Qazaqstanda jyl sayyn ózining aty-jónindegi -ov, -ev, -in qosymshalarynan arylyp, qújattaryn qayta rәsimdep jatqandar sany arta týsude. Búl qazaq qoghamyndaghy qazaqilanu ýrdisinen qalys qalmaudyng qamy ma, әlde onyng sayasy sebepteri bar ma?
Jaqynda sayasattanushy Aydos Sarym da ózining qújattaryn ov jalghauynan tazartty. Ol kópten beri basylym betterinde Aydos Sarym bolyp atalyp jýrse de, qújattaryndaghy «ov» degen jalghau maza bermepti. Sondyqtan ol ótken aida Halyqqa qyzmet kórsetu ortalyghyna baryp, aryz jazyp, barlyq qújattaryn janartty. Múnyng bir ghana sebebi bar: ol - namys, úyat dep týsindiredi sayasattanushy. «Endigi uaqytta mening de zamandastyrymdy «osy jauyr bolghan imperlik jalghaulardan bas tartyndar, Resey «apataygha» qosh dender, qazaqshylyqqa úmtylyndar» dep aitugha tolyq qaqym bar siyaqty», - deydi Aydos Sarym. 
Biylghy jyldan bastap -ov jalghauynan arylghandar qatarynda senator Múrat Baqtiyarúly da bar. Ol adamnyng aty-jóni onyng tegine ghana emes, últtyq ereksheligine de menzeytinin eske salghan. «Kezinde ortaq sovet últyn jasaghylary kelgenimen, búl jýzege aspaghany mәlim. Halyqtyng ózgesheligi adamnyng aty-jóni, tili, dәstýri, dini jәne taghy basqa qúndylyqtary arqyly kórinedi. Bizding últymyz qazaq bolghandyqtan, soghan tәn erekshelikterdi saqtaghan dúrys», - dep esepteydi deputat. 

Qazaqstanda jyl sayyn ózining aty-jónindegi -ov, -ev, -in qosymshalarynan arylyp, qújattaryn qayta rәsimdep jatqandar sany arta týsude. Búl qazaq qoghamyndaghy qazaqilanu ýrdisinen qalys qalmaudyng qamy ma, әlde onyng sayasy sebepteri bar ma?
Jaqynda sayasattanushy Aydos Sarym da ózining qújattaryn ov jalghauynan tazartty. Ol kópten beri basylym betterinde Aydos Sarym bolyp atalyp jýrse de, qújattaryndaghy «ov» degen jalghau maza bermepti. Sondyqtan ol ótken aida Halyqqa qyzmet kórsetu ortalyghyna baryp, aryz jazyp, barlyq qújattaryn janartty. Múnyng bir ghana sebebi bar: ol - namys, úyat dep týsindiredi sayasattanushy. «Endigi uaqytta mening de zamandastyrymdy «osy jauyr bolghan imperlik jalghaulardan bas tartyndar, Resey «apataygha» qosh dender, qazaqshylyqqa úmtylyndar» dep aitugha tolyq qaqym bar siyaqty», - deydi Aydos Sarym. 
Biylghy jyldan bastap -ov jalghauynan arylghandar qatarynda senator Múrat Baqtiyarúly da bar. Ol adamnyng aty-jóni onyng tegine ghana emes, últtyq ereksheligine de menzeytinin eske salghan. «Kezinde ortaq sovet últyn jasaghylary kelgenimen, búl jýzege aspaghany mәlim. Halyqtyng ózgesheligi adamnyng aty-jóni, tili, dәstýri, dini jәne taghy basqa qúndylyqtary arqyly kórinedi. Bizding últymyz qazaq bolghandyqtan, soghan tәn erekshelikterdi saqtaghan dúrys», - dep esepteydi deputat. 
Aydos Sarymnyng oiynsha, «ov»-»ev»-terden qútylugha azamattardyng tek erinshektigi, salghyrttyghy men jalqaulyghy kedergi bolyp túr. «Al búl sharuagha - qaghaz toltyru, kenes alu, suretke týsuge (barlyghy bir jerde) nebary 30-40 minuttay uaqytym ketti. Bir aptadan keyin baryp jana ýlgidegi qújattarymdy qolyma aldym. Esesine, jana qújattardyng mýmkindikteri de kóp ekenine kóz jetkizdim. Búl «elektrondy sandyq qol» siyaqty zamanauy mýmkindikterdi paydalanugha jol ashady eken», - deydi sarapshy.

Azat sana adamnyng atyn dúrys jazudan bastalady...
Senator Gharifolla Esim -ov jalghauyn qújattarynan kenes dәuiri kezinde joyypty. «Sol uaqytta búl turaly arnayy zang joqtyghyna qaramastan, maghan qújattarymdy ózgertip berdi», - deydi senator. Onyng aituynsha, adamnyng aty-jóninde kóp mәn bar. «Azat sana degen adamnyng ózining atyn, tegin dúrys jazudan bastalady. Aty-jóni týzelmese, ol adamnyng bir ayaghy - tәuelsizdikte, ekinshisi - kenestik, kommunistik dәuirde qalghanmen birdey».
Qazir onyng aituynsha, -ov, -evten arylugha mýmkindik beretin zang bar. Yaghny familiyany eki jaghdayda jazugha bolady: birinshisi - adamnyng esimi jәne eshqanday jalghausyz әkesining aty kórsetiledi. Ekinshisi - adamnyng esimi, sonan keyin kimning úly, qyzy ekendigi jazylady. «Bauyrjan Momyshúly kenestik zamanda asqan batyrlyq jasap, ózin Momyshúly dep jazdyrdy. Búl qazaqqa, aty-jónining ataluyna, qazaqtyng at qongyna baylanysty bir jaqsy ýlgi edi. Biraq tәuelsizdik alghanymyzgha jiyrma jyl ótse de, әli soghan jete almay kelemiz. Kóptegen azamattargha kenestik dәstýrdegi qalyp únaytyn tәrizdi», - deydi senator. Degenmen onyng aituynsha, Senatta jaqsy ýrdis qalyptasqan. Mәselen, Qayrat Mәmi, Gharifolla Esim, Múrat Baqtiyarúly, Serik Aqylbay siyaqty senatorlar kenestik jalghaudan bayaghyda qútylghan. Endi azamattardyng aty-jónderin jazudyng janasha dәstýri nyghaya týsetin shyghar dep oilaydy senator.

Gharifolla ESIM, senator: 
- Qazir jastardyng kóp­shi­ligi ózderining aty-jónderin týzedi. Jastar degenimiz - bolashaq. Al keyin jastardyng aty-jónderi basqasha, búrynghy úrpaqtyng attary ózgeshe jazylsa, týsinbestik oryn almay ma? Jastar: «Bizding әkelerimiz, atalarymyz kenes dәuirinen ketpey, sonda qalghan eken» demey me? Sol sózdi estimeuimiz kerek. Búl mәselening bir adamgha qatysy joq. Ol - Núrsúltan Nazarbaev. Memleket basshysy el ýshin óte manyzdy qújattargha qol qoyghandyqtan, erteng soghan әrtýrli týsinikter bolmauy tiyis. 
Tәuelsizdikting bir túghyry - adamnyng aty men tegin dúrystau bolyp sanalsa, familiyalargha qarap oilana beruge bolady. Eger tәuelsizdikti tereng teniz desek, aty-jónining qalay jazylatyndyghy soghan sýnguimizding dengeyin kórsetedi. Adamnyng ómirge kelui - qút. Al dýniyege kelgennen keyingi ekinshi qasiyetti isi - balagha at qoiy. Endi osy atty biyik alyp jýru kerek. Mysaly, maghan Gharifolla degen at qoysa, ony solay búzbay, atau kerek. Onyng taghy bir oryssha núsqasy bolmay, bir ghana sózben ataluy tiyis. Sosyn Gh.Esim dep qysqartyp jazu - maghan jasalghan qiyanat. Aty-jónim solay jazylsa, oghan qatty narazy sezimde bolamyn. Nege mening atymdy tolyq jazbaydy? Búl qaydan shyqqan? Mening ózim Gh.Esim dep bergen qújattargha qol qoymay, olardy qaytaryp beremin.
Sebebi adamnyng aty-jónin qysqartu, inisial degen kenes dәuirinde shyqqan. Búl uaqytta adamdy túlgha retinde qúrmetteu, ony qajet etu bolmady. Qazir keyde kóshelerde, mysaly, J.Tashenov dep qoya salady. Al qay jerde bolmasyn, adamnyng aty jazyluy kerek. Kenes dәuirining ózinde Karl Marksti eshqashan K.Marks degen joq. Óitkeni búl sol kezdegi marksizmge degen qúrmetti anghartady. Qaysysy aty, qaysysy familiya degenge talas bolmauy kerek. «Neke jәne otbasy» degen zang qabyldaghanda mynanday úsynys bergen edim: eng aldymen adamnyng aty, sodan keyin onyng tegi jazylady. Biraq búl úsynys ótpey qaldy. Sonda aityp edim, David Rikardo, Hosny Mubarak, Barak Obama, Angela Merkeli deymiz, olardyng eshqaysysyn qysqartpay aitamyz. Dýniyede qalyptasqan úghym - solay. Túlghany qadir tútqan jerde adamnyng aty birinshi túrady.
Qazaq adamnyng atyn búrynnan qúrmettegen. Mysaly, orys tilinde myrza degen sózdi familiyagha qatysty aitsa, shyghysta, әsirese, qazaqta ony adamnyng atynan keyin jazady. Al «adamnyng atyn qúrmetteu - adamnyng túlghalyq qasiyetin qadirleu. Adamnyng atyn dúrys aitu, oghan iltipat bildiru, sol atqa layyq bolu - atty shygharatyn adamnyng boyyndaghy qazynany shygharu.

Taqyrypqa oray:
-ov, -ev teksizdikting belgisi me?
Orys halqynda familiya dәstýri kirgen kezde: «Chiy vy, hlopy (chlopi - ortaghasyrlyq Polishadaghy basybayly sharualar - red.)?» dep súraghandargha: «Biz bәlenshenikimiz, yaghni, ilik septiginde -ov,-ev qoldanylyp, familiyany aitqan», - deydi senator Gharifolla Esim. 
Vikiypediya elektrondy ensiklopediyasynyng derekterine qaraghanda, XVI ghasyrdan bastap -ovich dep әkesining atymen atau tek kóne orys kinәzderi men aqsýiekter qúzyryndaghy airyqsha mәrtebe sanalghan. Al qaradan shyqqandargha qysqasha -ov, -ev, -in qosymshalary qoldanylghan. Mysaly, Vasiliy Ivanov (Vasiliy Ivandiki) dep atalady. Jalpy, «familiya» degen sózding ózi Rim imperiyasyndaghy qojayyndar otbasy men olardyng qúldarynan túratyn qauymdastyqty anghartqan. Búl sóz Europa men Reseyde de úzaq uaqyt osy maghynada qoldanylghan.Tipti XIX ghasyrda basybayly sharualar ózining qojayynynyng familiyasyn alghan.

Núrjan JENIS

"Ayqyn" gazeti