ýstine balon plash kiygeninde «gorodskoy» bop shygha keldi. Qoy búiralau shashy iyghyna týsken orta boyly әnshi jigitke qyzdar da bey-jay qaramaytyn. Kommunistik danghylynyng boyyndaghy óner ghimaraty da óte әdemi edi. Konservatoriyanyng joghary jaghynda jastar men balalar teatry. Eki ortada kishkene park. Teatrdyng janynda jazghy kinoteatr. Sodan tómen «Gýlder» kafesi. IYә...Ol әigili Múqaghaliydi osy kafeden kórgen. Shalqyp túrghan aqyndy ol alghashynda әnshi eken dep oilap qalghan bolatyn. Gýrildegen aghanyng aqyn ekenin ol keyin bilgen. Al, birden bilgen,týsingeni «podkurstan» oqugha týsse de armiyagha alyp ketetini. Búl endi Nýrekenning tóbesinen jay týskendey boldy. Konsertpen qayda bar dese de, qanshagha bolsa da meyli ghoy. Tek armiyagha barghysy kelmedi. Óstip jýrgende oryssha shyghatyn «Vechernyaya Alma-Ata» gazetinen bir habarlamany kózi shalyp qalghan.  Úmytyp ketippin ghoy. Ol kezde qay kinoteatrda qanday filim, qay teatrda nendey spektakli bolatyny osy basylymgha shyghady. Kino izdep otyryp Nýrekeng myna habarlamany oqyp dir ete týsti. Terlep te ketken. Sovet ýkimetining 50 jyldyq mereytoyyna oray búdan bylay Sovet odaghynda Auyl sharuashylyq institutynng studentterin armiyagha oqu bitirgenshe almaydy eken. Kýndiz túrmaq, syrttay oqityndardy da. Mәә... «Izdegenge súraghan» degen osy shyghar.  Oqugha týsse-әriyne armiyagha barmaydy. Qanday rahat! Biraq, attestatty alu kerek. Ýiden kelgen aqshagha jaqynda ghana «platforma» tufly alghan. Ol әriyne biyik ayaq kiyim. Ýstinde neylon kóilek, ayaqta qap-qara platforma, bútynda klesh qara shalbarmen dekanattaghy hatshy qyzgha bardy. IYә...Ótken joly osy qyzgha dokument ótkizgen bolatyn. Az ghana uaqyt ishinde «gorodskoy» bop shygha kelgen Múhinovty qyz da quana qarsy aldy. Ekeui biraz sóileseken son, keshke kinogha bardy. Qyzdyng oiynda ne bar ekenin eshkim bilmes, al, Núrniyazdyng oiy tek attestatty alu bolatyn. Ol qoshtasarda qyzdyng nәzik sausaqtaryn ústap túryp úzaq túrdy. Anqau qyz sausaghyn jibermey ústaghan jigitti sýieme dep te kýtken bolar... Al, Núrniyaz attestatyn qaytaryp beruin súrady. Ádemi qyz kýrsingendey «jaraydy» dedi. Búira bas myrza attestatyn aldy da qyzgha  «Qosh,rahmet» dep aitugha әzer uaqyt tapty. Qayran aru...Nýrekenning aldaghanyn, arbaghanyn kesh úqqan siyaqty.

Kóp úzamay Núrniyaz Múhanov Auyl sharuashylyq institutynyn, yaghny SHIY-dyng «Pochvennaya agrohimiya» degen fakulitetining syrttay oqityn studenti bop shygha keldi. Biraq, osy kezde konservatoriyanyng studentterin alma jinaugha auyl-auylgha jiberdi. Alghashqy tanystyq, kimning kim ekenin bilu kezeni. Bilgeni studentterding kóbi 5 jyl, teatr fakuliteti tipti 4-aq jyl oqidy eken. Tek búl ghana 7 jyl oquy tiyis. Alma jinap jýrip bireulerden Almatydan eki jyldyq estradalyq jәne opera studiyasy da bar ekenin estidi... Sabaq bastalyp ketti. Studenttik qyzyq kezen. Uaqyt óte berdi. Auyldan ketkenine de 5-6 ay ótip ketti. Dostaryn da,әsirese, anasyn, aghalaryn qatty saghyndy. Saghynbay she? Núrniyaz әkesinen 13-de qalghan. Jetim kónil sondyqtan da anasyn, agha-bauyrlaryn qatty saghynady. Qysqasy, jeltoqsanda auylgha tartty. Oqugha týsken, týspegen dos-jarandarymen bas qosyp,mәz boldy. Jәne estigen janalyghy osy audan ortalyghynda jana avtobaza ashylady eken. Qol qusyryp otyratyn Núrniyaz ba? Almatydaghy oquyn oqudy qoydy da,ýsh ay oqyp jýrgizushi shoferding pravosyn alghan kýni auylgha kelgen jana bes mashinanyng birine otyrdy. Mine...Núrniyaz Múhanovtyng enbek joly osylay bastalghan...Astynda jana mashina... «Jas jýregim dýrsildeydi, Algha tartqan motorday»  dep bolmasa «Qyrmangha kel, qalqatay» dep әn shyrqap jýrgende uaqyt óte berdi.

Kóp úzamay Aqtóbede «Molodye talanty» oblystyq konkursqa qatysyp, diplomgha ie boldy. Ol azday laureattardy Almatygha shaqyrdy. Nýrekendi taghdyr taghy da óner әlemine sýirep alyp keldi. Biraq, búl joly jas jigit opera studiyasyna barugha bel budy.  Barmay  she? Keshegi ózin jaqsy tanityn professor Beken Jylysbaev shaqyrsa nege barmasqa? Nýrekeng osylay muzyka әlemine, óner kóline ene berdi. Opera studiyasy eki jyldyq bolghanymen uaqyt jetpeydi. Kýnde keshke opera teatryndaghy spektakliderge massovkagha, yaghny kópshilik sahnasyna horgha qatysady. Kәuken Kenjetaev, Biybigýl Tólegenova, Roza Jamanova, Álibek Dinishev, Horlay Qalilambekova, Mýsilim, Rishat Abduliyn, Mayra Aymanova, Qúrmanbek Jandarbekov syndy aty anyzgha ainalghan túlghalarmen bir sahnada boludyng sәti týsti. Búl kez Abay atyndaghy opera jәne balet teatrynyng altyn kezi-tyn. Sahnada A.Júbanovtyng «Abay», E. Brusilovskiyding «Qyz-jibek», «Jalbyr», «Er targhyn» M.Tólebaevtyng «Birjan-Sara», K.Kojamiyarovtyng «Nazugum»,  I. Chaykovskiyding «Evgeniy Onegiyn» , «Demon» , «Chio-chio san», «Daisi» E.Rahmadiyevtyng «Qamar súluy», Gh.Júbanovanyn«Júmbaq qyz», Tólebaev pen Brusilovskiy «Amangeldi» syndy ataqty shygharmalardyng әigili sahnada jýrip jatqan kezi. Auyldan kelgen Núrniyaz ýshin búl ýlken mektep boldy. Shyn ómirdin, has talanttardyng qanday bolu kerek ekenin ol osy kezde týsindi.

Oqugha týsken balalardy opera studiyasynda aiyna bir ret foniatr qaraydy. Bireuding tamaghy auyryp qalsa dәrigerden búryn osy foniatrgha barady. Núrniyaz búl kezde opera teatryna ghana qatysyp qoymaydy. Kez-kelgen keshtin, jiyn-toydyng qadirli qonaghy. Túp-túnyq tenor dausymen Italiyanyng opera ariyalarynan bastap, oryssha, qazaqsha әnderdi shyrqaydy. Onyng ýstine “Úyalmaghan әnshi bolar” degendey sahnagha shyghu mәdeniyetin de kiyinu, sәndenudi ýirengen shaghy. Sondyqtan da qoly kóp tiymeydi. Kýnde әn salady. Kýndiz-týni dausyna tynym joq. Osynday kýnderding birinde tamaghy auyrghan. “Suyq tiygen bolar” dep alghashynda ol mәn bergen emes. Alayda, tamaghy auyra bergeni qoymady. Foniatr apayy múqiyat qarady. Basyn shayqap úzaq otyrdy. Birdene aitugha batpay otyrghan synayy bar. Úqqany Núrniyazdyng tamaghynda, jelbezeginde isik payda bolypty. Operasiyagha kónbeytin isik eken. Ne isteu kerek? Qazir emdelmese-jaman aurugha da úlasyp ketu mýmkin. Sondyqtan әndi dogharu qajet. Núrniyaz sharasyzdyqtan ne isterin bilmedi. Búl býtkil armanyna, ertenine josparyna, bolashaghyna nýkte qon,yaghni, ónerdi tastau degen sóz. Núrniyaz bәrin aqylmen úqsa da kónilmen, jýregimen sene almady. Talay týndi úiqysyz ótkizdi, jastyghyn jasqa shylap talay tandy atyrdy...

Kishkentay Núrniyaz elding pysyq balalary sekildi kitapty kóp oqyghan joq. Alayda, zerek bop ósti. Sondyqtan da әkesining etikshiligine, iskerligine qyzygha qaraytyn. Jәne ol kinogha barghandy únatatyn. Áli esinde qasyndaghy joldastarymen birge әdettegidey kinogha bardy. Sózining kóbin týsinbese de suretine qarap bәrin úghady. Onda eki ayaghynan aiyrylghan úshqysh  jayly filim kórsetilgen. Bas keyipkerding ómirge qúshtarlyghy, erligi, órligi, namysy, qayraty, qajyrlylyghy  Núrniyazgha qatty әser etti. Bala Núrniyaz kópke deyin әlgi úshqyshty úmytpay jýrdi. Búl әigili Boris Polevoydyng «Naghyz adam turaly» povesining jelisinde týsirilgen filim bolghanyn keyin bildi. Alekseyding ayaqsyz qalghanyna Núrniyaz qatty kýizelgen. Filimning sonynda ol Meresievting samoletke qayta otyrghanyna qatty quandy. Jәne ishtey ózin sol úshqyshtyng ornyna qoyatyn. Keyin Núrniyaz talay kino kórdi, klasstas    qyz-kelinshekterimen ýndi filimderin talay-talay tamashalady. Biraq, bala kezde kórgen sol filim onyng jadynda mәngi qalyp qoydy.

Núrniyaz qansha qinalsa da auylgha qaytyp keldi. Joldas-jora, aghayyn-tumanyng ishinde jan jarasy birte-birte azaytqan. «Tiri adam-tirshiligin jasaydy» degendey óleng aitpaytyn adamdardyng da kýlip-oynap jýrgendigin kórgende kónili ornyna týse bastady. Alayda, óner atty ózenge bir týsken adam jaghalaudan úzap kete almaydy.

Shopyr jigit endi Shymkenttegi mәdeni-aghartu institutyna baryp týsti. Jәne op-onay top ete qaldy. Konservatoriyada  jýrip podkursta, opera studiyasynda oqyghan,  akademiyalyq opera-balet teatrynyng sahnasyna talay shyqqan saqa abituriyentti  «kulit prosviyt» quana qarsy aldy. Múhanov osynda oqyp jýrip Bótagóz esimdi Bayghaninning qyzyna ýilendi. Ózi aitqan «Bótagózdi» jazghan da, alghan da Múhanov edi. Bala-shaghaly boldy. Uaqyt zu etip óte berdi. Ol oqu bitirgen jyly Guriev oblysy ekige bólinip biri-Guriev, ekinshisi-Manghystau oblysy bolyp ashyldy. Jana oblysqa jas kadrlar kerek edi. Núrniyaz birden oblystyq ONMS-oblystyq shygharmashylyq ortalyqtyng diyrektory bolyp taghayyndaldy. Jas jigit búl jerde tabany kýrektey 17 jyl enbek etti. Keyin Manghystau oblysy 1987 jabylyp qayta Gurievke kóshkende Múhanov oblys ortalyghyna barmay qalyp qaldy. Qarap jýretin Nýrekeng be? Oblys kóshkenimen quyrshaq teatry qaldy. Ol osy orys quyrshaq teatryna diyrektordyng orynbasary bop kirdi. Kóp úzamay Almatygha baryp quyrshaq teatryna kire almay jýrgen bes balany Shevchenko qalasyna shaqyryp, osy orys quyrshaq teatrynyn  janynan qazaq truppasyn ashty. Búl onyng últjandy ekenining dәleli edi. Bolashaqta qazaq tilin bala kezden estip, úghyp ósuine kerek degen oiy bolatyn. Kóp úzamay jas jigitti Eraly audanynyng mәdeniyet bólimin basqarugha shaqyrdy. Núrniyaz Múhanov búl jerde de úshan-teniz júmys istedi. Aldymen ózi múryndyq bolyp Manghystau ónirining kýilerin, sonan song әnderin notagha týsirdi de respublikadaghy barlyq muzyka uchiliyshelerge taratty. Áriyne, búl Mәdeniyet ministrligining júmysy. Al, bizding Múhanov osyghan bir tiyn almay ózi atqardy. Kóp úzamay últ-aspaptyq «Manghystau marjandary» ansambilin qúrdy. Orkestrding dombyra, sherter, asatayaq, shanqobyz, syrnay, jetigen siyaqty aspaptaryn Almatygha baryp ózi alyp keldi. Onda da bәri shyn sheberding qolynan shyqqan su jana aspaptar bolatyn. 40 adamnan túratyn orkestrge sheteldik materialdan tikken kostummen auyl artisteri sahnagha shygha kelgende júrt tang qalysty. Tang qalmasqa shara qalmaytyn. Núrniyaz Múhanovtyng ashqan ansambli Sovet odaghynyng elshisi bolyp Aljirda óner kórsetken.

Sol sebep te shyghar Núrniyaz Múhanov Moskvagha arnayy shaqyrylyp Mәdeniyet ministri S.Demichevting qolynan «Mәdeniyet ýzdigi» tós belgisin aldy. Qazaqsatnda eki adamgha berilgen  «Mәdeniyetke enbek sinirgen qayratker» ataghyna da ie boldy. Búl Núrniyaz Múhanovtyng adal enbegining jemisi bolatyn. Osy kezenderde Nýrekeng el ishin aralap jýrip qol ónerin,әsirese, zergerlik búiymdardy jinay bastady. Berisi Batys Qazaqstannan bastap, sonau Ózbekstandaghy qaraqalpaq, tipti, tәjik aghayyndarynan joghalyp bara jatqan kóne búiymdardy izdep jinap jýrdi. Búl kez qiyn kez bolatyn. Qazaqstan óz tәuelsizdigin alghanmen el ishi kýizelgen shaghy. Sondyqtan da nebir qymbat búiymdar qúr bekerge satylyp ketip jatty. Ásirese, múnay jaghalap kelgen Amerika, Angliya, Fransiya siyaqty elderding azamattary atadan balagha, әjeden nemerege miras bolghan zergerlik  әshekeyler su teginge ketip jatty... Átten... Zaman...Býginde bizding Respublikada Ortalyq, oblystyq muzeylerden basqa osy zergerlik búiymdar tek eki adamda ghana bar. Biri- Alashtyng atpal azamaty, qogham qayratkeri, mәdeniyet janashyry Imanghaly Tasmaghanbetov bolsa, ekinshisi- osy bizding Núrniyaz Múqanov.

Nýrekeng Manghystau oblysy bop qayta ashylghanda osy ónirding mәdeniyet salasyn úzaq jyl basqardy. Búl kez Qazaqstannyng tәuelsiz bolyp, óz territoriyamyzdy shegelep, óz әnúran, óz Eltanbamyzdy bekitken «altyn kezender» edi. Oblys ortalyqtarynda birinen song biri qazaq tili ortalyqtary, gazet-jurnaldar jәne teatrlar ashylyp jatqan bolatyn. Eks-Preziydent N.Nazarbaevtyn  Manghystaugha kezekti saparynda qazaq teatryn ashu mәselesi kóterildi. «Nege teatr ashpaysyndar?» degen súraqqa oblys basshysy : «Bizding kórermen dayyn emes» degen. Preziydent qolyn bir-aq siltep: «Teatr ashylsyn» dedi. Preziydent aitty, bitti, oblys әkiminen bastap barlyghy osy teatrdy ashugha júmyldyryldy.  «Atqa jenil telpekbay» búl sharua da Múhanovqa jýkteldi. Qysyl-tayang kezde «Barmaq basty-qaz qysty» bop satylyp ketken kinoteatrdyng ghimaratyn qaytaru kerek edi. Kezinde «bes tiyngha» satylghan ghimaratty әkimdik qayta satyp alugha mәjbýr boldy. Núrniyaz  jóndeu júmysynan bastap endi kadr mәselesimen de ainalysty. Aqtauda akter, rejisser degen atymen joq. Ne isteu kerek? Nýrekeng alyp-úshyp Almatydaghy T.Jýrgenov atyndaghy óner Akademiyasyna tartty. Professor Maman Bayserkenovpen aqyldasyp, akterlyq sostavqa 3-kurstyng studentterin, al rejisserge jana ghana bitirip Kókshetaugha ketken Gýlsina Merghaliyeva men Gýl Ziyatovany úsyndy. Aldyna qoyghan maqsatyna jetpey qoymaytyn Múhanov Kókshetau qalasyna ana eki qyzdy izdep keldi. Qonaq ýige ornalasqan song teatrgha kelgen. Súrastyra kelse eki qyz teatrda joq. Olardyng qayda túratynyn eshkim bilmeydi. Aqyry súrap jýrip Gýlsinanyng telefonyn tapqan. Biraq, ol sóndiruli. Nýrekeng osylay eki kýn jatqan. Songhy ret aqyry telefonyn kóterdi-au. Qyzdar Kókshetaugha demalysqa ketken eken. Nýrekeng Gýlsinany Aqtaugha shaqyrdy.  «Pәterindi berem, ne  kerek jaghdayyndy jasaymyn, eng negizgisi búl- sening óz teatryng bolady» degende qyzdar kóndi. Kelgen song Nýrekeng teatrdaghy barlyq artisterge de, júmysshylargha da bar jaghdayyn jasap berdi. Pәterlerin alyp berdi. Tipti bas rejisser Gýlsinanyng әke-sheshesin sonau Samaradan kóshirip alyp berdi. Bir emes, eki qabatty eki ýy alyp beruge qol úshyn berdi. Áytpese, jap-jas qyzda onday aqsha qayda? Osyny bilgen Núrniyaz ýiding de, jerding de aqshasyn sheship bergen. Ia,búl tek Múhanovtyng ghana qolynan keletin jomarttyq edi.

Núrniyaz Múhanov әri oblystyng mәdeniyet bólimin basqara otyryp, diyrektorlyq qyzmetti qosa atqaryp jýrip teatrdy ayaghynan túrghyzdy. Sahnanyng shtanketinen bastap , kiyim tigu, butofor jasau, jaryq, muzyka degenderding bәrin ózi qadaghalap otyrdy. Ásirese, akterlerden bastap tehnikalyq bólimdegi mamandardy Almatydaghy T.Jýrgenov akademiyasyna 6 ailyq kursqa jiberip oqytqyzdy. Búl Múhanovtyng tannyng atysy, týnning ortasyna deyingi enbegi -naghyz fanatizm edi. Ónerge degen mahabbat, sahnagha degen saghynysh eng bastysy -Núrniyazdyng algha qoyghan maqsatyna qalay da jetu qaghidasy, adamy óresining biyiktigi edi.

Núrniyaz Múhanov býgingi tandaghy qazaq ónerinde óz orny bar ýlken túlgha. Onyng enbegi tek Manghystau ónirine ghana emes, býkil Qazaqstangha ortaq. Ásirese, ol ótkizip jýrgen Kaspy tenizi manyndaghy memleketterding halyqaralyq teatr festivali de onyng enbegi. Nýrekeng sonymen birge jas teatrgha  qazaq ónerining dara túlghasy Núrmúhan Jantórinning  atyn alyp beruge de zor enbek sinirgen. Osynday kezde  riza bolasyn. Sabira Mayqanova , Ydyrys Noghaybaev, Múhtar Baqtygereev, Sabira Sattarova, Fariza Shәripova syndy o dýniyelik bolghan daryndylargha dәl Núrniyaz Múhanovtay daryndy  ini bermegenine qynjylasyn.

Men Nýrekendi ótken joly kórdim. Ekeumiz shay ishtik. Ol qaljyndap qoyady. Alayda qabaghynda renish, kózinde múng barday sezildi...Zymyraghan uaqyt-ay...Nýrekenning qop-qong qara shashy agharyp ketipti.

Nýrekeng qazir teatrdan ketken. Dúrysy-ketirgen. Teatrdan bireuler aryz jazghan dep estidim. Jәne jazghan óz shәkirtteri deydi. Atyn atamay-aq qoyayyn. Sebebi Núrniyaz Múhanovtyng adamgershiligi, aqtyghy, adaldyghy әigili Aytmatov aitpaqshy...Ol-biyik azamat... Biyik... Jasay ber, biyik agha...

Talghat Temenov, 

Qazaqstannyng halyq әrtisi, kino jәne teatr rejisseri

Abai.kz