SERGELDEN

 

I

Qúdiretti tergeushim, ótirik qossam tas tóbemnen úrynyz!

Maydan ortalyghyndaghy kisennen men qútylyp qaytyp kelgende, qylmystan ashyghyp su qoymasy jatypty. Qalghan-qatqan birer shaynam birdemeng bar ma degendey shiyq-shiq etedi.

SERGELDEN

 

I

Qúdiretti tergeushim, ótirik qossam tas tóbemnen úrynyz!

Maydan ortalyghyndaghy kisennen men qútylyp qaytyp kelgende, qylmystan ashyghyp su qoymasy jatypty. Qalghan-qatqan birer shaynam birdemeng bar ma degendey shiyq-shiq etedi.

Qarauyndaghy shynsyndardyn[1] ýitiletin bastaryn ýiitip, shaghylatyn qol-ayaqtaryn shaghyp bolghan Sauchynsaudyng ózin qylmys jútyp әketken son, Qylqara jendetting moyyny tipti qylqiyp, kenirdegi ghana qalypty. Sayasy núsqaushy bolyp jana kelgen myna juan, may basty ofiyser qylmys tabugha әli tósele qoymaghan, olaqtau mýrit siyaqty. Qylqaranyng kórsetkenin tarpa bas salsa da jәrkemdey almay, aiyrylyp qalady eken(Familiyasy Uang bolghandyqtan oghan lauazymyn tirkep, Uang zydauyan atamasa, múnyng da shytynay qalatyn mansapqorlyq minezi jeterlik kórinedi). Átiretting qalghan tirilerinen sóitip esh nәrse taba almay, qu sýiek kemirgendey kýige týsipti de, kýresting oghyn ólgen qylmyskerlerge qaratypty. Liynbyaugha ýsh myng jyl búryn ótken Kúnzyny qosaqtap syndap jatyr eken. (Tirshiligining songhy kezinde Liynbyau Kúnzynyng «ózindi tejep, jónge qayt» degen ósiyetin óz kereuetining túsyna jazyp qoyatyn bolghan eken. Búl ósiyet, nauqan kýresining otyn óshirip, «mәdeniyet tónkerisin» toqtatyp tastaytynday keri tónkeris bolyp kóringendikten, Liynbyaugha Kúnzynyng ózin qosaqtap soqqylau nauqany bastalypty.) Kóp halyq ýsh myng jyldar boyyna әlpeshtep kelgen Kúnzyny «syndap shiritu» ýshin jesir әielden nekesiz tuylghandyghyn da әshkerelemese, qylmysyna ol «moyyndar ma». «Aramnan bolghan Kúnlauar[2] joghalsyn!», «tónkeristen bet búrghan, opasyz satqyn taz Liynbyau joghalsyn!» dep úrandatyp jatqanda kelippin.

Tarymgha tasqyn keletin shaq - búl maydannyng ólim-ómir kýresi bastalatyn shaq. Ásirese su qoymasyndaghylardyng kýndiz-týni úiqy kórmey arpalysatyn shaghy jetip qaldy. Múnday qan men ter tógiletin qarbalas kezende sayasy kýresting aldymen borandatatyn әdeti bar ghoy. Basy-kózine qamshy oinatyp qorqytpasa, boldyrghan kólik pen qylmystylar jýrgen be. Uang zydauyan «Liynbyau men Kúnzyny syndau» nauqanyn dәl osy kezende joghary satygha kóterdi. Marqúm Liynbyau men Kúnzygha marqúm Lushyaushiydi de qosyp úshyqtaugha kiristi. «Barlyq reaksiondardy sasytyp-shiritip, tynaytqyshqa ainaldyralyq!», «jekelikke qarsy túryp, revizionizmdi syndalyq!»[3] degen úrandardy ózi bastap búrqyrata kiristi. Sóitip óli-tiri «reaksiondar», «opportonister», «revizionizmshi», «onshyl», «últshyl» atalghandardy dodagha týgelimen qayta týsiretin ray kórsetti. Jana zydauyannyng búl niyetine ýlken gruppa bastyghy Qylqara taghy da ýilese ketti. Lushyaushy men Liynbyaudyng bastaryn domalaq qúludan jasap, toranghy tomaryna ornatyp, kiyindirip qoyyp, shapalaqtady bir kýni. Ólgenderdi osylay «tiriltip alyp» soqqylaudy Uang zydauyan «tónkeriske qosqan ýlken ýles, maydanymyz boyynsha zor ýlgi» dep madaqtady. Rahat tapqan sezimmen tershigen mayly basyn sylap oilana qaldy sonson. Búl janalyqqa óz janynan bir úly janalyq qospaq eken. «Átirettegi reaksiondardy osy qúlubas huaydandardyn[4] eki jaghyna tizip, túqyrytyp qoyyp syndandar! - dep búiyrdy. - Sonda kýresimizding tәrbiyelik mәni tipti zorayady!»

Biraq búl bilgirliginen tez ainydy ózi: Qylqara tizim boyynsha shaqyryp, «reaksiondaryn» eki qúlubastyng qataryna tize bastaghanda núsqaushynyng bitik kózi ýlkeyip, alara qaldy. Badyrayyp shanaghynan shyghyp kete jazdady sonynda. Bәrin tizip aldygha shygharsa, búlardy kýreske tartyp «shiritetin» eshkim qalmay, qúlubastardan ózderi jeniledi eken. «Qaytyndar oryndaryna, qaytyndar!» dep aqyryp qaldy. Ólikterden basqamyz týgel kýlip, oryndarymyzgha qayta otyrdyq. Sayasy núsqaushy Qylqara jendetimen sybyrlasa ketti. Qúlubastar qataryna eng qauiptisinen tandap, eki onshy ghana shygharmaq bolypty.

Iyng familiyaly bir hanzu men mening atymdy atady sóitip. Eki qúlubastyng eki jaghynan kelip ekeumiz túra qalyp edik. Jelkemizden basyp túqyrtyp qoydy da «jekelikke qarsy túryp, shujúnjuiydi[5] syndalyq!», «barlyq reaksiondardy sasytyp-shiritip, tynaytqyshqa ainaldyralyq!» dep bastap úrandattay keldi.

Aldygha týgel tizilip, bir qorqyp qaytqan zәtte jandy «reaksiondar» tipti qatty úrandady. Ózderining әke-babasyn tildep úrandatsa da qylshyldap qosyla beretin dәrejege qayta jetti.

«Múnan song tasqyngha qarsy júmyla kim bosandyq kórsetse, osy tórteuining qataryna tizildi!» dep búiyrdy zydauyan.

Inirdegi úzaq kýreske qúlubas eki tomar shydasa da tiri jany bar Iyng ekeumiz qinaldyq. Súraqty eki ólikke jaudyryp, shapalaqtap, bizdi túqyrtyp qana qoyghanymen, ýsh-tórt saghat býgilip túrugha bel shydamaydy eken. Basyn tizesine deyin týsirip túra-túra Iynnyng múrnynan qan sorghalady. Men onshalyq iyilmey, qalypty ghana enkeyip túrdym. Alghashynda jelkemnen týigishtep, baltyryma tebiserde Sau zydauyannyng bir qys múzgha jatqyzyp, «belimdi qatyryp tastaghanyn» sebep etken qatal jauabymdy estigen song zorlap býgildire almady...

«Jalqau reaksiondaryn» osylay qorqytyp, lypyldatyp alghan Uang zydauyan tasqyn kele jatqanyn estisimen týndelete kóshirip, kómeyge apardy. Jynghyl júlyp, toranghy bútap, sharbaq baspana jasap alysymyzben keshki kýresti qayta jalghastyrdy. Basqa әtiretter kóship kelip jatqanda bizding әtiret «zor sekirip ilgerileudin» bastapqy kezindegidey-aq úrandatyp shulap jatty. Múnymyz basqa әtiretterge ýlgi emes, ashty kýlki boldy: Lushyaushy men Liynbyaudy endi aghashtan jasap shyryldatyp shapalaqtaghandardy sharbaq syrtynan syghalap kórip, masqaralaghan kýlki men til kóbeye berdi. Uang zydauyan qanshalyq aqyryp qughanymen týn qaranghylyghyna sinip jasyryna qalady da, qayta kelip tyndaydy. Taghy kýlisip, taghy da syqaqtaydy. Kýreskerlerding qúlubas tomarlardy ne dep tergep, ne dep tildep jatqanyn birine-biri týsindire qarqyldasady. Kýndizgi auyr júmystan song erte jatyp tynyghatyn bolghan basqa әtiretterding jas shynsyndary dәretke shyqqan bolyp kelip kóretin oiyny, kónil ashar kýlkisi biz boldyq.

Biraq, búl masqaragha moyysa «tónkerisshi» bolar ma. «Reaksiondar ózderining ólimine eshqashan moyyndamaydy. Malamatanshylyq tudyryp jenilu, taghy da malamatanshylyq tudyryp taghy jenilu, sóitip aqyrynda mýlde joyylu - mine búl, dýnie jýzindegi jiyangerler men reaksiondardyng logikasy» degen ýzindini Mauzydúnnyng qyzyl kneshkesinen oqy sala qayta jalghastyrdy kýresin. «Jekelikke qarsy túryp, shujúnjuiydi syndalyq!», «barlyq reaksiondardy sasytyp-shiritip, tynaytqyshqa ainaldyralyq!» dep kýsheye úrandatyp jiberip jalghastyrady...

Dariyanyng biylghy tasqyny tipti qatty boldy. Maydan barlyq kýshin ýshke bólip, eng qaterli dep tabylghan ýsh jalanash iyindi jaghagha ornalastyrdy. Jaqyn mandaghy jynghyl men toranghy týgel qyrqylyp, osy ýsh iyinge tasyldy. Juan-juan «qarabura» buyp symtemirmen shandyp toqyp baylasaq ta buyrqanghan tasqyn júlyp әkete berdi. Kýndiz dem almay baylap sirestirip bitirgen keneremiz, tanerteng kelgenimizde dal-dúl, qatar tizilgen qara buramyzdyng biri de joq, tipti oghan arqa tirek bolghan jarqabaqty da omyryp týsirip, jalmap qoyghanyn kóremiz. Bógeytin jerimizdi jemirip, shegindire berdi. Sóitip bógeudi ýsh ret shegindirip jasaghanymyzda oipang jazyqqa shygha qaldyq. Qyratty jaghada bógey almaghan betpaq tasqyndy oipanda qalay tosarsyn, qúlaulardy, shapalaqtaudy toqtatyp, eng songhy bógeudi kýndiz-týni demalmay biyiktetip jasap bitirip, umashymyzdy ishuge sәskede qaytyp edik. Kýzetip qalghan gruppa on minutqa jetpey-aq shu ete týsti.

- Áketti!.. Áketti!... Qashyndar-qashyndar!..

Sol aiqaymen Uang zydauyannyng ózi aldymen aiqaylap qashyp keledi eken. Auzymyzgha endi tiygen umashymyzdy tóge-tóge salyp, tósek-ornymyzdy qúshaqtay qashtyq. Qylqara ghana saspay, Lushyaushy men Liynbyaudyng sureti aiqyn syzylghan eki qúluyn baylastyryp, iyghyna asa zytty. Onyng saspaghan sebebi, tósek-ornyn tangha jaqyn buyp, ashananyng arbasyna basyp qoyghan eken. Uang zydauyan ertteuli atyna minip, tizginning eki jaghyn eki qolymen myqtap ústap qopaqtap, aldygha týse jóneldi. Sonynan kórpe-tósenishimizdi kótere jorghalap biz kelemiz.

Basqa әtiretter bizdin, aktiv әtiretting búl qylyghyna kýlise qarap qoyyp, tasqynmen kýresip jatyr. Olar jasaghan bógeu búzyla qoymaghan eken.

Syrtqa aghytylghan tasqynnyng quyp jetuinen saqtanu ýshin qyratqa qaray qashtyq. Jasandy kólimizge jetip, sonyng biyik qasyna shyqqan song ghana әbden qaljyraghanymyzdy sezdik. Al, qúlulargha qarsy kýreste býgilip túrudan shoyyrylghan Iyng onshy jolda qalypty. Biz әtiret jataghynyng túsyna kýn enkeygende jetip edik. Qoralana salynghan jataq aulamyzdy jayylma su basyp, ashana men oghan irgeles abaqty mýlde qúlap qalypty. Onyng irgesine aldynghy jyly kómgen qoyma qaghazdarymnyng su astynda qalghanyna ghana alandadym. Bizden búryn jetken Uang zydauyan aghashtan jasalghan shoshqa qoranyng ýstine shyghyp, mýlgip otyr eken. Biz jaqyndaghanda týregelip aiqaylady.

- Jýktering sol qas ýstinde túrsyn, kóldegi qayyqtardy kóterip shygharyp, beri jayylma sugha týsirinder!...

Biz tórt qayyqty qas ýstine shygharyp, syrtyndaghy jayylma sugha týsirdik te, jataqta qalghan mýlikterimizdi sol qayyqtarmen tasyp, qasqa shyghardyq. Su kereuet boyynan assa da ýstine ýigen jýgimizdi jarym jartylay ghana basypty. Ashana qas ýstine kóship shyghyp, moma taratyp berdi.

Átiret qoymasy men kense mýlki tórt kýnde әreng tasylyp bolyp edi. Tasylyp bolysymen tasqyn bәseyip, jayylma su da qaytty. Endigi júmysymyz, qys týskenge deyin sudan mújylghan ýilerdi remonttap, qúlaghandaryn qayta jasau boldy. Abaqty irgesine kómilgen qoymamdy týski demalys uaqyttarynda jasyryna kelip qazyp jýrip tauyp, shygharyp aldym. Syrtynan qabattap oralghan klenkadan su óte qoymaghanymen qaghazdarym dym tartyp, siyasy jayylypty. Áyteuir әinekpen syghalap otyryp, eki-ýsh jylda qaytadan kóshirip alugha bolatynday...

Tarym tasqynynda bizdi soghatyn qos qabat kýres tolqynynan osylay ýshinshi ret qútylghanymda, bayaghyda Lobnordan qaytqan Lәtipa apaydan hat kelgenin estidim. Ýrimjige baryp qaytqan bir úighyr shynsyng arqyly maydan shtabynyng ar jaghyndaghy әtiretke kelipti. Ózim su qoymasynyng rejiyminen qiya basa almaytyndyqtan kórshi әtirettegi Qapasqa sәlem aityp, sol әtiretke qarasty malshylardan aldyryp oqydym.

Lәtipanyng ózi birinshi týrmedegi erin tosyp, Týrkiyagha әli de qayta almay jýr eken. Lobnorda oranghútan atalghan Aghzam Qoja Iledegi ýiine әreng jetip ólipti. Sәida men Gýlnisa әli de týrmede. «Qúiyn soqqan» enbekpen tәrbiyeleuge alynghandaghy «qylmysyn» moyyndamaghandyqtan sol týrmege aparylypty. 62-shi jylghy oqighada dәrejesi kóterilgen Jaubasar, әli de «Ile qazaq avtonomiyaly oblysynyn» tóbesinde otyr eken. Lәtipa Maqpal men Kýlәnning eshqanday derek taba almaghandyghyn jaza kelip, «Bighabildi taghy da óldi dep estidik - dep qosypty. - Búl habargha taghy da senip qaldyq. Óitetinimiz Almatygha әielining pasportymen baryp alghan Ábilemit Nazyr da radioda ókirip jylap habarlady» dey kelip, Lәtipa Jaubasardyng saptastarynan «Ayghaykók» bas birnesheuding 62-shi jyly halyqpen birge ótip ketkenin, búl radioda olardyng da «jylap» sóilegenin jazypty. Múndaghy dostardan mening anyq habarymdy tezdetip jazyp jiberuimdi qatty ótinipti sonynda. «Búl ólimning anyq-qanyqtyghyn, eger ras bolsa sebebin biluge asyghyp, meni quzap jylap ótinip jatqandar bar!» depti.

Hat sonynda Lәtipa óz adresin aiqyndap jazghan eken. Habarymdy biluge ony quzap ótinip jatqandar Gýlnisa men Aqiya bolsa kerek dep jorydym. «Mening myna ólim habarymdy estigen sheshem men Maqpal óldi-au!» dep qalghanymda mandayymnan ter búrq ete týsti.

Jәdigóy jaularymnyng meni myna joqtaghan boludaghy maqsattary bir jaghynan janashyrlarymdy kýiikpen kýiretip, ekinshi jaghynan ondaghy kóp qazaqqa jaqsy atanu ghoy. Sóitip Sovet ýkimetine sinip alyp, ózderining shpiondyghyna tiyimdi oryn ala qoyghan da shyghar. Kózim baqyrayyp túryp búghan qalay shydarmyn! Qatty qysyldym. Ne bolsa bolsyn, endi kózdi júmyp ap zytqym keldi. Nege bolsa da tәuekel aityp, taghy da qashyp shyghudyng qamyna kiristim. Tiri adam ýshin jansyz qúlularmen birge qúrdan-qúr jazalana bermeu de qajet qoy. Biraq, «kimning etin úrlap jegenin mysyqtyng ózi biledi» degendey, Uang zydauyan menen qauiptenip, syrtymnan baqylaudy kýsheyte týsti. Qasyma eki-ýsh jendetin qospay qiya bastyrmady. Basqa әtiretterdegi qazaq, úighyr shynsyndardy menimen kóristirmeuge búiryq týsirip qoyypty. Tipti, óz til-jazuymmen qaghaz jazuyma da qarsy boldy.

- Tuym aiqyn bolsyn desen, hanzusha jaz, búl jerde sening qazaqsha, úighyrshandy biletin eshkim joq! -deytin boldy.

- Olay bolsa meni úighyr-qazaq kadrlary bar әtiretke auystyrynyz! «Hanzusha jaza bilmeseng hat jazba» deytin sózdi gomendang da ashyq aitqan emes! - degen zandy narazylyghymnan jenilip, eki-ýsh kýndi ýndemey ótkizedi de, tórtinshi kýni taghy da búiyrady, taghy toytaramyn.

Kórshi әtirettegi tanystargha tosynnan kezigip sәlemdese qalghanymdy estigen kýni keshte qúlubastardyng ornyna meni tergep әureley berdi. Qatal andudaghy búl jayymdy bilgen bauyrlastar Ly aspazdy izdegen bolyp kelip, maghan jetkizuge tiyisti habarlaryn ózara sóilesken bolyp jetkizip ketuge kirisip edi. Andushylarym búl syrdy da sezip qoyghanday, olar kelgen jerden alystatyp әketetin boldy meni. Jazda dalada, qysta bolsa kól ýstinde mening júmys istep jatqan jerimdi tauyp, sol manda ózderi de júmys istegen bola jýrip, ózara sanyrausha sóilesetin dostar kóbeydi. Sóitip basqa shynsyndardyng estigen-bilgenin, birer kýn keyinirek bolsa da men de estip jýrdim.

Manaydaghy jas-kәri shynsyng bauyrlastarym osy audandaghy kódeden kóp jesir shókendermen tanysyp, bәsekelese ýilenuge kirisipti. Ýilerine qaytudan kýder ýzgen song endigi ómirlerin beker ótkizbeuding qamyn istemesin be. Neler-neler «tylla qyzdar» maghan kelin, iә jenge bolyp qalghan eken. Serik bolyp Qazaqstangha menimen birge qashudy oilaytyn bauyrlarymnyng kóbi ýilenip, tipti birsypyrasy balaly da bolyp qalypty.

Al, jalghyz kete beruimnen kóp qater bayqalady. Qoghamda jankespe úry-qaraqshy tipti kóbeygeni estile berdi. Su qoymasyna alghash kelgenimde Jandaly aitqan tóte jol sonda da oiyma jiy oralatyn boldy. Biraq, jol-jónekey Ýrimjige soqpay, tóte ketsem, Maqpalym men Asqarym jazatayym Shynjanda qalsa, tipti sorlanamyn ghoy. Qazaqstannan qayta ótip kele jatyp ústalsam, shpion dep jasyryn óltire salmasyna kim kepil!.. Sóitip, qalay da bir senimdi joldas tauyp, aldymen Ýrimjige jetuge qamdandym.

Maydannyng ontýstik shetindegi iyen «Aqqúm», Shayardaghy shókenderding boydaq bozbala izdep shyghatyn, «úryqtandyru punkti» atalypty. Saparlas bolu ýshin mening endigi izdeytin bauyrlarymnyng da kóbi jeksenbi kýnderinde osy qúmnan tabylatyndyghy estildi. Solardy tauyp sóilesip qaytu ýshin әrqanday syltau aityp ta rúqsat ala almay jýr edim. Baqytqa jaray maydandaghy jýzi tanys bir úighyr kadr su qoymasyna әtiret bastyghy bolyp taghayyndalyp kele qaldy. Búryn Lobnor enbekpen tәrbiyeleu maydanynda bolghan kadr alysqa úzatylghan qyzdyng tórkinindey qamqor shyraymen amandasty. Sodan bastap keshki kýresterde qúlubas tomarmen birge jazalanbaytyn boldym. Eki-ýsh kýn ótisimen maydan magaziynine baryp qaytudy syltauratyp, rúqsat aldym. Aqqúm joly da sol magazindi ailanyp ótetin.

Ýlken jolmen túsau ýzgen atsha jortyp kele jatqanymda aldymnan qazaqtyng maghan tanys asa zarly joqtau әni estildi. Kóp qyrghyngha týsip, kóp qughyn kórgen, el-júrtynan, bala-shagha, tuys-tughandarynan kóp aiyrylghan ór Altaydyng qarapayym azamattary onashada bar dauysymen osylay zarlaytyn. Osy әuendi Lobnordan kelgennen beri men de qatty saghynyppyn. Estisimen enk-enk ete týstim de, jedeldete bastym ayaghymdy. Joqtaushym kórine qoymady. Áyteuir aldymda, qarsy jyljyp kele jatqany belgili. Kózimnen parlay jónelgen jasty sýrttim de, joldyng eki jaghyndaghy qalyng jynghyl men jas toranghy arasyna syghalap qaray berdim. Jylap qoyghanymdy bireu kórip túr ma degendey әdetke ainalghan saqtyqpen, oisyz sezimmen qaraymyn. Taklamakannyng zaryqqan saryqotyr kýni sol zarly ýn estilgen jaqtan kóterilip keledi. IYen shytyrmannan jany bar eshtene kórine qoymady. Joqtau әueni jaqynday bere búrang joldyng bir iyininen eki donghalaqty synar ógiz jegilgen arba shygha keldi. Eski qalpaghyn kózine ghana kiygen siyrek saqaldy sary qazaq, maldasyn ógiz qúiryghyna tayay qúrypty. Meni kóre sala joqtauyn toqtata qoydy, ýnile qarady maghan. Men de ýnsiz ýnile jetip, ógizining mýiizinen ústay aldym. Búl batyldyghym, qazaq shalgha erkeleuding tentektigi edi. Kórmey túryp-aq qazaq ekendigin men tanyghanymmen, ol menen til biledi dep te ýmittenbeytindey. Nege tostyn, kimsing dep te súray almady. Arbasqanday edireyisip, ýnsiz qarasyp qaldyq. Sary qalpaq, sary beshpet-sym men jenil әskery sary shaqay kiyip shyqqanmyn. Suyq sústy qytay әskeri bolyp kórinippin. Búl súr jylan qalay aidar eken degendey ýdireyip, núsqau kýte qaldy. Qazaq tilimen tosynnan jedeldete sóilep kettim.

- Myna toghaydyng arghy sheti ózenge tireledi. Búl jaqta mal qotany joq. Shirkey men masagha bógip túr. Kire qalsanyz masalardyng apasy tiridey jútyp qoyy da mýmkin! -degenimde shal kýlip jiberdi. -Úqtynyz ba tilimdi, mýkisi bar ma, qazaqsha sóiley alam ba eken?... Jauap qaytarynyzshy!

- Úqpaytyn ne bar, taza qazaq tilinde sóilep túrsyz ghoy?

- Óz tilimde sóilemegenime kóp zaman ótkendikten úmytyp qaldym ba eken deymin!

- Siz kim ediniz?

- Osy maydanda Bighabil atty qanqúily baryn estip pe ediniz?

- E...e.. dýniye-ay, qaraghym-ay! Azamatym-ay! -dep arbadan kýnirene domalap týsti shal. Qúshaqtay alyp, óksip-óksip qaldy. -Qúday esirkep, kóp bozdaqty aman-esen qútqarghansyng ghoy әiteuir!... Senimen mynaday iyende kórisermin dep oilappyn ba? Áli de baylauda, barghan adamgha kóristirmeydi dep estip edik!...

Qolymnan tartyp joldyng shetine shygharyp otyrdy da, eski qara beshpetining janqaltasynan mahorka orap úsyndy. Búl shal da Kóktoghay-Shingildegi 58-shi jylghy kóteriliste qayta qolgha alynghan ospanshy eken. Qazir laugaydan bizshe shynsyng bolyp shyghyp, bir әtiretting ashanasyna otynshy bolyp ornalasypty. Sózinen ózderimen kóp joryqta birge bolghan Ensegen batyrdyng aty shygha qaldy da, onyng qazirgi mal baghyp jatqan jerin súrap alyp attandyrdym.

Qartqa sәlem beruding sәti kelgeni sonshalyq, Aqqúmnyng dәl jelkesindegi qúm tóbening kýnshyghys jaq bauyrynda, jerlikterding búryn qystaulyq etken kóne qotanynda eken. Salyp úryp týske jaqyn jetip bardym. Endigi jalghyz tamnan jylmang qaqqan qara jigit shygha keldi. Jenil ghana salttyq sәlemnen song súraghanyma «qarttyng qoy baghyp ketkenin, qazir ghana qaytyp keletindigin» aityp, jónimdi de súramay, ýy aldyndaghy oshaqqa ot jaghugha kiristi. Tegi, eshki izdep qanghyghan kóp tekening biri dep úighardy bilem. Bayaghydaghy Arysbek múghalimning «laghy», endi mýiizi qaraghayday aqbas bórte teke bolyp kórinbesin be, sol esime týsip jymiya kýldim de, qúm tóbege shyqtym. Arghy jaghy úsaq-úsaq tómpeshikti shaghyn ghana qúm eken. Kýnbatys jaq shetine taman qarayghan taghy bir tam ýy kórindi. Qos-qostan otyrghan-túrghan «ghashyq-mashyqtar» sol jaqta jýr. «Úryqtandyru punkti» sol tam bolsa kerek. Shayar jaqtan kele jatqan qyzyl-jasyl jaulyq, qyzyl-jasyl kóilekti tórt әielding solay bettep bara jatqany kórindi.

Kók esekten salbyraghan ayaghy jer syzyp kele jatqan, basy kishigirim qazanday qara shal kýnshyghys jaghymnan jaqyndap qalghan eken. Tóbeden týsip, aldynan shyqtym. Sәlemimdi dauystap, yqylaspen qabyldasa da esegining basyn tartpay óte berip súrady.

- Sen qay jigitsin, shyraghym?

- Atym Bighabil.

- E...e...e, - dey sala, ýige jaqyndaghanda ekpindey týsken jorghasynyng tizginin kilt tartyp, shyr kóbelek ailandyrdy da týse qaldy. - E...e.. ynyranatynday atyng bar eken, jigitim!.. Amanbysyn? - Eki qolyn soza jetip, keng alaqandarymen qos qolymdy qosa uystay amandasty. Qalyng bitken qayratty aq saqal-múrty men qoy aqburyl qasy, tik qabaq, býirek beti, qonyrqay dóngelek jýzi men otty kózi, shekeli keng mandayy men kelteleu bitken juan múrny, myghym da kesek sharshy denesi... әrqanday jauyngerdin, auyl qartyng qaysy degende, mine dep maqtanysh etetindey-aq kelisken shal eken. Jetpiske kelse de tip-tik, qayraty әli qayta qoymaghany bar túlghasynan kórinip túr. Bayaghyda Esimhan ýkirdaydyng tórinen myltyq atqan Kóktoghay әkimin qarsy aldynan atylyp baryp bas salghan jas jolbarysym osy ghoy!... Sol oq, maqtaly syrpabeshpetining iyinin dәl qylyp, ekinshi oq jýregine kezelgenine qaramay jetip, sarala keudege mine týspep pe edi!..

Amandasqannan-aq sheshilip, arghy-bergining ataly sózimen bauray jóneluinen asa sheshen, talay tarihty aiqyndap týsindire alatyn sergek zerdening kisisi ekendigin de bayqatty. Ýige bastap, bóstegining ýstine kórpesin jayyp otyrghyzghansha mening bilgim keletin talay oqighadan mysal aityp ta ýlgerdi. Amal ne, bayyzdap otyra alatyn emespin. Átiret bastyghynan alghash ret alghan kýnimning jartysy ghana qalypty. Isimdi bitirip, uaqytynda qaytuym qajet qoy. Sóitse de, bir qaljynmen kýldire ketkim keldi.

- Sizdi ýkimet osy nәsildendiru punktine tauyp-aq ornalastyrghan eken, ózinizdey týkti jýrekter kóbeye bersin daghy!

Qart qarqyldap kýlip alyp, bәseng ýnmen kýrsine qayyrdy jauabyn.

- Erding emes, ezdin, úldyng emes, qúldyng kóbengin tileytin ýkimet qoy. Qartayyp bitken әtek qúl[6] sanap, qorlay týsu ýshin qosyp otyrghany shyghar. Qayta ózing sәtimen taptyn-au búl punktti! - Songhy sózinde Ensegen múrtynyng astynan ghana jymiya qarap qoydy maghan. Áli de jas kónildi, asa jigerli qarttyng ishki kýlkisi qarynnyng solqyldauynan sezilip, nәsildendiru punktine ózimdi saylaghany meni kýldirdi.

Múnda ne izdep kelgendigimdi shaydan song sóiledim. Asyghyp jýrgen jayymdy aita týregelgenime narazy bolyp, «qonyp әngimelesip, bir mal jep ketuimdi qatty ótindi qart. Búl asyghys jaghdayyma óz narazylyghymdy da bildirip, ketkenimshe әngimelesip túratyndyghyma uaghda aityp jónele bergenimde qayta toqtatty.

- Osy uәdenning ras boluy ýshin óz qolymnan aq iship shyqty! - dedi de bir ayaq airan qúiyp әkelip, qos qoldap úsyndy. Ynqyldap túryp jútyp aldym da, qol jaydym.

- Jas jengelerim «atan tusa kýshti tusyn, ingen tusa sýtti tusyn», Allahu akbar! - degenimde kishkene ghana bir auyzdy ýiin juan basyna kótere kýldi qart. Qayghan ingenin buragha qosarda iyesining tileytin tilegin batagha ainaldyryp, ózin jaraghan buragha tenegenime kýldi.

Qúm keshpeu ýshin shal kórsetken soqpaqpen jettim. Tabysqan «ashynalardyn» meni kórip, jatqan jerlerinen bas kóterip otyra qalghandaryna da, týregep jýrip, bir daldagha jata qalghandaryna da janay baryp qarap óttim. Jigitter jymiyp qana sәlemdesedi de, shókender jaratpaydy.

- Úyalmay qaraydy ghoy ózi! - dep shytynaghan «kelinderge»:

- Siz úyalmaghan jerde men úyalayyn desem de úyala almaydy ekenmin! - dep qarsy dau aita ótemin. -  Jata ber, kelin, jata ber, zalalym joq!

Al men jaqyndaghanda jaulyqtaryn betterine jaba qoyatyndaryna shynymdy aityp, keshirim súray óttim.

- Keshirinizder, men óz «ashynamdy» izdep jýrmin!...

Bazary bolmay qalghan ba, iә kesh qalghandyghynan ba eki-ýsh shóken dóneste shoshayghan jalghyz tamnyng art jaq kólenkesinde otyr eken. Ózderine qaray bettegenimde kýlisip, qylymsyp, qylyqtana qarasty. Manayynan izdegenim kórinbegen song amandaspay da kidirmey óte shyghyp edim.

- Ijyqyz[7] úqshaydy! - dep qaldy biri. Maghan әdeyi estirte aitty. Jigitterdi qayrap-qyzyndyryp tartu ýshin osy tilmen «syndaytyndyqtaryn» biletinmin. Jauapsyz ótip baryp, ýiding esiginen qaradym. Edenge qalyng tóselgen saban bar eken. Adam kóp jatqan tórt búryshy tipti taptalyp qalypty. Osy iyende týnep qalatyndary da barshylyq kórinedi.

Ýiding batys-týstik jaghynan kóringen «ghashyqtarygha» bettey bergenimde, әlgi kelinshekter saqyldasyp kýldi: «Kәrige kelmeytin birdeme úqshaydy!», «Jýzinde týk te joq, er kiyimin kiygen әiel úqshaydy!» desedi. Qayta qayyrylyp baryp qaray qalyp edim, betterin basyp úyalghansy qaldy. Kýlip jiberdim:

- Ózderiniz eshkimdi qyzyqtyra almaytyn, әiel kiyimin kiygen ijyqyz úqshaysyzdar ghoy!..

- Qane, jigit bolsang ýige kir, qyzyqtyra almas pa ekenmin! - degen bireuining arsyz ójettigine qarqyldap kýle jóneldim. - Ayttym ghoy ras ijyqyz! - dep taghy da saqyldap qala berdi.

Izdegen jigitterimning ekeuin eki shúqyrdan tauyp, jeke-jeke shaqyryp alyp sóilestim. Ekeui de búl maydannan qashu iydeyasynan bezinip, qorqyp qalghan kórinedi. «Qazirshe shydap kýte túralyq, Bigha, estuimizshe osy maydannan tynysh jer joq eken!» dep ózimdi ýgittedi ekeui de. Óz jaghdayym men endigi maqsatymdy mәlimdep qana qoydym. «Ózderinmen syrlas, auzy berik jigitter ghoy,  olargha osy jayymdy jekelep-jekelep qana aityndar! Eger menimen birge ketkisi keletini bolsa, endigi jeksenbige deyin kýtemin. Maghan Qapas arqyly habarlassyn!» - degen sәlemimdi aityp qoshtasyp qayttym.

Qúmnan shyghyp, jolgha endi týskenimde qarsy aldymnan-maydan shtaby jaqtan kele jatqan eki atty kórinip edi. Jaqyn kelgende ghana tanyldy: malshylar әtiretining maghan tanys qazaq, monghol eki kadry eken. Aty jaman qúmnan shyqqanymnan úyalyp, búltaryp ketuime bolmay qaldy.

- Ói, mynau Bighabil ghoy! - dep kýlisti bir-birine. Amandasyp bir jaqtarynan óte shyqpaq bolghanymda, jerles mongholym aldyma kóldenendey berdi.

- Qaydan kelesiz, Bigha?

- Aqqúmnan! - dep jymidym.

- Aqqúmnan?.. Sonau su qoymasynan osynda siz de kelip jýrsiz be? Ha-ha-ha-ha..a...

Ekeui qatar qarqyldaghanda qyzaryp sala berip edim, kekseleu shiykil sary qazaq úyalghanymdy bilip, jay sózge búra qoydy.

- Jә, ýiinizden hat-pat kelip túr ma?

- Joq! Ýrimjiden Lobnordaghy enbekpen tәrbiyelenu maydanyna alghash kelgenime, mine, jiyrma jyl ótti. Sodan beri eki jýz shaqty hat jazyp, bir ret te hat ala almadym. Bir habarlaryn alayyn dep ana jyly qashyp baryp, Ýrimji tauyndaghy qayynbiykemning ýiine jetip qalghanymda ústalyp, qamalyp qayttym. Derek taba almay, sandalyp jýrgenim osy!..

- Sonda jengemiz osy Aqqúmnan tabylar dep kelgeniniz be?

- Joq, ol jaqtan hat-habar alyp túratyn jerles jigitterim jeksenbi kýnderi kiyikshe osy qúmgha kirip alatyndyghyn estip kelgenim.

- Bigha, siz jay adam emessiz ghoy, búl jaqqa әuestenbeniz! -dep monghol jigit at ýstinen enkeyip, aqyryn ghana kenes bermek boldy. -Búl jerge deni sau әiel kelmeytindigin bilesiz be?

- Bilemin! - dep kýlip jiberdim. - Ayttym ghoy, men múndaghy әielder ýshin emes, ýiimnen hat-habar aldyryp bere alatyn, ózderine hat kelip túratyn bauyrlarymdy izdep keldim. Taghatym әbden tausylyp boldy, Shóke, qayterimdi bilmey jýrmin!

- Ei, Dәuke, - dep monghol dýijang joldasyna qarady. - Osy kisining kim ekendigin sizder bilesiz ghoy. Bar kórgilikti arqa tireksizdiginen ghana kórip jýr. Bolmasa eshkimning qazanyndaghysyn tartyp jeytin minezi joq kisi! Osyghan tym bolmaghanda baryp qaytuyna oray tauyp beruge bir kirisip kórelikshi!

- Siz kirisseniz, men qolymnan kelgenin ayamayyn! - dedi shiykil sary.

- Olay bolsa, su qoymasyna dýijang bolyp barghan yasynnan bastalyq! - dep monghol «Shóken», qazaq «Dәukene» qarap ymdap qoyyp, maghan qaratty sózin. - Siz endi búl jaqtan kórine qoymanyz, ha-ha-ha-ha-ha...a.., jazushy pedagogimiz teke kiyik bolyp ketuden Qúday saqtasyn!

Olar attaryn tebinip jýrip bara jatqandarynda sóilep qaldym.

- Eger osy sózderinizde túrsanyzdar, ekeuinizge ózimdi ómirlik qaryzdarmyn dep eseptermin!

- Bizding qúqyghymyz óte tómen ghoy, Bigha, sóitse de kepildik aityp sóilesip kórelik!

Mal sharuashylyghy әtiretindegi búl ekeui su qoymasyna tym syily qonaq bolyp jýretin. Qazir maydan kadrlary Mauzydúngha qarap namaz oqy túryp-aq qoygha tabynatyn bolghan. Onyng eti, terisi, jýni, tólining eltirisi, qazir týgel qúqyqty ekendigi belgili edi. Sol jóninen ýmittenip quana qayttym.

Osy ekeui sonyng ertenine-aq әtiret bastyghymyzdyng bólimine kelip, eki-ýsh saghat әngimelesip, araq pen balyq quyrdaghyna bógip shyghyp edi. Úighyr bastyq meni inirde shaqyryp, ahualymdy súrady da «maydan shtabynyng tәlim-tәrbie bólimine aryz jazyp, maghan tapsyr!» dep shyghardy. Múnday búiryqty, әriyne jerge qoyarmyn ba, tanertenine erte túryp, ketpennen búryn qaghaz ústadym. Aryzymdy jazyp tapsyryp berip, bir-aq shyqtym júmysqa. Mal kýsheydi me, maydan basshylyghy kýsheydi me, aiqyn synaytyn kezeng endi kórinbedi me?

Ýrimjige demalysqa baryp qaytuym jóninen jauyp shygha qoymaghanymen, әtiret bastyghym sodan bastap ózimdi shyghara berdi syrtqa. Rúqsat súrap alyp, Shayar bazaryna da baryp qayttym. Jemisti mәli[8], etti-sýtti toghaylargha da qonyp qaytyp jýrdim. Bastyghym tek basqa shynsyndargha jaman ýlgi bolyp qalmauymdy, syrt kadrlargha kórinbeuimdi ghana tapsyrdy. Basqa әtiret jataqtaryndaghy dostar men bauyrlargha sәti kelgende jasyryn kezdesip, qysqa ghana әngimelesemin. Al, Aqqúmdaghy «jaraghan burany» týn boyy búrqyratyp-buyrqandyryp sóiletip, meylinshe tyndadym. Altay әngimesine jomart shejire, darqan sheshen, syrshyl-dumanshyl, sóilesuge tabyla bermeytin, asa kónildi qart eken. Ózi meni «qaljynnyng bazary, halqynnyng nazary - sanasy ekensin!» dep alqady. Úzaq qamalghan qústay, erkin jýiitkip, aspandap-shyrqap, ishqústa qúsadan bir arylghanday, qayghy men qasiretti úmyta әngimelesemiz.

Maydannyng syrt jaghyndaghy «Syrdaq» deytin kommunanyng bir ýlken әtiretinde esepshi bolyp isteytin úighyr kadrdyng eki bala tapqan әieli búzylypty. Búzyp almaq bolyp jýrgen Jaqiya atty «diuana» shynsyng su qoymasyna kórshiles әtirette, maghan búryn jerles, bauyr hiyapatynda bolatyn. Sony sol búzghynshylyqtan toqtatudy manayyndaghy dostar menen kóp ótindi: «tәp-tәuir semiyany búzyp, balalaryn jetim qaldyryp shulatpasyn, araqkeshinizdi biz aityp kóndire almadyq. Ol әieldi bagha almaydy. Búrynghy kýnine zar etip, obalyna qalmay toqtap qalsyn!» desedi. Áyel mýlde búzylyp, Syrdaqtyng basqa әtiretindegi tórkinine baryp alypty. Jaqiya mening aitqanyma da qúlaq aspady. Tiri jetim balalardyng kóz jasyn aitsam da, aldyna aiday súlu shóken tartsam da myna jugannan[9] aiyrylar emes.

Bir jeksenbi kýni búl «diuanadan» aldymen sol әielding ózin ainytyp, ýiine qaytaru ýshin sapar shektim. Bizge Shayarmen birdey, jiyrma bes shaqyrymdyq alys jol eken. Erte shyghyp, týs uaqytynda әtiret shetine әreng ilindim.

Kýn, demalystyng kýni bolsa da kommuna mýsheleri týs uaqytynda da dem almay atyzdan maqta terip jýr. Qaynap túrghan saryqotyr kýn quyryp, bәrin de kýiik sheke shyjyqqa ainaldyrypty. Kәri demey, jas demey, әiel demey, er demey - bәrining de kýndik júmys normasy birdey, jiyrma killogramm maqta teru bolyp belgilenipti de, múny eshqaysysy orynday almay, qaryzdar bolyp qalghan eken. Týnderde terip, qaytse de oryndaugha búiryq týsti desedi.

- Búl normany belgilegen kim? -dep súradym bir jigitten.

- Bar pәleni tauyp jýrgen ózimiz! - Auyr kýrsindi jigit. - Átiretimizde bir aktiv kempir bar. Eki úly su júmysynda, bir úly arbakesh. Týnde solar jәrdemdesip terip, sheshelerining normysyn toltyryp qoyady. Al, ony aitsaq, bastyqtardyng eshqaysysy senbey, bizge aqyrady. «Kәri kempir oryndaghan mindetti sender orynday almaysyndar ma?» dep azyq normamyzdy tartty! Qazir osy jýrgen bәrimiz ashpyz. Biday únyn ghoy úmytqanymyzgha kóp bolghan. Qazir sary umashqa da toymaymyz!...

Men de kýrsinip jiberip jýrip kettim.

Jaqiyanyng kýieu bolmaq ýii shetkeri, qoshna degennen aulaq, moladay eki auyz ýy eken. Kirip bardym. Eshkim kórinbedi. Qazynaq dep atalatyn qaranghy kletine kirsem, qatty úiyqtap jatqan bireuding qoryly estildi. Qasyna jetip bardym. Tanauynan soqqan boran qara múrtyn úiytqyp jatqan Jaqiyanyng ózi. Eki bút eki jaqta, tabanynan teuip әreng oyattym.

- Ýi, ýi, siz qaydan kelip qalghansyz? - dep qantalaghan kózin uqalap-uqalap jiberip, bajyraya qarady. - Otyrynyz, otyrynyz, mine, myna jerge!

- Jә ózing qannan qapersiz neghyp jatyrsyn, әtireting izdemey me seni?

- Endi ýsh tәulik jatsam da izdemeydi, dýijannyng rúqsatymen qashqyn izdep shyqtym! -dep kýlip jiberdi ózi.

- Qashqynyng kim?

- Menimen jataqtas eki úighyr! -dep taghy kýldi de әngimesin bastady.

Keshegi ymyrtta su qúrylys әtiretining qashqarlyq eki úighyr shynsyny dәrethana jaqta onasha sybyrlasyp túr eken. Jaqiyanyng jaqyndap kelip tyndaghanyn sezbey qalypty. «Qazir ketelik, senbi keshinde kadrlar joqtamaydy!», «Asyqpa, әtiret úiyqtaghan song masalyqtarymyzdy[10] týsirip, qymtap ketsek, qashqanymyzdy tang atqansha eshkim sezbeydi!» degenderi anyq estilipti. Sony esty sala jataghyna baryp, Jaqiya da qamdanypty. Pyshaghyn shymyldyq ishinde qayrap qylshyldatyp alypty da, astyndaghy ýlken móshegin suyryp alyp, basyna jastanypty. Odan basqa pәlendey tósenishi de joq edi ózinde. Araq pen ún satyp alu ýshin aqshagha ótetin birdemelerin týgel satyp bolghan. Masa jep qoyatyn bolghandyqtan qúr quys ýishiktey shymyldyq dәkisin ghana satpay, eriksiz saqtap otyrghanyn estigenmin. Jaqiya «diuana» úiyqtaghan bolyp qorylday qalypty sóitip. Ile-shala eki úighyr da kelip, nәrselerin jiystyra sala jatypty. Jatqan bolyp shymyldyqtaryn týsirip qymtaghanymen qybyrlay beripti. Sham sónip, әtiret týgel úiqygha bas qoyysymen, birinen song biri shygha jónelipti. Arttarynan ile-shala kenep móshegin qoltyghyna qysyp Jaqiya shyghypty da, tozghan jynghyl qorshaudyng bir ketiginen attap ótipti (kadrlargha qanshalyq jaghynghanymen ýilerine qayta almay jýrgen kýzet aktivteri boykýiez tartyp, basqalardan qalyspay úiyqtaytyn bolghan). Qorshau ketiginen attap ótip, kadrlardyng menshikti qoy qorasyna eshkimge kórinbey jetken Jaqiyanyng batyrlyghy da jetile qalypty. Átiret ashanasynyng tamaghymen qysy-jazy jemdelgen semiz qoylar ondaghy shynsyndardyng qol jetpes armandary bolatyn. Qoranyng myqtap qúlyptalghan esigining topsasy bos eken, Jaqang týre qayyryp kirip, ózi kórip jýrgen nәn qyzyl qasqa qoydy kótere jónelipti.

Qoranyng syrt jaghyndaghy sazdy qarasu jaghasyna alyp soghyp bauyzdapty da, shabynan esip jiberip, ishek-qarynyn batpaqqa kóme salypty. Jenildep ishi bosap qalghan qoydy móshekke salyp, kótere jónelipti sonson.

Qayyn júrttyng osy ýiine tang qaranghysynda jetken Jaqiya, nesie qatyndy oyatyp, ot jaqqyzypty da, qoydyng bir qayyn aghan bauyryn «oynap-kýlip otyryp» jep alyp, qayta jónelipti. Átiretine kýn shygha jetip, masalyghyna kire «qoryldapty».

Túru qonyrauy soghylyp, gruppa bstyghy aiqaylaghanda Jaqang shynymen-aq úiyqtap ketken eken. Siraghynan sýirep oyatqan gruppa bastyghy, qashqan eki úighyrdyng shymyldyghyn da ashyp-ashyp jiberip, әtiret kensesine aiqaylay jetipti. Ile-shala oibaylay qoyshy da jetken eken. Átiret bastyghy ysqyryp, әtiretti jiyp týgendep jiberse, eki shynsyng men ózining qyzylqasqa qoyynan basqa dýnie ap-aman. Eng semiz qoydy kórip jýrgen sol ekeui jolazyqqa әketken bolyp jorylypty.

Ol ekeui qay jaqqa bettep qashuy mýmkin ekendigin súrastyrghanda, olardyng jónin biletin taghy da Jaqiya bolyp sybanyp shygha kelmesin be. Týndegi úiqy men elu kilometrlik auyr jýristing esesin endi joq izdegen bolyp demalyp qaytarmasa, kýndizgi auyr júmysqa shyday ma, suyrylyp shyghyp, sóiley jónelipti:

- Sol ekeuining de almaqshy bolyp jýrgen shókenderi Qúmarlyq әtiretinde. Olargha soqpay ketpeydi. Qoydy býgin sonda soyady. Eger ol әtiretten ótip ketse, Pәizauyt gúnshesindegi dostarynyng ýiine barady. Ol ekeui baratyn ýilerding bәrin kórgenmin. Sol jaqtan men izdeyin, dýijan! Tabylysymen sol jerding basshylyghyna mәlimdep ústatamyn! -depti.

Jiy qanghyp jýrse de qashpaytyn «juas» Jaqiyanyng búl talaby aldymen quattalypty da, әtiret bastyghy basqa jaqtargha senimdi aktivterin jiberipti. Jaqiyany jeke shygharyp alyp tәrbiyelepti sonson. «Eger osy eki qashqyndy tapsan, sony nәtiyje etip jazyp, ýiine qaytuyna rúqsat әperemin!» degen eken. Jaqiya qaydan bolsa da tabu ýshin ýsh kýnge rúqsat alyp shyghypty da kilt búrylyp kýnshyghysqa - qayyn júrtqa qaray qayta zytypty.

Týgel shyghyp maqta terip jýrgen ýy iyelerinen kiltti alyp, qaranghy qazynaqqa kire jyghylghany osy eken.

Azghyryndy qatynnyng atyzda ekendigin estigen son, Jaqiyagha basqa bir júmyspen jýrgenimdi aityp shygha berip edim, izdegenim aldymnan shygha keldi. Ýilerine basqa bireuding kirgenin kórip, atyzdan sheshesi qaytarypty. Aldynan tosyp, aghash kólenkesine tarta jóneldim. Alym-berim ghana ajary bar, semiz sary әiel eken. Aldymen Jaqiyanyng jerles aghasy ekendigimdi aityp, ózimdi tanystyryp alyp bastadym sózdi.

- Sizding esiminiz Ámirahan ba? Óriktey-óriktey әdemi eki balanyz bar eken, ras pa?

- Ras! - dep әiel quystana qarady maghan.

- Eriniz qyzmet orny, ýy jayy bar, ýlken әtiretting esepshisi, araqkesh maskýnemdeu kisi eken, solay ma?

- Solay, araqkesh qana emes, nashakesh, karden shyqqan adam!

- Sol ýshin altynday sәbiylerinizdi de tastap, bizding Jaqiyagha tiymeksiz be?

- Solay, balalarymnyng birin berse alamyn, bermese qalady!

- Sol balalarynyzdyng ýlkeni kishisining basyna ystyq umash tógip alypty, estidiniz be? IYen qalghan ýide shyryldaghan dauystaryn estigen qoshnalarynyz jiylyp doqtyrgha әketipti.

- Ras pa?.. Oy balam, oy janym balam! - dep bajylday týregeldi Ámirahan.

- Sabyr etiniz, qazirshe aman! - dep basyp otyrghyza jalghastyrdym sózimdi. - Qazirshe aman! Basyna umash әli tógile qoyghan joq! Biraq, anadan jastay jetim qalghan balanyng odan da zor qaterge tap bola beretini ras! Otqa kýiedi, sugha batady... kýtetin sheshesi bolmaghandyqtan eng bolmaghanda taz bolyp qalady!

- Auzynyz netken jaman adamsyz!

- Mening auzym emes, sizding isiniz jaman ekendigin aitpaqpyn, sauap ýshin әdeyi izdep aitqaly keldim, jaqsylap tyndanyz!

- Men ol maskýnemdi tilime kóndire almaghandyqtan, jәne meni bar adamnan qyzghanyp, kýndep, soghys shyghara bergendikten ajyraspaqpyn!

- Maskýnemdikten onyng ózining qorqatyn adamdary arqyly shekteuge bolady. Balalary bar er ghoy, ziyanyn kóre-kóre sol balalary ýshin mýlde tiylatyn da bolady. Al, qyzghanu, kýndeu deytin mәselesi sizge degen mahabbatynan payda bolghan. Mәjnýn ózining Lәilisine jazghan hatynda «sening asyl kókiregine shybyn qonsa qyzghanamyn» dep jazghanyn bilesiz be?... Tek, mahabbatsyz, qasiyetsiz, újdansyz erkek qana qyzghanbasa kerek! - Búl sózime jymiya qarady әiel. - Endi Jaqiyany anyqtap tanystyrayyn. Ol sizge әrqashan maqtanyp, hanzada bolyp kórinip jýrgen shyghar. Ony biz «Jaqiya diuana» dep ataymyz. Osy ýiinizge býgin týnde úrlap әkelgen qoyyn qonyr móshekke salyp әkelgen shyghar, solay ma?... Jataghyndaghy onyng barlyq tósenish kórpesi sol ghana. Senbeseniz jataghyna baryp kóriniz!... Púlgha jaraytyn barlyq kiyim-keshegin de týgel satyp, araq iship bolghan. Átiretten alatyn enbek aqysy 18-20 yuan. Onysy iә araghyna, iә tamaghyna jetpeydi. Qaryzy kóp bolghandyqtan joldastary oghan qaryz bermeytin bolghan. Sary momyny da әrkimnen súrap jep, kim temeki tartsa, araq ishse sonyng auzyna qarap telmiredi.

Olardan jarymaghan song qanghy jóneledi. Sondyqtan joldastary ony «diuana» atap ketken. Enbekke qatynaspaghan kýnderi ýshin sol mardymsyz ailyq aqshasa da tartylyp qalady. Al, siz oghan tiyseniz qalay kýn kórmeksiz? Sol diuana maskýnemmen birge diuana bolyp qanghyp ketuge razymysyz? Balalarynyzdy myna ýi-jayy bar maskýneminizge qaldyryp shyqsanyz jetim, óziniz alyp shyqsanyz qalender bolmaq!... Úrynyng orny qashan da týrme. Osydan baqyt izdep tiymeksiz be?

- Menimen qosylghan song araqtan da, qydyrudan da tyiylady, ekeumiz birge istep kýn kórip ketemiz! - degeninde Ámirahannyng jýzi ýlpershektey tyrsiyp, targhyldana qaldy.

- Búrynghy eriniz sizge qosylghan song tyiylyp pa edi, búzylyp pa edi?

- Uay, Qúdayym, ne deydi myna adam! - dep әiel qinalystan jan-jaghyna qaray berdi.

- Búrynghy eriniz de sizge alghash sóilesken shaqta «janym-kýnim, sening jolynda ólemin, ne deseng de kónemin» dep ant etken shyghar? Al, nekelesken alghashqy eki-ýsh aidan son-aq moynyna minip ap, araq pen nashanyng sonyna qayta týsken bolsa kerek! Jaqiya odan da ótip ketken opasyz maskýnem! Búrynghy erine qyzday tiyip, eki bala tuyp beripsin...

- Joq, ei, oghan da bir erden shyghyp tiygenmin...

- Olay bolsa, Jaqiyagha eki erden shyghyp tiymeksing ghoy? Alghashqy erine qyzday tiyip, ekinshi erine shóken bolyp tiyip, eki bala tuyp beripsin. Al, ýshinshi Jaqiyagha júgan bop, júp-juan kempir bolyp tiyseng Jaqiya diuana seni qadir tútyp, aitqanyna jýrip, aidauyna kónip, birge istep jýrmek pe!

- Ázәzildey adam ekensiz, bizdi búzyp, aiyru ýshin kelipsiz de!

- Jaqiyadan aiyrylghynyz kelmese, biz zorlamaymyz. Sizge meni onyng bar ahualyn biletin el-aghayyndary jiberip otyr. «Jyly ornyn suytyp, balalaryn jetim qaldyryp zarlatyp, osy úry qayyrshygha tiyetin jyndy qatyn» deydi sizdi. «Aldanbasyn, Jaqiyanyng jayyn týsindir!» dep meni jiberdi. Jylap qalghan sәbiylerine jany ashyp, adasqan basyna aqyl beru ýshin kelgen adamdy әzәzil deseniz, óz obalynyz ózinizge, men qayta beremin. Biraq, sol jerge baryp, zarlap jylaghanynyzda betinizge týkiremin, úqtynyz ba?

Osyny aita sala ornymnan týregele bergenimde Ámirahan etegimnen tartyp otyrghyza sóiledi.

- Men, bir erdi baghyp ketkishiligim bar әielmin, -dep bastap, ózining alghashqy erinen shyqqanynan bastap, aiyrym aqsha jighandyghyn aitty. - Bireuge әiel bolyp tiygeninde janqaltanda tomsiyp aqshang túrmasa bózek bolyp qalady ekensin. Qyzday tiygen alghashqy erim, «qyz emes ekensin» dep búzylghanynan bastap ózdigimnen әreket istep, aqsha tabugha kiriskenmin. Al, ekinshi erime tiygen song bala tusam da sol aqsham kóbeye bergen. Bir Jaqiyany baghyp, ýiin gýldey jasay alamyn!..

Múnyng ekinshi erining «kýnshil, qyzghanshaq» bolyp ketui әielining әueyiliginen ekendigin de, Jaqiya diuananyng eki balaly búl júgangha múnshalyq qúlap týsken sebebi, «qaltasynyng tompiyp» túrghandyghynda ekendigin de týsindim. Búl jezókshening endi shynsyng әtiretindegi kóp boydaqtyng arasyna kirip ap, «sauda dýken» ashpaq ekendigi maghan aiqyndala qaldy. Eki balanyng ayanyshty kóz jasyna endi óz bauyrlastarymnyng ar-namysy qosyla ketip qinady meni.

- Aqshany qalay tabasyz? - dep men de tyghyla týsip súradym.

- Deni sau әielge aqsha tabu qiyn ba? - dep solq-solq kýldi júgan. - Enbek qylamyn da! - Múny aitqanda býkil ishek-qarny tulap ketkendey, mol et-mayynyng jybyrlamaghan-solqyldamaghan, silkinbegen jeri qalmady. Túnshygha kýldi.

- «Enbek qylatyndyghynyzgha» ne sebepti múnshalyq kýlesiz?

- Aqshany qalay tabatyndyghymdy súraysyz taghy da!.. Mendey әiel púl taba almay ma! Tauyq baghamyn, esek satyp alyp sauda qylamyn!

- Sauda istep kete beruinizge Jaqiya kónedi dep oilaysyz ba?

- Ol, qazaq, keng qúrsaq adam! -degeninde jalt qaradym. -Etegin týrip tastap, qyzyl jibek shtanynyng auyn maghan qarsy qaratyp, «tompaytyp», taltaya otyrghan eken.

- Jy anauyndy! -Aqyryp qalghanymdy sezbey de qalyppyn. Jiya qoyyp, etegin týsirdi. -Jalmauyzynyzdyng qalyng erni jybyrlap ketipti. - Maghan әpsún[11] oqytyp otyrsyz ba? -Kýlkiden әreng tyiylyp jalghastyrdym sózimdi - sizding «kәsibinizge» qazaqtyng «keng qúrsaq» bolatyndyghyn qaydan kórdiniz?

- Solay dep estiymiz ghoy.

- Sóitip, Jaqiyany «pilik bas»[12], bos moyyn kórip, oghan tiysem, aqsha tabugha erkimshe kirisemin dep oilapsyz da! -dedim de diuananyng bir qataldyghyn estigenim boyynsha iske qosyp kep jiberdim. - Ol, sizding myna erinizden әldeqayda qaterli qyzghanshaq ekendigin bilmey, búl jóninen taghy da qatelesip otyrsyz! Onyng sizden búryn jýrgen shókenining qanday tayaq jegenin estimediniz be?... Aytpady ma ózi? Ol shóken bir kýni Jaqiyanyng jataghyna bardy. Ol kelgende Jaqiya bir joldasynyng jaqsy tósek ornyna mening óz ornym dep otyrghyzdy. Ózi shay qaynatugha shyqqanda shókeni bir jigitpen qaljyndasyp kýlgenin estip qoyghan eken. Kirip kelip teuip qalghanda shóken shalqasynan týsti. Jaqiya shashynan júla kóterip túrghyzda da, qúiryghynan teuip shyghardy syrtqa. Taghy da tepkilep úryp jatqanynda manayyndaghylar әreng aiyrdy da, qorghap shygharyp qaytaryp jiberdi. Ol jap-jas shóken edi. Al, sizdey júgannyng basqamen qaljyndasqanyn kórse, týndegi әkelgen qoyynsha shabynyzdan jaryp, ishek-qarnynyzdy batpaqqa kóme salady.

- Oy jan, endi qayttym, Qúdayym! - Ámirahan eki qolymen eki shekesin qysa eniredi.

- Tosa túrynyz, sóilep bolayyn!.. Al, siz óz erinizdi maskýnem deysiz, ol maskýnemdigimen sizding aqshanyzgha tiyispepti. Bizding Jaqiya sol aqshanyzdy qúiryghynyzdyng jyqpylyna jasyrsanyz da tauyp alyp, qyryq-elu araqkeshimen bir-aq kýnde iship tauysatyn úry maskýnem!.. Ony qaytip asyray almaqsyz!.. Ol, sizding sonday «tompayghan» dәsmayynyz baryn bilip ýilenbekshi bolyp jýr. Aqshanyz tausylghan kýni onyng aldynda siz bir tiynsyz, qayyr qosh dep qayyrylyp bir qarap ta qoymay, qanghyp jýre beredi. Siz balalarynyzdan da, bayynyzdan da aiyrylyp anyrap dalada qalasyz!... Nekeniz býtindey ajyramay túrghan osy kezende aman-esen ghana balalarynyzdyng qasyna baryp alynyz!... Ózinen bolghan balagha mýlde qaramay ketetin әke joq. Múnan song óziniz aram jýriske salynbay, týzelgeninizdi kórsetseniz, qanshalyq aqymaq bolsa da týzeledi ol. Ony balalarynyng hali zorlap týzetedi. Al, aqshanyz tausylghan song Jaqiyany kim týzete almaq! Uaqyt úzartpay, dereu qaytynyz ýiinizge!... Balalarynyz shyryldap jylap jatyr!

- Oi, Qúdayym, menen ol qaryzgha dep alghan aqshany qalay qaytaryp alarmyn endi!

- Sizge ol ótken týnde semiz qoy úrlap soyyp әkelip beripti ghoy, soghan da tәube aityp, «tompayghanynyzdy» týgel jep bolmay túrghan shaghynda ketip qútylynyz!...

- Oi, atam, oy anam, endi qayttim, Qúdayym! Menen onyng alghany bes qoylyq púl!

- Týndegi qoydyng iyesi - saqshy dýijan! Ol kelip, altynshy qoydyng aqshasyn tóletkenshe ketip alynyz deymin!

Ámirahannyng tónkerisi qazynaqty qúlatqansha ketip alayyn dep ózim de zyttym.

 

Ádiletti tergeushim, bar dýniyege bir tesikten syghalap, sizding qisyq kózinizben ghana qaramasaq, kýn jaryghyn kóru qayda! Eki sәby tiri jetim bolyp qalmasyn dep qana mening istegen osy isimnen zor qylmys nekensayaq kezdeser. Olay bolatyny, sizder sekirip, ilgerilep, jetimge ainaldyrghan sәbiylerge san jete me. Olardyng zary aspandy jarsa da sizding baqayshaghynyzdan kelgen be. Shynyghyp alghan qúlaghynyzgha búl ekeui týgil, eki jýz balanyng qosylyp shyryldaghan dauysy da shybynnyng yzylynday sezilmes edi ghoy. «Halyq ýshin istegen» sonday qaharmandyq «tónkeristerinizge» qarsy ótkizgen búl jekelik qylmysym kózderinizge talay qauip-qaterdi ýimeletpey qoyar deymisiz. Múnshalyq әzәzildikke batylym qalay jetken?! Balalardyng zaryn tyndaytyn «shujúnjuiyshi» qúlaqtan qaterli qylmysker joq eken. «Jekelikke qarsy túryp, shujúnjuiydi syndalyq!»

(Jalghasy bar)

«Abai.kz»

 

---

[1] Shynsyng (hanzusha) - jana tuylghan (týrmeden shyghyp, ómirin janadan bastaushy maghynasynda)

[2] Kúnlauar - Kúnzynyng janama aty. (aghayyndy Kýnderding ekinshi ýlkeni degen sóz.)

[3] Búl úran, Lushyaushiyding eginshilikke «tórtti kóterege beru» pikirining dúrystyghy kórine bastaghanda soghan qarsy shygharylghan. Jekege kóterege berudi revizionizmning negizi sanaudan shyqqan úran.

[4] Huaydan (hanzusha) - shirigen júmyrtqa.

[5] Shujúnjuy (hanzusha) - revizionizm.

[6] Átek qúl - pishilgen qúl.

[7] Ijyqyz (úighyrsha kemsitu sózi) - qyzteke (shala erkek maghynasynda).

[8] Mәli (mәllә) - kóshe, kent maghynalarynda.

[9] Shokan (úighyrsha) - bala tappaghan kelinshek. Júgan - qatyn. (bala tusa, sodan bastap jugan atalady.)

[10] Masalyq - masa, shybyn-shirkeyden qorghaytyn biteu shymyldyq.

[11] Ápsún - siqyrly jady dúghasy.

[12] Pilik bas (úighyrsha) - әielining qalay aldauyna da aldanatyn, ne aitsa da, qalay qorlasa da kóne salatyn erkek.