«Manghystau» gazetining 30 qazan kýngi /2012 j/ №182 sanynda bastamashyl toptan qúralghan el aghalarynyng «Janaózen qalasyn  Beket Ata atymen atap, ruhany ortalyqqa ainaldyrayyq!» atty maqalasy jaryq kórdi.
Atalghan maqalada kórsetilgen ózekti mәsele shyntuaytyna kelgende arysy din músylmangha, berisi alty Alash pen kýlli Aday ata úrpaqtaryna oqys oy saldy. Búl úsynys óz kezeginde san aluan qyzu pikir sayystargha tamyzyq bolyp jatqany jasyryn emes.  Qúdaydyng qúlymyn deytin pendening Allanyng sýigen qúly - Pir Beketting esimi atalghan jerde bey-jay qala almasy anyq.
Sol úly dalanyn, taghdyry bólek tarihy ólkening tól perzentteri retinde biz de óz úsynystarymyzdy ortagha salghymyz keledi.
Birinshi: Álem tarihyndaghy kez-kelgen eleuli esimder men eldimekender bir kýnde jalpyúlttyq nemese adamzattyq qúndylyqqa ie bolmaghan. Uaqyttyng eksheuimen  qalyptasu jolynda ózindik atau men qúndylyqqa ie bolghan. Kenestik imperiyanyng túsynda bodandyqqa baylanyp, bosqyndyqqa úshyraghan týbekting tórt qúbyla halqy  ústargha ústyn, qonargha qonys, tigerge túyaq tappay, jazyqsyz jamyrap bas-basyna ketken. Sozylmaly auruday sýiekting nәrin sorghan sol zamanda baqyttyng tanynday, ýmitting shamynday bop jarqyrap sәule shashqan atadan balagha miras últtyq ruhymyzben qosa, úlan baytaq Alashqa kesheden býginge deyin tirek bolyp kele jatqan múnayymyz bolatyn.

«Manghystau» gazetining 30 qazan kýngi /2012 j/ №182 sanynda bastamashyl toptan qúralghan el aghalarynyng «Janaózen qalasyn  Beket Ata atymen atap, ruhany ortalyqqa ainaldyrayyq!» atty maqalasy jaryq kórdi.
Atalghan maqalada kórsetilgen ózekti mәsele shyntuaytyna kelgende arysy din músylmangha, berisi alty Alash pen kýlli Aday ata úrpaqtaryna oqys oy saldy. Búl úsynys óz kezeginde san aluan qyzu pikir sayystargha tamyzyq bolyp jatqany jasyryn emes.  Qúdaydyng qúlymyn deytin pendening Allanyng sýigen qúly - Pir Beketting esimi atalghan jerde bey-jay qala almasy anyq.
Sol úly dalanyn, taghdyry bólek tarihy ólkening tól perzentteri retinde biz de óz úsynystarymyzdy ortagha salghymyz keledi.
Birinshi: Álem tarihyndaghy kez-kelgen eleuli esimder men eldimekender bir kýnde jalpyúlttyq nemese adamzattyq qúndylyqqa ie bolmaghan. Uaqyttyng eksheuimen  qalyptasu jolynda ózindik atau men qúndylyqqa ie bolghan. Kenestik imperiyanyng túsynda bodandyqqa baylanyp, bosqyndyqqa úshyraghan týbekting tórt qúbyla halqy  ústargha ústyn, qonargha qonys, tigerge túyaq tappay, jazyqsyz jamyrap bas-basyna ketken. Sozylmaly auruday sýiekting nәrin sorghan sol zamanda baqyttyng tanynday, ýmitting shamynday bop jarqyrap sәule shashqan atadan balagha miras últtyq ruhymyzben qosa, úlan baytaq Alashqa kesheden býginge deyin tirek bolyp kele jatqan múnayymyz bolatyn.
Ólkege ómir bergen qara jerding qatparyndaghy sol múnaydyng qarapayym halyqtyng auzyndaghy atauy - Jetibay, Janaózen, Manghystau bolatyn.

Janartau bolyp lapyldaghan janashyl aimaqtyng Janaózen atty qalasy da  sol aishyqty belesimizding kindigi. Demek, bizding kóz aldymyzda tarih tamyr salyp, býr jardy. Janaózen qalasy jas ta bolsa jahandyq kartadan ózindik ornyn aldy. Janaózen atauy tarih sahnasynda kenestik imperiyanyng solaqay sayasatynyng qúrbandyghy retinde de ózindik mәnge ie bolghan әdilettilik pen óshpes últtyq ruhtyng mekeni. Búl, endi, tindes tariyh, ónegeli óris jәne san myndaghan balalarymyz ben әkelerimizding taban et manday terining óteui, aishyqty nysanasy. Tarih tek qana kesheden emes, býginnen de bastalatynyn úmytpau kerek. Janaózen - jandy esim, ony tarih sahnasynan óshiruding qanday qajettiligi bar!?
Ólkemizding birtuar perzenti, últtyq ruhany múramyzdy jinaqtaushy Qabibolla Sydiyqúlynyng «Beket Ata» atty kitabynda /«Arys» baspasy, Almaty - 1994 jyl/ Úly baba Beket Atanyng amanat - ósiyetin oqyrmannyng nazaryna úsynghan. Onda, Pir Beket babamyz: «Qarqaragha jandaryng kelip, qashan qiyn jaghdayda qalghansha atymdy atamandar. Onday auyr halde auyzdaryna alsandar, әruaghym jar bolyp jýrer,- dep kóz júmypty».
/54 bet/.
Al, osynsha amanat - ósiyetti attap, Janaózen atauyn Beket Ata esimimen auystyrugha qanday sayasy - әleumettik jәne ruhany qajettilik tuyp túr?!

Ekinshi: Qazaq dalasynda tól atauyn ala almay tóniregine jaltaqtap otyrghan bir qala emes, óndiristik aimaqtar bar ekenin biz bilemiz. Alayda, ishki jәne syrtqy qajettilikterding saldary órkendeu men ósuding mýmkindikteri búl mәseleni kýn tәrtibine shygharyp otyr dep-aq eseptep, qoghamdyq kelisimmen aghymnyng shyrqyn búzbay  saqtana otyryp aqyldasyp kóreyik.
Negizi bizding jan tilegimiz - Janaózen atauynyng óz ornynda qaluy!
Biraq, ishki jan týisigimizde bәri de basqasha bolatyn siyaqty.
Ýshinshi: Pir Beket esimi - býkil Islamgha ortaq qúndylyq!
Ata ruhyna adal bolu - imandylyqqa tәn últtyq salt dәstýrimiz ben ózindik bet-beynemizdi joghaltpaytyn qogham qúra biludi kózdeytin úrpaqqa syn jәne mindet. Ata esimi ayaq asty bolmay qasterli bolu ýshin әdil Qúday sýigen qúlyna ekining biri entelemeytin Oghlandydan oryn bergen. Dintanushylardyn
payymyna qaraghanda,  Jaratqannyng qalauynan jәne әuliyelerding tileuinen tys eshtene de bolmaytyn kórinedi. «Úlyq bolsang - kishik bol» - degen de bir sóz bar. Áuliyelerding kókte - Qúdaygha, jerde - halqyna jaqyn bolatyny da, janymyzda birge jýrip ghúmyr keshetini de - sol úlylargha tәn kishilik pen kisiliktin, qarapayymdylyqtyng mәngilik mәnge ie ónegesi.
Sondyqtan, Atanyng ósiyetterin ekshep onyng ruhany biyik bitim - bolmysymen eseptesip, is - әreket jasamasaq tirining danghazasy aruaqtyng renishimen ayaqtalmasyna kim kepil?!
Manghystau eli: qan keship, qara jamylyp talay-talay tarihtyng aranyna týsken sәtterde de qúlazyghan qu mediyenge ainalyp, qaghargha qazyq, jerge azyq tappaghan kezenderde de, tipti, әke baladan adasyp kýndikshilik kýy keshkende de Pir Beketin úmytpaghan!
Kez-kelgen eldimeken men qalalar órkendeu men óshudin, jetilu men jetimsireudin, asqaqtau men qúldyraudyng ashy dәmin tatyp jatady. Búl - tarihy zandylyq, adamzatqa ortaq shyndyq.
Sondyqtan býgingi óndirisi órkendegen aimaqtyng kezi kelgende Pir Beketting atyna layyq bola almaytyn da sәtteri boluy mýmkin ghoy. Qala degenimiz kýnkóris pen әleumettik jәne pendeshilik súranystardyn, sayasy oiyndardyng qaqpaqyl dobynday útys pen útylystyng túrlausyz jelisi men túraqty mekeni ghoy. Al, әuliyeler bolsa, Qúdaydan da halyqtan da baghasyn alghan túraqty shyndyq pen aqiqattyng ainymas qazyghy.
Pir Beket: «Meni syilaghandaryng Shopan ata men Oghlandygha qúrmet kórsetip kelersinder» - degen emes pe?!  Olay bolsa, Pir Beketting ósiyetine adal bolu ýshin Shopan ata men Oghlandygha da bir-bir qalanyng atyn beruge tura keledi ghoy.                             
Janaózen qalasynyng atauy qalayda ózgeriske úshyraghan jaghdayda biz, bir top azamattar tómendegi «úsynysty» kópshilikting nazaryna beruge mәjbýr ekendigimizdi aqparat betinde  jariyalaudy jón kórip otyrmyz.
«Manghystau» gazetining 30 qazan kýngi,  №182, 2012 jylghy sanynda jariyalanghan «Janaózen qalasyn Beket Ata atymen atap, ruhany ortalyqqa ainaldyrayyq!» atty maqalagha oray osy hattyng tolyq núsqasyn Beket Ata esimining ainalasynda dau-damay men danghazalyq pikirsayystyng bolmauy ýshin jәne tynyshtyq pen birlik-berekemizding shyrayy ketpeu ýshin oblystyq biylikting qaperine sol kýni úsynghanbyz. Endi, jalpy oqyrmangha týbekting tól perzentteri retinde ózimizding azamattyq ýnimizdi yqshamdalghan núsqada jetkizgimiz keledi.

ÚSYNYS:

Din islamnyng altyn arqau qaghidalarynda: Allanyng aldynda - qúlynyn, ata-ananyng aldynda - úlynyng sheksiz qaryz ben paryzgha toly mindetteri bar ekendigi aitylady. Mysaly: «Áke - Qúdaydan keyingi jaratushyn», «Júmaqqa jol tek qana ananyng ayaghynyng astynan barady» - degen siyaqty parasat pen payymgha azyq pәlsapalardyng abyzdar jetkizgen ruhany múrasy bar emes pe?!
O dýniyede Pir Beket Atamyzdyng әruaghy qúrmet kórip, ata-anasynyng aldynda rizashylyqqa bólenui ýshin, Pir Bekettey alypty dýniyege әkelgen Myrzaghúl men Jәniyaday sheshemizding barlyq perzentine degen ruhany rizashylyghy ýshin, Úly Babamyz Pir Beketting tughan topyraghy,  Ata - Anasynyng mәngilik  meken etken kiyeli qorymy - Aqmeshitti kishi Mekkedey qúrmet tútyp, «Janaózen» atauynyng ornyna tarihy sabaqtastyqty eskere otyryp «AQMEShIT»  atauyn  saralap, oy elegine salyp kóruge bolar edi. Oilanyp kórinizder!..
Qalay bolghanda da, Pir Beketting esimin jәne әruaghynyng tynyshtyghyn qorghau basty maqsat!
«Aq» - degen qazaq ýshin, týbi birge Týrki ýshin barlyq kiyeli úghymnyng bastauy!
Al, «Meshit» degen - imandylyqtyng ordasy! Biz ansaghan tynyshtyq pen birlik, bereke men janaru qaynar búlaghyn qarapayymdylyq pen tózimnen alghan imandylyq jolyndaghy enbek pen tanymgha tәueldi.
Baba ruhyna degen perzenttik qúrmet pen ruhany tәueldiligimizdi qoghamdaghy qaq jarylghan  pikir sayystan saqtau barshamyzdyng kóterer jýk, kiyeli mindetimiz!   Úsynys jasap otyrghan bastamashylardyng babalar esimine degen qúrmetin óz jýregimizding ansary men armanynyng shenberinde tolyq týsinetindigimizdi de aitqymyz keledi.
Alayda, orgha jyghylmay ontayly da ortaq sheshim tabu - Elbasymyz Núrsúltan Nazarbaevtyng әlemdik sayasat sahnasyndaghy ýlgisi!
Kýn tәrtibindegi mәseleni tórt qúbylasynan týgel qarap, iygi iske múryndyq bola otyryp, abyroyly sheshimge qajet jerinde shegine otyryp jetu de sayasy ýrdis, naghyz basshygha tәn qasterli qasiyet! 
Allanyng aq Beketin - túrmystyng tútqynyna ainaldyrmayyq!

Qúrmetpen:

Ayazbaev Shamghúl - jogharghy sanatty dәriger
«Abai.kz»