Dәl qazirgi tanda ne birynghay qazaqsha emes, ne birynghay oryssha emes eki tildi qatar qoyyrtpaqtap habar taratatyn telearnalar qatary kóbeyip otyr. Solardyng basynda túrghandardyng biri - «Elarna». Búl telearnanyng býgingi dýbara keypinen góri kezindegi eng әuelgi «Habar-2» bolyp qúrylyp, dýrkirep túrghan shaghy qazaqqa bir taban jaqyndau edi. Qazir «Elarnanyn» tórinde  eki kýnning birinde Aygýl Mýkey men Bayan Esentaeva siyaqty júldyzdar shyghyp alyp, oryssha-qazaqsha aralastyryp sayrap, baghdarlama jýrgizedi.  Olargha efirding altyn uaqytyn osylaysha óz bilermendigimen bylghaugha kimning pәrmen berip qoyghanynan bizding habarymyz joq. «Elarnany» jastar arnasy deymiz. Sonda jastardy eki tildi qatar qoyyrtpaqtap sóileytin, mәngýrttikke tәrbiyelep jatqanymyz ba? Qazir «Elarna» Bayan Esentaeva degen biykeshimiz týsirgen «Ghajyq jýrek» deytúghyn telehikayany kórsetip jatyr. Otandyq tuyndyny úsynghany jaqsy-aq dep qolday keteyik desek, búl jerde de bastan-ayaq oryssha-qazaqsha aralasyp ketken. Sol Bayan ótken jyldan beri «Saz әlemi» deytúghyn baghdarlamada júldyzdardy jarystyryp, onda da eki tildi qosarlap, tyndarmandy mezi qylyp edi. Endi qarap otyrsaq, búl ýrdis kәdimgidey beleng alyp, qalyptasyp kele jatqan siyaqty. Múnyng sony qazaq tilin ózge tilding tasasynda  jýretin, ekinshi qatardaghy miskin tilge ainaldyryp jiberetin ýrdiske jeteleui әbden mýmkin.

Dәl qazirgi tanda ne birynghay qazaqsha emes, ne birynghay oryssha emes eki tildi qatar qoyyrtpaqtap habar taratatyn telearnalar qatary kóbeyip otyr. Solardyng basynda túrghandardyng biri - «Elarna». Búl telearnanyng býgingi dýbara keypinen góri kezindegi eng әuelgi «Habar-2» bolyp qúrylyp, dýrkirep túrghan shaghy qazaqqa bir taban jaqyndau edi. Qazir «Elarnanyn» tórinde  eki kýnning birinde Aygýl Mýkey men Bayan Esentaeva siyaqty júldyzdar shyghyp alyp, oryssha-qazaqsha aralastyryp sayrap, baghdarlama jýrgizedi.  Olargha efirding altyn uaqytyn osylaysha óz bilermendigimen bylghaugha kimning pәrmen berip qoyghanynan bizding habarymyz joq. «Elarnany» jastar arnasy deymiz. Sonda jastardy eki tildi qatar qoyyrtpaqtap sóileytin, mәngýrttikke tәrbiyelep jatqanymyz ba? Qazir «Elarna» Bayan Esentaeva degen biykeshimiz týsirgen «Ghajyq jýrek» deytúghyn telehikayany kórsetip jatyr. Otandyq tuyndyny úsynghany jaqsy-aq dep qolday keteyik desek, búl jerde de bastan-ayaq oryssha-qazaqsha aralasyp ketken. Sol Bayan ótken jyldan beri «Saz әlemi» deytúghyn baghdarlamada júldyzdardy jarystyryp, onda da eki tildi qosarlap, tyndarmandy mezi qylyp edi. Endi qarap otyrsaq, búl ýrdis kәdimgidey beleng alyp, qalyptasyp kele jatqan siyaqty. Múnyng sony qazaq tilin ózge tilding tasasynda  jýretin, ekinshi qatardaghy miskin tilge ainaldyryp jiberetin ýrdiske jeteleui әbden mýmkin. Aynalamyzgha qarasaq birde-bir elding telearnasy eki tildi qatar qoyyrpaqtap, shúbarala baghdarlama jasap jatqan joq.  Aynalyp kelgende, búl qazaq tildi kemsitip, qorlaudyng bir týri. Ana tiline enjar qaraytyn sayasattaghy N.Erimbetov siyaqtylardyng BAQ manynan da tabylyp, efirding qúlaghyn ústap otyruy ókinishti-aq. Múnday shúbaralalyq auruy birtindep gazet-jurnaldargha da «júghysty» bolyp, keybir ana tildi gazetterimiz oryssha aralastyryp jýrgenin bayqap otyrmyz. Mәdeniyet jәne aqparat ministrligi osynday kelensizdikke búdan bylay tosqauyl qoysa, qúba-qúp bolar edi.

BAQ-taghy alabajaq qostildilik auruy bilim salasynda da әbden qanatyn kenge jayyp, shekten shyghyp otyr. Qazaqtyng qalasy men dalasyna attap bassang aralas mektepti jolyqtyrasyn. Búl «әigili dәstýr» endi balabaqsha aulasynan da óz mekenin tauyp jýrgeni. Tәuelsiz memleketting buyny qatpaghan baldyrghandaryn eki tildi qatar shúbarlap tәrbiyelep jatqan Bilim jәne ghylym ministrligining de qúlaghyna altyn syrgha deymiz .  Búl «aralas auruy» sonau kenestik kemengerlerding bizge qaldyrghan mәngilik syiy bolsa kerek. Bayaghyda Kolbin degen qasqa «molalarymyz da birge bolsyn» dep soghypty ghoy. Endi mine sol shenberden shygha almay shyrmalyp jýrmiz.  
«Elarnany» sauyqtyq, sporttyq jastardyng arnasy dep kýpsinip qoyamyz. Sonda kókórim jastardy nening qúrmetine shúbarlanghan tilmen tәrbiyelep jatyrmyz? Bylay qarasaq, «Elarna» Bayan Esentaevagha tiyesili siyaqty. Qashan kórseng qasyn kerip júldyz qyzymyz otyrady. Dúrys-aq júmys jasaydy eken, janasha oilay biledi, produserlik qyry da jaman emes. Al ol hanymnyng qazaqsha baghdarlamagha oryssha sóilep shyqqany da tapqyrlyq pa? Bizdinshe búl últty qorlaudyng zamanauy ýlgisi siyaqty. Aygýl Mýkey degen әigili telejýrgizushining de tilimizdi shúbarlaugha shelek-shelek ter tógip jýrgenin qalay týsinemiz? Aynalyp kelgende búl bilimdilikting belgisi emes, óz tamyrynan ajyrap, qalbalaqtaghan qanbaqtyng ayanyshty halin keshu degen sóz. Aytayyn degenimiz osy edi. 
B.BALYQBAY

"Halyq sózi" gazeti