Senbi, 23 Qarasha 2024
1819 1 pikir 16 Mamyr, 2022 saghat 12:51

Qantardaghy azaptau: 87 qylmystyq is qozghalghan

Almatyda Qantar oqighasyna baylanysty ústalghandardy azaptaugha qatysty 87 qylmystyq is tergelip jatyr.

Búl jóninde Almaty qalasy prokuraturasy baspasóz qyzmetining Azattyqqa jibergen audiojauabynda aitylghan. Degenmen onda qansha kýdikti bar ekeni jәne qanshasy qamaugha alynghany jayly aqparat joq.

"Almaty qalasynyng qúqyq qorghau organdary Qantar oqighasynan keyin azaptau faktileri boyynsha 87 qylmystyq is qozghaghan. Qazirgi kezde tergeu amaldary jýrgizilip jatyr" dedi qalalyq prokuraturanyng baspasóz hatshysy Bauyrjan Tilendinov.

Onyng aituynsha, prokuratura barlyq qylmystyq is boyynsha "tolyq obektivti tergeudi qamtamasyz etip jatyr".

Osyghan deyin Qantar oqighasy kezinde "azaptaugha úshyraghan" on shaqty adam Almaty qalasy prokuraturasy aldyna jinalyp, azaptau faktilerining dúrys tekserilmey jatqanyna shaghymdanghan. Qantar oqighasyna qatysty "jappay tәrtipsizdik jasau" baby boyynsha kýdikke ilingen azamattar prokuratura ókilderine birneshe talap aitqan: Qantar oqighasyna qatysty isterdi әdil tergeu, ústalghandardyng azaptau shaghymdaryn jan-jaqty tekseru, 8 qantarda kýshtik qúrylymdardyng qalalyq auruhanadan jaralylardy "úrlap әketu" isin tergeu, azaptau boyynsha kýdikke ilingen kýshtik qúrylym ókilderin qamaugha alu.

Azattyq tilshisi qalalyq prokuraturanyng baspasóz hatshysy Bauyrjan Tilendinovten 14 mamyrda "ústalghandardy azaptau faktileri boyynsha qansha kýdikti bar jәne qanshasy qamaugha alyndy?" dep súraghan edi. Ol "Qylmystyq-prosestik kodeksting 201-babyna sәikes, onday aqparatty qazirgi tanda bere almaymyz" dep jauap berdi.

Almatyda "Qantar oqighasy kezinde azaptalghandardyn" bir bóligi 13 mamyr kýni de qalalyq prokuraturagha barghan. Narazylar azaptau isterining "mýlde jyljymay otyrghanyn" aitady.

– Eshqanday qozghalys joq. Azaptaugha qatysty bir adam da qamalghan joq. Biraq kóp kýdiktilerdi bilip, tanyp jatyrmyz. Óz basym 8 adamdy tanimyn. Basqa jigitter de biledi. Biraq eshqanday әreket joq. Keshe prokuratura ókilderining ózi de "biz olardy әzirge qamay almaymyz, sebebi olargha [búiryqty] jogharydaghylar bergen, al olargha onan da jogharydaghylar bergen. Eshtene istey almaymyz" dep moyyndady, – deydi Qantar oqighasy kezinde abaqtyda azaptalghandardyng biri Aqyljan Qisymbaev senbi kýni Azattyq tilshisine.

Atalghan toptyng narazylyghyna baylanysty jauap bergen qalalyq prokuratura baspasóz hatshysynyng aituynsha, "prokuratura qyzmetkerleri әrbir azamattardy jeke qabyldap, jasalyp jatqan sharalardy týsindirgen". Medisinalyq kómekke zәru azamattardy "densaulyq saqtau basqarmasy basshylary kelip, qabyldaghan".

Jәbirlenushiler búghan deyin de "Azaptau" baby boyynsha qozghalghan ister tergeu barysynda dәleldenbey, ózderin qinap-azaptaghandar jauapkershilikten qútylyp ketui mýmkin degen kýdik aitqan. Qantar oqighasynan keyin qamauda bolghan jýzdegen adam ózderining azaptalghany jayly aityp, 234 is qozghalghan. Alayda, әzirge kýshtik qúrylymnyng tek 11 ókili kýdikti dep tanylghan.

  • Qantar oqighasy kezinde jәne odan keyin myndaghan azamat ústalyp, jýzdegen adamgha "terrorizm", "jappay tәrtipsizdik úiymdastyru", "zansyz qaru-jaraq saqtau" sekildi aiyptar taghyldy. Qamauda bolghandardyng arasynda azaptalghanyn aityp shaghymdanghandar kóp, biraq olardy azaptau faktisi boyynsha ústalghandar neken-sayaq.
  • Qantardyng basynda elde súiytylghan gaz baghasynyng qymbattauyna baylanysty miting ótip, narazylyqtyng sony qantógiske úlasqan. Resmy derek boyynsha, 230 adam qaza boldy. Qaza tapqandar arasynda kýshtik qúrylymnyng 19 qyzmetkeri bar. Búghan qosa, qantar oqighasyna baylanysty ústalghan taghy segiz adamnyng tergeu izolyatorynda kóz júmghany habarlandy. Biylik opat bolghandardyng esimin jariyalamady. Halyqaralyq úiymdar Qantar oqighasyn halyqaralyq sarapshylardyng kómegimen zertteuge ýndegenmen Núr-Súltan úsynysty keri qaytarghan.
  • Halyqaralyq Human Rights Watch (HRW) qúqyq qorghau úiymy 5 mamyr kýngi mәlimdemesinde "Qazaqstanda Qantar oqighasy kezinde qaza tapqan adamdardyng ólimin tergeu ashyq jýrip jatqan joq, ústalghandardy azaptau jayly is materialdary bir instansiyadan ekinshisine ótip, bayau qaralyp jatyr" dep synaghan.

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1479
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3253
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5467