Izraili qalay ozdy?..
Býginde Izraili jan basyna shaqqandaghy startaptar sany jaghynan әlemning kez-kelgen elin basyp ozady, olardyng sany 4 000-nan asady eken. Osy kýnge deyin qarjygerler osynau oimaqtay elding startaptardy qarjylandyrady degenge senbegen. Biraq qazir AQSh – tyng Niu-Djersy shtanyna syiyp ketetin 9 milliondy halqy bar Izrailide qúny 1 milliard dollorgha jetetin jeke kompaniyalar ornalasqan. Izraili qalaysha tehnologiyalyq derjavagha ainaldy?
Joghary investisiya. Izrailide ghylym men tehnologiya eng damyghan salalardyng biri. 2015 jyly elding JIÓ-ning 4,3 % azamattyq zertteuler men әzirlemelerge júmsaldy. Búl әlemdegi eng joghary kórsetkish. 2019 jyly Izraili Bloomberg Innovation Index reytinginde eng innovasiyalyq elder tiziminde besinshi oryndy iyelendi. Million túrghyngha shaqqandaghy ghylymy jariyalanymdar boyynsha әlemde 13-shi orynda túr.
2014 jyly Izraili ghalymdarynyng dýnie jýzi boyynsha jariyalaghan ghylymy maqalalar ýlesi (0,9 %) dýnie jýzindegi halyq ýlesinen (0,1 %) әldeqayda joghary boldy. Kóptegen amerikandyq venchurlyq kapitalistterding Izrailide kenseleri bar, al basqalary izrailidik startaptargha investisiya salady. Izrailige qansha venchurlyq kapitalister investisiya salyp jatqanyn dәl anyqtau qiyn, biraq keybir baghalaular boyynsha búl shamamen 200 otandyq firma, 60 korporativtik jәne 70 sheteldik kompaniyalar eken. 2015 jyldan beri Izrailide jyl sayyn orta eseppen 23 venchurlyq firma ashylghan.
Sauaty joghary halyq. Izraili iri joghary tehnologiyalyq kompaniyalardyng otanyna ainaldy, sebebi, múndaghy jergilikti halyq әlemning ýzdik tehnologiyalardyng tilin mengergen.
Álemdegi eng ýzdik 500 tehnologiyalyq alpauyt kompaniyalardyng alpysy Izrailide zertteu jәne innovasiyalyq ortalyqtaryn ashqan. Izraili halqy naryqtaghy damyghan elderining ishindegi eng jasy. 2020 jylghy mәlimet boyynsha halqynyng 28 %-yn 15 jasqa tolmaghandar qúraydy eken. Al, damyghan elderde búl kórsetkish 16 %-dy qúrady. Izrailidikterding 60 payyzy enbekke jaramdy halyq. Jastary ózderining qarjylyq bolashaghyna optimistik kózqarasta eken. 2020 jylghy jaghday boyynsha 25 pen 34 jas aralyghyndaghy izrailidikterding 47 %-y kolledjdi bitirgen (EYDÚ boyynsha 45 %-dan sәl joghary). Yaghni, ósip kele jatqan bilimdi jastar toby bolashaqta Izrailiding úzaq merzimdi ekonomikalyq tabysyn qamtamasyz etedi degen sóz.
Jahandanudyng paydasy. Izraili jahandyq ýles portfelin qúrghysy keletin investorlar ýshin tartymdy núsqagha ainala bildi. El әleumettik-ekonomikalyq, geosayasy jәne tehnologiyalyq ýrdisterding songhy mýmkindikterinen payda kórudi qalaydy. Izraili Ekonomikalyq yntymaqtastyq jәne damu úiymynyng (EYDÚ) mýshesi retinde 10 jyl ishinde damyghan naryghy bar elge ainalyp ýlgerdi. Izraili jeke tehnologiya sektory - jahandyq venchurlyq kapital men jeke investorlardyng investisiya ortalyghyna ainaldy. Búl sektor 2021 jyly 26 milliard dollargha juyq venchurlyq kapital aldy, búl degenimiz jalpy Europa alghan qarjylandyrudyng tórtten bir bóligi. Býginde izrailidik kәsipkerler ekinshi ne ýshinshi startaptaryn iske qosyp jatyr. Songhy onjyldyqta jahandyq tehnologiyalyq kompaniyalarda júmys istegen injenerler, operatorlar jәne basshylar korporativtik ortany tastap, ózderi qúryltayshylargha ainaluda. Yaghni, bankte kóp aqsha bolghan sayyn startaptar daryndy adamdardy jaldap, keneye týsedi. Nәtiyjesinde Izraili AQSh-tyng tehnologiyalyq aksiyalarynan túratyn Nasdaq birjasynda AQSh pen Qytaydan keyin ýshinshi orynda túr. Izrailidikter kóptegen jana Google tehnologiyalaryn jasady. Izrailide әlemdegi eng iri prosessor óndirushisi Intel zauytynda 11 000-nan astam adam júmys isteydi. «Microsoft» «jartylay izrailidik» kompaniya bolyp sanalady, izrailidik sarapshylar milliondaghan kompiuterlerde júmys isteytin Windows baghdarlamalyq jasaqtamasyn әzirleuge ýles qosty. IBM, PayPal, Cisco, Amazon, Facebook siyaqty iri kompaniyalardyng ghylymiy-zertteu jәne tәjiriybelik-konstruktorlyq sektorlary, sonday-aq tehnologiya importy Izrailiding JIÓ-ning 12,5 % qúraydy.
2021 jyl Izraili tehnologiyalyq kompaniyalary ýshin rekordtyq jyl boldy, biraq 2022 jyl odan da tabysty boluy mýmkin. Biylghy jyldyng basynan beri 212 mәmile jasalyp, elge 5,58 milliard dollar tartyldy. 2022 jyly әrqaysysynyng qúny 100 million dollardan asatyn 14 mәmile jasalady dep kýtilude. Búl jalpy jinalghan qarajattyng 44 % qúraydy eken.
Kerimsal Júbatqanov
Abai.kz