Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 1978 0 pikir 9 Qarasha, 2012 saghat 14:57

ELIM DEP KELDI. ERLEDI!

Dýniyejýzi qazaqtarynyng tórtinshi qúryltayynda sóilegen sózinde Elbasy Núrsúltan Nazarbaev: «Men әlemning әr qiyryndaghy qazaq jastaryn atamekende oqugha jәne qazaq eline qyzmet etuge shaqyramyn. Qazir jana dәuirge qadam basqan Qazaqstangha otanshyl, bilimdi jas mamandar asa qajet. Jas qyzdar men jigitter kelip oqityn bolsa, osynda oqu bitirip, mamandyq alyp, keyin ata-analaryn shaqyryp alatyn shyghar. Ol da qajet.
Sondyqtan shetelderde tehnikalyq bilim alghan qazaq jastaryn industriyalyq óndiriske júmysqa tartu kerek. Qajet bolsa, olargha әleumettik qoldau kórsetudi engizemiz» degen edi. Alayda әleumettik kómekti qajetsinbey-aq, Otanyna oralyp, jemisti enbek etip jatqan kәsipkerler barshylyq. Býgin solardyng keybirin әngimege tartyp, enbegining jemisi jayynda súrap-bilgen bolatynbyz.

Olargha qoyylghan ortaq saual:
- Oralmandardyng kәsibin damytuda qanday qoldaugha ie boldynyz?
- Kәsipkerlikti damytuda kezdesetin kedergiler bar ma?
Bizding saualdarymyzgha «Alatau-spestehnika» JShS-ning diyrektory Sabyrjan Múhamedjan men «Jas-Ay» shyghys medisinalyq ortalyghynyng jetekshisi Jasan Zekeyúly jauap beredi:

Sabyrjan MÚHAMEDHAN, «Alatau-spestehnika» JShS-ning diyrektory:

JYLYNA 100 MILLION TENGE SALYQ TÓLEYMIN

Dýniyejýzi qazaqtarynyng tórtinshi qúryltayynda sóilegen sózinde Elbasy Núrsúltan Nazarbaev: «Men әlemning әr qiyryndaghy qazaq jastaryn atamekende oqugha jәne qazaq eline qyzmet etuge shaqyramyn. Qazir jana dәuirge qadam basqan Qazaqstangha otanshyl, bilimdi jas mamandar asa qajet. Jas qyzdar men jigitter kelip oqityn bolsa, osynda oqu bitirip, mamandyq alyp, keyin ata-analaryn shaqyryp alatyn shyghar. Ol da qajet.
Sondyqtan shetelderde tehnikalyq bilim alghan qazaq jastaryn industriyalyq óndiriske júmysqa tartu kerek. Qajet bolsa, olargha әleumettik qoldau kórsetudi engizemiz» degen edi. Alayda әleumettik kómekti qajetsinbey-aq, Otanyna oralyp, jemisti enbek etip jatqan kәsipkerler barshylyq. Býgin solardyng keybirin әngimege tartyp, enbegining jemisi jayynda súrap-bilgen bolatynbyz.

Olargha qoyylghan ortaq saual:
- Oralmandardyng kәsibin damytuda qanday qoldaugha ie boldynyz?
- Kәsipkerlikti damytuda kezdesetin kedergiler bar ma?
Bizding saualdarymyzgha «Alatau-spestehnika» JShS-ning diyrektory Sabyrjan Múhamedjan men «Jas-Ay» shyghys medisinalyq ortalyghynyng jetekshisi Jasan Zekeyúly jauap beredi:

Sabyrjan MÚHAMEDHAN, «Alatau-spestehnika» JShS-ning diyrektory:

JYLYNA 100 MILLION TENGE SALYQ TÓLEYMIN

- Esterinizde bolar, 1992 jyly elbasy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev elimizge saparlay kelgen Iran Islam Respublikasy delegasiyasymen kezdesuinde: «Biz ekonomikalyq baghyt retinde naryqtyq ekonomika jolyn tandap aldyq. Sol sebepti, bizding halqymyzgha qalay enbek etu men ómir sýrudi janadan ýirenuge tura keledi», - degen bolatyn. Shyn mәninde, jasampaz qazaq halqy qanshama auyr bolsa da, naryqtyq tirshilik jýiesine tez beyimdeldi. Búnda aitpay ketuge bolmaytyn asa manyzdy bir faktor - naryqtyq qatynastar әldeqashan ornaghan elderden, mәselen Europa, Týrkiya jәne Qytay elderinen kelgen qandastarymyz elimizding halqymen birge ósip, órkendedi jәne naryqtyq ekonomikanyng qalyptasuyna óz ýlesin qosty. Óz basym elge oralghan milliondaghan qandastarymyzdyng ishinde óz eline kelip, enbegi janghan san myndaghan orta jәne shaghyn biznes ókilderi men mynghyrtyp mal baghyp, jayqaltyp egin salghan sharua qojalyqtaryn bilemin. Qyzmet kórsetu salasynda enbek etip jýrgen maytalman mamandar da jetip artylady. Mәselen әleumettik tamaqtandyru oryndary men shashtaraz jәne súlulyq salondarynda elge oralghan qandastarymyzdyng qomaqty bóligi enbek etedi. Al óndirushi kәsiporyndar ashyp, otandyq tauarlar óndiretin kәsipkerlerden bir ghana Almatydan: Nygharbayúly Tóleubay (Mongholiya), Ónerhanúly Quanyshbek (Mongholiya), Qalmetúly Dәuren (Qytay), Qaliyúly Ghylymhan (Qytay), Merhamiytqyzy Farida (Qytay), Tólegenqyzy Bahargýl (Qytay), Ábdiqadyrúly Qambar (Aughanstan), Amanjol Raqash (Ózbekstan) qatarly kәsipkerlerdi airyqsha atar edim. Olar qarapayym saudagerden keshendi óndirushi kәsipkerlerge ainalghan. Býginde óz júmystaryn dóngeletip, qazynagha salyq tapsyryp, san myndaghan adamgha júmys berip otyr. Tәuelsizdikting arqasynda búlardyng qatary ýzdiksiz kóbeye beretinine senemin.
Men basqaratyn «Alatau-AvtoSpesTehnikasy» JShS-ning negizgi irgetasy 2000 jyly qalanghan, qazir kәsiporynda 240 adam túraqty júmys jasaydy. Jylyna memleketke 100 million tengeden asa salyq tólep otyrmyz. Kәsiporyn jol jóndeu, su qúbyrlaryn auystyru, qúrylys salu, qalany abattandyru, tehnika satu jәne qyzmet kórsetu júmystarymen ainalysady. Kәsiporyn memleketke salyq tóleu jәne halyqty júmyspen qamtamasyz etu jaghynan memleketke eleuli ýlesin qosyp keledi. Osy enbekting arqasynda kәsiporyn Almaty qalalyq, oblystyq jәne audandyq әkimshilik oryndardan kóptegen maqtau alghys hattaryn aldy. Men múny elimizding tәuelsizdigining jemisi dep bilemin.
­­­­- Áriyne, bizding orta jәne shaghyn biznesting jaghdayy óte jaqsy dep aitu qiyn. Áli de sheshiluge tiyisti mәseleler shash etekten. Ákimshilik kedergiler de aitarlyqtay auyr. Bizde shynayy adal bәsekelestik jetkilikti qalyptasqan joq. Liysenziyalau sekildi qújattandyru júmysy tym kýrdeli. Elimiz baytaq, jerimiz bay bolghanymen, halqy siyrek jәne bytyray qonystanuyna baylanys­ty tútynu naryghy shekteuli. Infraqúrylym jetkilikti damymaghan jәne búl salada monopoliya tipten auyr. Bizding elde óndirushi ónerkәsip, birin-biri ózara tolyqtyratyn óndiristik jýie mýldem kenjelep qalghan. Elimiz Keden odaghyna kirgeli beri búl jaghday odan beter auyrlay týsti. Óndiriske qajet qosalqy bólshekter men shiykizattardyng auqymdy bóligi Qytay, Koreya, Týrkiya jәne Japoniya sekildi tehnikasy men óndirisi qatar damyghan elderden tasymaldanatyn. Qazir qajetti tauarlardyng baghasy aspandap ketti. Sonyng kesiri óndirilgen tauarlardyng baghasynyng da qymbattauyna әkelip soghyp otyr. Demek, búl Qazaqstan óndirisining bәsekelestik qabiletine auyr soqqy. Alda elimiz dýniyejýzilik sauda úiymyna kiretin bolsa, búl jaghday ong sheshimin tabady dep senemiz.

Jasan ZEKEYÚLY, «Jas-Ay» medisinalyq ortalyghynyng
Bas diyrektory:

TÁUELSIZDIK -
BÁRINEN QYMBAT

- 1996 jyly attyng basyn atajúrtqa búrdym. Odan beri de, mine, 15 jyldan asypty. Sol jyly S.Asfendiyarov atyndaghy Qazaq últtyq medisina uniyversiytetinde orys tilinen bilim aldym. Ana tilimizding qaynarynan qanshalyqty qanyp ishsek te, Qytay memleketi bolghandyqtan, qytaydyng da tilin ýirenip edik. Al qazaq elinde túryp orys tilin ýirenu bizge onaylyq tudyrghan joq. Desek te, elge tolyqqandy enbek etu ýshin orys tilin jaqsy ýirenu kerek boldy. Ýirendik. 1997 jyly atalghan uniyversiytetting hirurgiyalyq syrqat kafedrasynyng aspiranty atandym. 1999 jyly aspiranturany bitirip, Almaty qalasynyng №12 klinikalyq qalalyq ortalyq auruhanasynda Shyghys-tiybet medisinasy boyynsha agha dәriger qyzmetin atqardym. 2004 jyly ghana Shyghys-tiybet medisinasynyng jeke shanyraghyn kóterip, «Jas-Ay» ortalyghyn qúrugha mýmkindik tudy.
Qazir 50-ge juyq adamdy júmyspen qamtyp, nauqastar súranysyn tolyq óteuge tyrysyp kelemiz. Osy kýnge deyin 60 myngha juyq nauqas qabyldap, onyng 15 mynnan astamyna tegin em kórsetildi. Mekeme qyzmetkerlerining jomarttyghy múnymen shektelmey, el aldynda jýrgen azamattar men halyq qalaulylaryna, jergilikti biznes ókilderine de qoldau tanytyp otyrdyq.
Halyqtyng shyghys medisinasyna degen súranysy kýn sanap artyp keledi. Biz birneshe oblystardan filialdarymyzdy ashsaq dep josparlap otyrmyz. Sonymen qatar, ortalyghymyzgha alys-juyqtan keletin emdelushilerding sany kýn sanap artyp keledi. Olardyng jatyn oryn mәselesi bizdi bey-jay qaldyrmaydy. Sondyqtan Almatydan ýlken auruhana salu júmysyn qolgha aldyq. Áriyne, memleketke qol jaymaytyn biz siyaqty jeke ortalyq ýshin búl ýlken júmys, auyr mindet ekeni ras. Biraq ajal men auru bizdi kýtip túrmaydy ghoy. Densaulyq saqtau salasynyng әr qyzmetkerining jýregi nauqastarmen birge qinalyp, birge quanuy kerek.
Óz basym atajúrtyma kelgen song hirurg mamandyghymen qosa alghan Shyghys-tiybet emin qanat jaydyrdym. Qazaqstan júrtyna beytanys bolyp kelgen múnday em týrin eng alghashqy bolyp jýieli týrde qoldanysqa engizgendikten bolar, halyq meni Shyghys-tiybet medisinasyn tәuelsiz Qazaqstangha túnghysh әkelushi dep sanaydy. Búl elimning bir kem túsyn toltyrayyn degen asyl armannyng nәtiyjesi edi. Bәri de - tәuelsizdikting arqasy. Búl kýnde «Jas-Ay» Shyghys-tiybet medisina ortalyghy dara emdeu ereksheligimen Qazaqstannyng emdeu salasynan kórnekti oryn alghandyghy - mening elime emdeu isi arqyly qosyp jatqan ýlesim dep bilemin. Degenmen memleket bolashaghyna tikeley qatysty әrbir jauapty sәtte «men tek emshimin, basqa júmysqa aralaspaymyn» dep qol qusyryp, qarap qalmadym. Ózimning azamattyq pikirimdi bildirip túratynymdy kóziqaraqty júrt jaqsy biledi. Aytalyq, keybir payda tabudy kózdegen toptardyng sapasyz dәriler men biliksiz dәrigerler arqyly Astanadan «Qytay emdeu ortalyghyn» ashpaqshy bolghan kezinde, tólqújattaghy «qazaq» atauynyng kókpargha týsken uaqytynda esh tartynbastan azamattyq ýnimdi tanyttym. Búlardy aityp otyrghanym: tәuelsizdikti bәrimiz qorghaugha tiyispiz. Ol ýshin Qazaq elining әrbir qadamyna jiti baqylau jasap otyrghanymyz abzal.
Elge kelgennen keyingi enbekterim de eleusiz qalyp jatqan joq. Bir ghana Qazaqstan Respublikasy Halyq emshileri qauymdastyghynyng ózi әr jyly «Halyq emshiligin damytugha qosqan ýzdik ýlesiniz ýshin», «Halyq medisinasy men ruhany tәrbie qyzmetine qosqan jeke ýlesiniz ýshin», «Halyqtyng densaulyghyn jaqsartudaghy emshilik qyzmetindegi ýzdik jetistikteri men nәtiyjeleri ýshin» dep atalatyn әrtýrli Qúrmet gramotalarymen marapattap keledi. 2007 jyly «Qazaqstan Respublikasy Densaulyq saqtau isining ýzdigi» atandym. 2008 jyly jyl sayynghy «Altyn Jýrek» syilyghy tabystaldy. Tipti «Jas-Ay» ortalyghynyng nәtiyjeli júmystary elimizding ishi-syrtynda da biraz tanymal boldy. 2009 jyly Venadaghy Halyqaralyq uniyversiytetting «Qúrmetti professory» atansam, 2010 jyly Resey Halyqaralyq shygharmashylyq akademiyasynyng akademiygi, Halyqaralyq «Sokrat» atyndaghy ordenning iyegeri boldym. Mine, biyl «Qazaqstan Respublikasy Tәuelsizdigine 20 jyl» merekelik medalimen marapattaldym. Enbegimiz Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng nazaryna iligip, maghan jәne mening újymyma arnayy Alghys hat jariyalap, atqaryp jatqan qyzmetterimizge rizashylyghyn bildirdi.
- Jetken jetistikterge marqayyp, arqany kenge salu әdetimde joq. Jyl sayyn Amerika, Japoniya, Europa memleketteri syndy damyghan elderding medisina salasyndaghy jetistikterimen tanysu ýshin arnayy issaparlarda bolamyn. Sonyng arqasynda biraz tәjiriybe jinap, halqyma zamanauy medisinadan ne qajet ekenin baghamdap otyrdym. Bir týigenim, bizge iskerlik, naqty nәtiyjege úmtylys jetispeydi. Kez kelgen elde Tәuelsizdikting alghashqy jyldary qalyptasyp, damu kezeni bolatyny sózsiz. Degenmen isker Qazaqstandy qúru óz qolymyzda ekenin jadymyzdan shygharmaghanymyz jón.
Shyndyghyn aitu kerek, elimizde әli de bolsa qaghazbastylyq basym. Sóz ben uәde kóp. Nәtiyje men júmys az. Múnday kózboyaushylyqtar bizdi alysqa aparmaydy. Sondyqtan әr azamattyng naqty isting adamy bolghany jón. Sonda ghana elimiz gýldengen, kórkeygen memleketke ainalary sózsiz.

Dayyndaghan
Esen BAYNÚR

"Týrkistan" gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3259
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5572