Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2712 0 pikir 5 Qarasha, 2012 saghat 04:23

Qajymúqan Ghabdolla: «Qazaqtyng tarpang minez tanytyp shygha keletini bar...»

«Qazaq Eli» halyqtyq qozghalysynyng tóraghasy, publisist, qazaq qoghamyna qatysty mәselege sergek qaraytyn býgingi zamannyng oyau azamaty Qajymúqan Ghabdolla myrza keyingi kezderi júrt nazaryn erekshe audaryp túrghan jayttargha baylanysty óz oiyn ortagha salady. Tәuelsiz jurnalist Asylhan Ábdikәrimovpen әngime barysynda ol bizding biylikting ózi Keden Odaghyna oiysa ketkenining qate bolghandyghyn týsine bastady degen pikir aitady.

***

- Qajeke, songhy kezde Keden Odaghyna kiruimizding qate bolghandyghy, Euraziya Odaghyna ýzildi-kesildi qarsylyq, Halyqtyq referendum ótkizu, Týrki dýniyesining birligi, Janaózen sotynyng qorytyndysy siyaqty qadau-qadau mәseleler qazaq qoghamynda qyzu talqylanuda. Biraq, óziniz basqaratyn «Qazaq eli» halyqtyq qozghalysynyng dauysy estilmeydi. Nelikten?

- Keden odaghyn qúrugha bolmaytyny turaly Múhtar Shahanov, Dulat Isabekov, Múhtar Tayjan, Ámirjan Qosanov, Rysbek Sәrsenbayúly, Qabdesh Júmadilov, Temirhan Medetbek, Ghabbas Qabyshev, Bolat Ábilov, Aydos Sarym tәrizdi últshyl azamattar qatty sóz, qatang pikirlerin az aitqan joq. Tek, sol jigitterding janayqayyn estiytin qúlaqty qúm basyp, sanyrau soqty.

«Qazaq Eli» halyqtyq qozghalysynyng tóraghasy, publisist, qazaq qoghamyna qatysty mәselege sergek qaraytyn býgingi zamannyng oyau azamaty Qajymúqan Ghabdolla myrza keyingi kezderi júrt nazaryn erekshe audaryp túrghan jayttargha baylanysty óz oiyn ortagha salady. Tәuelsiz jurnalist Asylhan Ábdikәrimovpen әngime barysynda ol bizding biylikting ózi Keden Odaghyna oiysa ketkenining qate bolghandyghyn týsine bastady degen pikir aitady.

***

- Qajeke, songhy kezde Keden Odaghyna kiruimizding qate bolghandyghy, Euraziya Odaghyna ýzildi-kesildi qarsylyq, Halyqtyq referendum ótkizu, Týrki dýniyesining birligi, Janaózen sotynyng qorytyndysy siyaqty qadau-qadau mәseleler qazaq qoghamynda qyzu talqylanuda. Biraq, óziniz basqaratyn «Qazaq eli» halyqtyq qozghalysynyng dauysy estilmeydi. Nelikten?

- Keden odaghyn qúrugha bolmaytyny turaly Múhtar Shahanov, Dulat Isabekov, Múhtar Tayjan, Ámirjan Qosanov, Rysbek Sәrsenbayúly, Qabdesh Júmadilov, Temirhan Medetbek, Ghabbas Qabyshev, Bolat Ábilov, Aydos Sarym tәrizdi últshyl azamattar qatty sóz, qatang pikirlerin az aitqan joq. Tek, sol jigitterding janayqayyn estiytin qúlaqty qúm basyp, sanyrau soqty.

Múhtar Tayjan bilikti ekonomist retinde Keden odaghynan qazaq onbay opyq jeytindigin qarjylyq esep-qisabymen dәiektep berdi. Al, Múhtar Shahanov: «Tәuelsizdigimizge qauip tóndi!» - dep, dauysy jetken jerge deyin jar saldy. Býgingi tanda eki Múhtardyng da aitqandary ainymay keldi: ekonomikalyq túrghyda shash-etekten ziyan sheksek; jylanday jyljyp, jaqyndap alghan orys biyligi óktemdigin kórsete bastady...

Óz basym, qazaq jәne orys baspasózinde jariyalanghan Keden odaghy turasyndaghy syny maqalalardy jinaqtap, Astanagha bardym. Ýkimet Kensesi arqyly Premier-Ministr Kәrim Mәsimovpen jolyghyp, halyqtyng shynayy kónil-kýiin auyzba-auyz týsindirip, jinaqtalghan maqalalardy tapsyryp ketpek boldym.

- Jolynyz bolyp, jolyqtynyz ba?

- Kómekshileri bir-birine siltep, «kýni ertenmen» kýn artynyn kýn ozyp, aqyry, sharshadym. Burokratiya ólmeydi-óshpeydi eken, jany sir eken...

Mening esimde qalghany: Keden Odaghynda 170 mln halqy bar ýsh memleketting ortaq naryghy birigip, ekonomikamyz damylsyz damu jolyna týsedi, degen ertegi...

- Tayaudaghy bir sózinizde Keden Odaghynda «Qazaqstan - ydys juushy» depsiz?..

- Onynyz ras. Men bylay dedim: Keden odaghyn, «ashana» dep alsaq, onda Resey - bas aspazshy, Belarusi - agha aspazshy, Qazaqstan - ydys juushy bolyp otyr...

Óitkeni, biylghy jyldyng alty aiynda Keden Odaghyna kirgen memleketterding ózara sauda-sattyq kórsetkishterinde Reseyding ýlesi 66 payyzdy, Belarusitiki 24 payyzdy, Qazaqstandiki nebәri 9,6 payyzdy qúrap, Resey 22,5 milliard AQSh dollarynyn, Belarusi 8,1 mlrd AQSh dollarynyn, Qazaqstan bar bolghany 3,3 mlrd AQSh dollarynyng ónimin satqan. Búl ne degen sóz? Búl - qyp-qyzyl shyghyndy sharuagha shalys bastyq degen sóz. Yaghni, Qazaq Eline soqyr tiyn paydasy joq Odaqtyng bizge keregi de joq!

- Qalay oilaysyz: «Kedenge Qazaqstandy jetektep kirgizgen Kәrim Mәsimov» degen sózding qisyny bar ma?

- «Men Elbasynyng mәngilik kómekshisimin» deuden janylmaytyn adam óz betinshe sheshim qabylday ala ma?..

- Janaózen soty ayaqtaldy. Kozlov úzaq jyldargha qapasqa kesildi. Qalay deysiz?

- Eshtene demeymin!.. Qapasta otyrsa da, Kozlovtyng deni sau, keudesinde jany bar. Al, qanshama qazaqtyng balasy baqilyqqa attanyp ketti?!.

Sottalghan adamdy aqtap alu ýshin shiybóridey shulaymyz, endi ólgen adamnyng «ózi de, kózi de joq» dep, úmytyp ketuimiz kerek pe? Jazyqsyz baqigha attanghan  marqúmdardyng denesin topyraqqa kómgenimizben, ruhyn kóme almaymyz ghoy...

Jalpy, Janaózen soty jóninde mening basqalardan mýldem bólek, airyqsha aitarym bar, qazir uaqyty jetken joq...

- Qúdaygha shýkir, qalay bolghanda da, jauapkershilikting basym salmaghy týsken Mәsimov qyzmetinen ketti emes pe?

- Óziniz aitynyzshy: biz osyghan quanuymyz kerek pe? Kýlli qazaq jabylyp, bir adamdy 5 jyl 8 ay 2 apta boyy omalghan orynynan qozghalta almadyq... Qazir alys ketti me?.. Manghystau týbegi - әruaqty aimaq, kiyeli topyraq. Pir Beketting baytaq eli. Atamyz qazaq: «Áruaq attaghan - onbaydy» deydi, ashyqqan bala men ashynghan ananyng kóz jasyn 7 ay boyy «kórmegen» kórsoqyrlar kórde de tynysh jatpas...

- Qajeke, ishinizding zar men zapyrangha tolyp qalghanyn týsinip otyrmyn. Ashy saualdar qong - maghan da onay emes. Aytynyzshy: Býkilhalyqtyq referendumdy «Qazaq Eli» halyqtyq qozghalysy qolday ma?

- Tayly-tayaghymen, týgel qoldaydy. Nege deseniz, dәl qazir el basyna kýn tuyp otyr. Meninshe, bizding biylikting ózi Keden Odaghyna oiysa ketkenining qate bolghandyghyn týsingen siyaqty. Biraq, býgin oqys qimyldargha baru - anaghúrlym qauipti.

Euraziyalyq Odaq - qazaqty orgha jyghady. Tәuelsizdigimizdi tәrk etedi, erkindigimizding ebil-debilin shygharady. «Ortaq valuta, ortaq temirjol, ortaq tarifter, ortaq múnay baghalary» degenimiz - qazaqshalap aitsam - «ortaq ógiz» degenmen birdey. Al, ógizde bir ghana qojayyn bolady. Danyshpan babalarymyz: «Ortaq ógizden - onasha búzauym artyq» degen...

- Bayqaysyz ba, qogham qanshama syn sadaghyna alsa da, ziyaly qauym ókilderi búl joly da mәseleden tys qalyp otyr ghoy?..

- Astanadagha óz mereytoyyna ózi qatysa almay, jansaqtau bóliminen bir-aq shyqqan Múhtar Shahanov aghamyz Jazushylar odaghynyng sezinde: «Prezidium tórine ozugha úmtylghanda aldaryna jan salmaysyndar, al, últ taghdyryna qauip tóne qalsa, basyn qúmgha tyqqan týieqús sekildi ýstelding astyna tyghylasyndar!» - depti...

Qazaqtyng erkindigining jiyrma jylynda qazaq tilining mәrtebesi ýshin býkil Jazushylar odaghy jabylyp jýrip, bir Múhannyng jasaghan isin jasay almady!!!

Qazaq Elining tәuelsizdigining alghashqy jyldarynda Premier-ministr Sergey Tereshenko men onyng Petr Svoik sekildi qúiyrshyqtary qazaq tilining tamyryna balta shauyp jatqanda, júmghan auzyn asha almaghan qalamger ziyaly emes - ziyandy!.. Osynau 20 jylda qazaqtyng Ýkimeti de qazaq tilin tereng mengergen adamgha jarymady. Tek Imanghaly Tasmaghambetov qana taza qazaqsha biletin. Biraq, Preziydent Ákimshiligindegi kelimsekter men orysshyl shalaqazaqtar qazaq tilin órkendetu jónindegi IYmekenning barlyq bastamalarynyng jolyn әrdayym kesip otyrdy...

- Sóitip, Múhtar Shahanovtan basqanyng bәri ziyandy bolyp shyqty ma?

- Men olay degen joqpyn. Árbir qalam ústaghan adam Múqanday múqalmas jigerimen, quatty ruhymen últyna qyzmet jasasa, qazir bizdegi qazaq tilining mәseleleri de, últymyzdyng basqa da tolyp jatqan mýddeleri kýn tәrtibinen әldeqashan alynyp tastalghan bolar edi. Mening toqeter oiym osy...

- Qajeke, óziniz oryspen shekaralas aimaqta tuyp-óstiniz. Elbasynyng «Týrki dýniyesining birligi» turaly әngimesinen soltýstik kórshimiz shorshiy-shoshyp, «shanyshqysyn» alyp atoylap, shygha keldi ghoy...

- Kýshi basym «dosynyn» aibaltasy bolsa, qazaqta taptap óter tanki boluy kerek. Búl qauip turaly talay mәrte aityldy...

Qazir әlemning qay týkpirinde de qúlqyn ýshin kýres jýrip jatyr. Endi ertengi kýnning senimdi kepili - qara altyn. Qazaqtyng qara altyny - memlekettik budjetining negizin qúrap otyrghanymen, ózge de qazynamyz telegey-teniz. Onyng ýstine, әli ashylmaghan múnayly ken oryndarymyz az emes. Ertenge elenimiz joq. Qara altynymyzdyng jalpy óndiru kólemin 2017 jylgha taman 102 mln tonnagha deyin ósiruge mýmkindigimiz bar. Demek, qazaq múnayynyng 25-30 payyzyn óndiretin qytaydyng da,  orystyng da qolyna su qúimaymyz!..

Núrsúltan Nazarbaevtyng orystyng jerinen týrikterge tura tartyp, «Týrki qaghanatynyn» qúdireti turaly, últymyzdyng orystyng bodanyna ainalghandyghy turasyndaghy jәne «Barlyq týrki halqy biriksek, biz quatty odaqqa ainalamyz» - degen ashy da aqiqat sózderi jer betindegi 200 millionnan astam týrki balasyna qanat bitirip, dýr silkindirdi.

...Týrkilerding bas qosuy, týrkilerding yrysy men yntymaghy - әlemdegi basqa júrttardyng iman-tarazysyn qalypqa keltiredi...

Sondyqtan, Keden Odaghy men Euraziyalyq Odaqqa qarsylyqtar elimizding barlyq ónirlerinde boy kórsetude. Qazaqtyng momyn bolghanymen, el taghdyry tarazygha tartylar tústa taghyday tarpang minez tanytyp shygha keletindigin tarih talay ret dәleldegen. «Bostandyghymyzdyng basyn baylap, bodandyqtyng qamytyn qayta kiymeymiz!» - dep, әrbir qazaq attandaydy! Oghan shýbәniz bolmasyn!!!

- Ángimenizge rahmet!

Asylhan ÁBDIKÁRIMOV

Tәuelsiz jurnalist.

«Abai.kz»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5371