Memlekettik tilding mәrtebesi 30 jyl ishinde naqtylanbady. Tiyisti túghyryna qona almaghan qazaq tili býginde qoghamnyng jartysy ýshin ýlken mәsele, al jartysyna mýlde kerek emes siyaqty. Tipti qazaq tilin býginde key qazaqtyng ózi qajet etpeytindey.

Núr-Súltan qalasynda qazaq mektebinde orys synybyn ashu kerek degen mәseleni kóterip, bir top әiel dau shygharghan. Barlyghy derlik qazaqtar. Búl turaly qogham belsendisi, ústaz Ayatjan Ahmetjanúly bylay dep jazba qaldyrdy:

“Býgin bir mektepti qazaq etip saqtap qalu ýshin jinalys boldy. Mәjilis deputattary qatysty. Búndaygha ysyldyq qoy, zandyq túrghyda biraz ata-analardy ornyna qoydyq.

Til janashyrlary biraz leksiya oqydy. Qyrghyn dau boldy. Álim kelgenshe bala qúqy búzylmaytynyn zang boyynsha týsindirip, basqa mektepke barasyz. Búl mektep taza qazaq bop qalady dep kesimdi sóz aittym. (Bir resmy men sheshetindey)

Eng ókinishtisi orys synybyn talap etip otyrghan kileng qazaq. Sol qazaqtyng biri jinalystan shyqqasyn esik aldynda túryp, býgingi sóilegen sózderding bәrin týsirip aldym. Tolyq viydeo jasadym. Reseyge, Putinge tike jiberem, - deydi. (qazaq әiel). Deputattarymyzdyng kózin baqyraytyp qoyyp, Putinmen qorqytty. Baratyn jerine bar dedim kýiip ketip”.

Oqigha Núr-Súltan qalasyndaghy №93-mektebinde bolghan. Atalghan mәselege baylanysty mektep basshylyghy ashyq jiyn ótkizip, jiyngha tilge janashyr bolyp jýrgen qogham belsendileri, deputattar qatysty. Olardyng arasynda Mәjilis deputaty Qazybek Isa, Janarbek Áshimjan, Amanjol Áltay, Maqpal Mysa jәne aqyn Dәuletkerey Kәpúly, Qazaq til qoghamynyng mýshesi Serik Erghali, Himiya ghylymdary boyynsha PhD doktorant, Núr-Súltan qalasynda №90 mektep-gimnaziyanyng diyrektory Ayatjan Ahmetjanúly bolghan.

Jiyn qyzu talqymen ótken. Tipti bir ata-ana jiyndy tolyq viydeogha týsirip alghanyn, viydeony Putinge jiberetinin aitqan. Qazaq tili qoghamynyng mýshesi Serik Erghaliy búl mәselege qatysty bylay dep jazdy:

“Til mәselesi maydangha ainalyp barady... Jasyratyny joq. Býgin ghana astanalyq jana ashylghaly otyrghan 93-mektepting taghdyry kókpargha týsti. Onshaqty qazaq kelinshegi kelip, ózderining qúqyqtaryn algha salyp, orys synybyn ashudy talap etti. Búl jaytty aldyn ala estigen ziyaly qauym, bir top mәjilismen jәne qalalyq shendiler, til janashyrlary birigip, iritkige qarsy túrugha tura keldi. Álgi onshaqty kelinshek qazaqsha jaqsy týsinedi, jartysy sóileydi, biraq balalaryn orys synybyna beruge baryn saldy. Ortasynda bir jigit bar. Bayqaghanym jәne bir kelinshekting aituynsha, kýieui ofiyser eken, soghan qaraghanda barlyghy da qazaq әskerining qyzmetshileri sekildi. Kezek pe kezek sóilep aryndaryn basqanday boldyq. Ásirese Ayatjan Ahmetjanúlynyng sózi naqty әri sheshimge toly boldy: zang boyynsha radiusy 2 shaqyrymgha deyingi manaydaghy kez kelgen mektep tanday beruge bolady eken. Sotta búl jaghynan jene almaysyndar dep Ayatjan mandaygha úrghanday etip aitty. Al búlar janadan salynghan Bravo túrghyn ýy keshenining janyndaghy 1200 oryndyq mektepti iyelengisi keledi. Ýy ishinen ýy tikkisi keledi. Tórt kelinshekting esimderi - kәdimgi Jәmiylә, Samal, Áygerim, Sholpan! Rulary – uaq, qypshaq, arghyn, bireui ruyn bilmeydi – reseylikpin deydi. Búlar – bizding songhy 30 jyldyq tәuelsizdik dәuirining úrpaghy. Búlardy kinәlaugha bola ma?! Meninshe joq. Olargha bir súraq qoyyp, ýsh argument aitularyn súradym: Nelikten balasyn oryssha oqytpaq? Býgingi búl oqigha, parlamentte mayshammen qaraugha túratyn mәsele baryn anghartty!” - dedi.

Ókinishke oray memlekettik tilge qatysty qoghamdaghy qayshylyqtar sany artuda. Mysaly Jezqazghan qalasynda "Dobrosen" sauda ýiinde memlekettik tilde baghalardyng jazylmaghanyn aitqan tútynushy men satushy arasynda janjal shyghyp, tóbeles payda bolghan. Oqighanyng viydeosy jelide tarap, qoghamdy dau tudyrdy. Artynsha oqighagha baylanysty Jezqazghan qalasynyng baspasóz hatshylyghy kelesidey habarlamany taratty:

"Býgin Jezqazghan qalasy әkimshiligimen, prokuratura jәne polisiyamen "Dobrosen" sauda ýiining basshylarymen týsindirme júmystary jýrgizildi.

Týsindirme júmystary dúrys qabyldanyp, bolghan oqigha boyynsha ókinish bildirilip, jaqyn arada til mәselesi boyynsha tughan kemshilikterdi joyatyndyghy turaly mәlimdedi.

Qúrmetti jeli qoldanushylary biz kópúltty memleket ekenimizdi úmytpauymyz kerek. Sondyqtan últtyq, nәsildik, azamattardyng últtyq ar-namysy men qadir-qasiyetin qorlaugha baghyttalghan qasaqana әreketterge jol berilmeu qajet".

Qaztay Janerke Jandosqyzy

Abai.kz