Memlekettik syilyq iyesin tapty
Elbasynyng Jarlyghyna sәikes, Ádebiyet pen óner salasyndaghy 2012 jylghy Qazaqstan Respublikasynyng Memlekettik syilyghyna jazushy Sәbit Dosanov - «Jiyrmasynshy ghasyr» roman-epopeyasy ýshin; aqyn Nesipbek Aytúly - «Arqatirek» poemalar jinaghy ýshin; әnshi Álibek Dinishev - Úly Otan soghysyndaghy Jenisting 65 jyldyghyna arnalghan konserttik baghdarlamasy ýshin; skripkashy Gauhar Myrzabekova - «A.Vivalidi-A.Piyasolla «8 sezonov», «Intrabaroque» konserttik baghdarlamalary ýshin ie boldy.
Elbasynyng Jarlyghyna sәikes, Ádebiyet pen óner salasyndaghy 2012 jylghy Qazaqstan Respublikasynyng Memlekettik syilyghyna jazushy Sәbit Dosanov - «Jiyrmasynshy ghasyr» roman-epopeyasy ýshin; aqyn Nesipbek Aytúly - «Arqatirek» poemalar jinaghy ýshin; әnshi Álibek Dinishev - Úly Otan soghysyndaghy Jenisting 65 jyldyghyna arnalghan konserttik baghdarlamasy ýshin; skripkashy Gauhar Myrzabekova - «A.Vivalidi-A.Piyasolla «8 sezonov», «Intrabaroque» konserttik baghdarlamalary ýshin ie boldy.
Biz alaman bәigede top jaryp shyqqan tarlanbozdardy jenisterimen qúttyqtay otyryp, bir-bir auyz pikirin bilgen edik.
Sәbit DOSANOV, jazushy, Memlekettik syilyqtyng iyegeri: El men Elbasygha qyzmet ete beremin
- Memlekettik syilyq - memleketimizding eng ýlken syilyghy! Jasyratyny joq, ony aludy ózimiz armandadyq. Enbegimiz aqtaldy. Elbasymyz N.Nazarbaevtyng jýrgizip otyrghan kemel sayasatynyng arqasynda mening osynday dәrejege qolym jetti dep oilaymyn. Sebebi elde tynyshtyq, últaralyq kelisim bolmasa, keybir elderdi kórip otyrmyz, onday roman jazbaq túrmaq, basynmen qayghy bolyp ketesin. Sondyqtan shygharmashylyq adamdaryna qamqorlyq pen shygharma tudyrugha jaghday jasaghany ýshin aldymen Elbasygha shyn jýrekten raqmet aitamyn.
Qazirgi qazaq әdebiyeti - damyghan elderding әdebiyetimen iyqtasyp túrghan myqty әdebiyet. Kórkem әdebiyetting dengeyi qanday bolsa, memlekettin, halyqtyng da dengeyi sonday bolady. Ádebiyet damyghan jerde memleket te, qogham da damidy. Men ózim memlekettik komissiyanyng Memlekettik syilyq beru turaly sheshimi shyqqannan keyin jana roman jazugha kirisip kettim. Búl dýniyeden ótkenshe, jýrekting kýshi jetkenshe, aldaghy uaqytta da El men Elbasygha qalamymmen qyzmet ete beremin.
Nesipbek AYTÚLY, aqyn, Memlekettik syilyqtyng iyegeri: Bәigede jenip shyghu onay bolghan joq
- Áriyne, pende bolghandyqtan, osynday ýlken syilyqqa qol jetkizgenime óte quanyshtymyn. Ýlken bәige - ólenning bәigesin búiyrtqan Memlekettik komissiyagha raqmet! Búl syilyqta jenip shyghu onay bolghan joq. Basynda әdebiyet boyynsha 21 adam bәigege týstik. Keyinnen solardyng arasynan segizimiz qaldyq. Osy azamattardyng barlyghynyng da әdebiyetke enbegi singen, shygharmalarynyng kórkemdigi joghary, joghary syilyqqa layyqty adamdar dep oilaymyn. Keybireuining kitaptarynyng shyqqan jyly degen siyaqty, konkurstyng sharttaryna sәikes kelmey qalghandyqtan, bәigege ilinbegen boluy kerek. Olargha júghysty bolsyn deymin. Jalpy, bizding qazaq әdebiyeti, mening oiymsha, biyik dengeyli әdebiyet! Keyde «әdebiyetimiz búrynghydan góri qúldyrap ketti» degen әngimeler aitylady, men oghan senbeymin, artymyzdan óte talantty jastar kele jatyr. Solar barda, tәuelsiz elding әdebiyeti búdan da zau biyikke kóteriledi dep senemin.
Álibek DINIShEV:
- Qyryq jylgha juyq uaqyt qazaq óneri men mәdeniyetine enbek sinirip kele jatqan azamatpyn. Osy uaqyt ishinde qay jerde әn aitpayyn, qanday әn oryndamayyn, bar ynta-yqylasymmen, shyn jýregimmen halyqqa adal enbek etuge tyrystym. Eshqashan izdenuden jalyqqan emespin. «Boldym-toldym» degen oy mening basyma kirip-shyqqan joq. Osy enbegim elenip, elime degen qúrmetim baghalanyp jatqany men ýshin ýlken quanysh. Osyghan deyin de talay joghary dәrejeli nagradalargha ie bolyp kelemin. Memlekettik syilyqtyng da óz orny bar, әrkim mende bolsa dep armandaytyn, adamgha airyqsha quanysh әkeletin marapat ekeni anyq. Sondyqtan mening qyzmetimdi elep, eskerip, mәrtebemdi asyryp jatqan Elbasy Núrsúltan Ábishúlyna, tyndarmandaryma, jalpy, ónersýier qauymgha ýlken rizashylyghymdy bildiremin. Mening shygharmashylyghymdy nasiyhattap, men turaly jýrekjardy súhbattar jariyalap jýrgen «Ayqyn» gazetine de alghysym sheksiz!
Dayyndaghandar
Aqtan QONYR,
Á.MÁULEN
"Ayqyn" gazeti