Senbi, 23 Qarasha 2024
Áne, kórding be? 4885 14 pikir 10 Mamyr, 2022 saghat 14:31

Qyzyl alan: Putinning bes ótirigi...

9 mamyrda alaulatyp-jalaulatyp әskery sheru ótkizu Mәskeuding jyldar boyghy jattandy әdeti ghoy. Biraq, biyl jaghday ózgeshe. Resey Ukrainagha «soghys ashty». Ony aiday әlem kórip, bilip otyr. Moyyndamay otyrghan – Resey ghana. «Biz tolyq masshtabta soghys ashpadyq. Áskery operasiya jýrgizip jatyrmyz», - deuden tanbaydy. Sondyqtan da, búl joly 9 mamyrda «Putin manyzdy mәlimdeme jasaydy» dep kýtti.

Sonymen, Putin 9 mamyrda әlem júrtyn selt etkizer sózder sóilegen joq. Qyzyl alandaghy bayandamasynyng basym bóligin Ukrainadaghy soghys taqyrybyna arnady. «Bizde amal qalmaghan son, solay jasaugha mәjbýr boldyq», - degennen әri asqan joq.

Esesine, «Nastoyashee vremya» tәuelsiz arnasy Resey preziydentining sherudegi sózderine sholu jasapty. Sóitip, Vladimir Putinning bes ótirigin әshkerelepti. Nazarlarynyzgha úsynamyz:

Birinshi ótirik - Putiyn:  «Mәskeudegi әskery sheruge qatysqysy kelgen amerikalyq ardagerlerge shekteu qoyyldy», - dedi.

Áskery sheruge qanday amerikalyq ardagerlerdi jibermey qoyghany tipti týsiniksiz. Kremliding de, Amerikanyng da mediasynda búl turaly eshtene jariyalanbady. Búghan sәl-pәl úqsaytyn oqigha byltyr bolghan. Amerikalyqtar shynymen de Reseyge kele almay qaldy. Búl turaly aghylshyn tildi basylymdar jazdy. Olar orystardy jek kórgendikten emes, koronavirusqa baylanysty shekteuden kele almady.

Búl joly olardyng sheruge qatysuy turaly Ardagerler úiymy eshtene demedi. Biyl Mәskeuge kóp eshkim barghysy kelmedi. Sheteldin, tipti, tayau shetelding joghary dәrejeli qonaqtary da bolghan joq. Reseyding Ukrainagha basqynshylyghyn qatal aiyptamaghan elder de resmy ókilderin jibergen joq. Resey preziydentining baspasóz hatshysy Dmitriy Peskov: «Biyl mereytoylyq data emes, sondyqtan eshkimdi shaqyrmadyq», - degenge keltirdi. Biraq, osy kýnge deyin mereytoy datasy bolghan, bolmaghanyna qaramastan bәri qatysyp keldi.

Ekinshi ótirik – Putiyn: «Resey Batysty ashyq dialogqa shaqyrdy. Eki jaqtyng da mýddesine bolysatyn ymyrashyldyqqa ýndedi. Bәri beker. NATO elderi bizdi tyndaghysy kelmedi. Búl degenimiz - olardyng basqa jospary boldy degen sóz», - dedi.

Putin NATO-nyng naqty qanday josparyn aityp túrghany týsiniksiz. Mәsele mynada: NATO-nyng qúramynda eshqashan bolmaghan, әli de kirmegen tәuelsiz Ukrainagha Resey birinshi bolyp basqynshylyq shabuyl jasady. Reseyding shekarasyna NATO әskery tehnikasyn, sarbazdaryn jaqyndatqan emes. Kremlige eshqanday ulitimatum qoyghan emes. Kerisinshe, Resey Ukraina men NATO-gha ulitimatum qoydy. Reseyding Ukrainagha shabuylynyng aldyndaghy ailarda Batys Reseymen belsendi týrde kelisimder jasaugha tyrysty. NATO  qauipti seyiltu ýshin Reseyge óz oilaryn aitqan: Reseyding Brusseldegi jәne aliyanstyng Reseydegi resmy ókildikterining júmysyn qayta qúrugha, qaru-jaraqty baqylau júmysyn kýsheytuge úsynys bildirgen.

Byltyr jazda Jeneva qalasynda joghary dengeydegi Amerikalyq-Reseylik kezdesu ótti. Euroodaqtyng kóshbasshylary Reseyge úshyp kelip, Ukraina mәselesi turaly Putinmen saghattap sóilesti. Bәri beker. Byltyrghy jyldyng ayaghynda Putin NATO elderine  ulitimatum qoydy: «NATO aliyanstyng infraqúrylymyn 1997 jylghy shekaragha deyin shegersin», - dedi. Múnday talapqa NATO kónbedi. Sodan song Resey soghys ashty.

Ýshinshi ótirik – Putiyn: «Moralidyq qúldyrau – Ekinshi dýniyejýzilik soghys tarihyn búrmalaudyng negizi boldy: orystardy jek kórushilikti órshitu, soghys qúrbandaryn qorlau,satqyndardy madaqtau, Jenisti alyp bergenderding erligin qaralau», - dedi.

Putin әdette ózining Reseylik payymymen kelispeytin nәrsening bәrin tarihty búrmalau dep  ataydy. Baltyq elderinde Kenes Odaghynyng kezin «otarlau» dep atasa, Kremli múny «orystardy jekkórushilik» deydi. Ukrainada búrynghy últtyq sayasatkerlerding eskertkishin ornatsa, búl Resey ýshin «satqyndardy madaqtau» men «Ekinshi dýniyejýzilik soghystyng qúrbandaryn mazaqtau» bolyp sanalady. Onymen qoymay Resey Stalin rejiymining qúrbandaryn ondaghan jyldar boyy eske salyp otyrghan «Memorial» atty qoghamdyq qozghalysty «sheteldik tynshy» dep atap, jauyp tastady.

Tórtinshi ótirik – Putiyn: «Kiyevting yadrolyq qaru alghany turaly boljam boldy. NATO elderining eng jana qaru-jaraghy әkeline bastady», - dedi.

Basqynshylyq soghysyn aqtay otyra, Putin Kiyevting yadrolyq qarudy qaytaryp alghysy keletinin aitady. Shyndyghynda, yadrolyq qaru turaly Zelenskiy 19 aqpanda Munhendegi qauipsizdik turaly konferensiyada Budapesht memorondumy ayasynda bir ret mәlim etti. Búl qújatqa sәikes (ishinde Resey de bar), Ukraina óz qauipsizdigine kepil ala otyryp, yadrolyq qarudan bas tartqan edi. Biraq, Qyrym anneksiyasy men Donbass soghysy kórsetkendey, Ukrainagha berilgen qauipsizdik kepildigi oryndalghan joq.

Batys jana qaru-jaraghyn Ukrainagha jetkizuge asyqpady, tipti, soghystyng alghashqy aptasynda da әkelgen joq. Soghys qimyldarynyng úlghangy, Reseylik әskerding Ukraina qalalaryn qatigezdikpen qiratuy, Ukraina beybit túrghyndarynyng jappay qyrghyngha úshyrauy Amerika men Euroodaqtyng jәne ózge de elderding jaghdaygha basqasha qarauyna әser etti.

Besinshi ótirik – Putiyn: «Bizding tarihy jerimiz Qyrym men Donbassqa kezekti jazalaushy operasiyanyng dayyndyghy ashyq jýrip jatty», - dedi.

Eger búryn Putiyn: «Qyrym men Donbass túrghyndary orys tilinde sóileydi, sondyqtan olar orys әlemining bir bólshegi», - dep atasa, qazir búl ónirlerdi «Reseyding tarihy jeri» deytin bolghan.

Resey imperiyasy 1783 jyly Qyrymdy ózining qúramyna kýshtep qosyp alghan. Búghan deyin Qyrymdy grekter, Osman týrikteri men tatarlar da basqardy. Ótken ghasyrdyng ekinshi bóligi men 2014 jylghy anneksiyagha deyin Qyrym zandy týrde Ukrainanyng bir bólshegi boldy.

Donbassqa keler bolsaq, Reseyding separatististik rejiymi Donesk pen Lugansk oblystarynyng bir bóligin basyp alghanyna qaramastan, búl jer - Ukrainanyng jeri bolyp qala beredi.

Putinning sherudegi sózin tyndaghan kóptegen әskery sarapshylar manyzdy nәrseni bayqady: «Resey preziydenti búrynghy sózderinde «Bolashaqta soghysqa jol bermeymiz», - dep aitatyn. Al, búl joly olay degen joq.

Ayjan Temirhan

Abai.kz

14 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5441