Aqsaqaldar balanyn, ne bolmasa shalanyng sózin emes, aqsaqaldyng sózin aituy kerek
Songhy kýnderi "Janaózen qalasynyng atyn Beket Ata dep ózgertu kerek" degen pikir boy kóterdi. Búl bastamany Janaózenning aqsaqaldary kóteripti. Endi osy aqsaqaldardy, "Jas Alashtan" oqydym, "Núr Otan" partiyasynyng "Jas Otan" jastar qanaty qoldap shyghypty.
Aqsaqaldyng sózi dәri bolsa, men de - aqsaqalmyn. Jaqynda ghana jetpis jyldyq mereytoyymdy toyladym. Qúdaygha shýkir, kórgenimiz de, tergenimiz de az emes. Endi osy rette men de óz pikirimdi bildirsem deymin.
Janaózenning atyn ózgertuding eshqanday sebebin kórip túrghan joqpyn. Janaózenning atyn ózgertuge eshbir múqtajdyq ta, qajettilik te joq. Endeshe, aqsaqaldarymyzdyng búl "ayghayy" qay aighay? "Pavlodar men Petropavldyng atyn ózgertu kerek" degen tústa búl aqsaqaldar qayda qalghan? Ayghaylasaq, sol kezde aighaylauymyz kerek edi ghoy...
Jaraydy, Janaózenning atyn "Beket Ata" dep qoydyq delik. Sonan keyin gazetterimiz "Beket Atanyng jeniltek qyzdary...", "Beket Atanyng jezókshe qyzdary ústaldy..." dep jazyp jatsa, kimge abyroy?! Beket Ata - әulie adam. Qazaqtar әulie adamnyng atyn kez kelgen jerge tyqpalay bermegen. Olar әuliyening sayasattan da, memlekettik qúrylymdardan da biyik túratynyn jaqsy bilgen. Týrkistannyng atyn Qojahmet Yasauy dep ózgertpegeni de sodan. Otyrardy, ne bolmasa Shәuildirdi Arystanbaptyng atymen atamaghany da sodan. Baba týkti shashty Ázizding aty-jónin de ornymen, retimen qoldanghan.
Songhy kýnderi "Janaózen qalasynyng atyn Beket Ata dep ózgertu kerek" degen pikir boy kóterdi. Búl bastamany Janaózenning aqsaqaldary kóteripti. Endi osy aqsaqaldardy, "Jas Alashtan" oqydym, "Núr Otan" partiyasynyng "Jas Otan" jastar qanaty qoldap shyghypty.
Aqsaqaldyng sózi dәri bolsa, men de - aqsaqalmyn. Jaqynda ghana jetpis jyldyq mereytoyymdy toyladym. Qúdaygha shýkir, kórgenimiz de, tergenimiz de az emes. Endi osy rette men de óz pikirimdi bildirsem deymin.
Janaózenning atyn ózgertuding eshqanday sebebin kórip túrghan joqpyn. Janaózenning atyn ózgertuge eshbir múqtajdyq ta, qajettilik te joq. Endeshe, aqsaqaldarymyzdyng búl "ayghayy" qay aighay? "Pavlodar men Petropavldyng atyn ózgertu kerek" degen tústa búl aqsaqaldar qayda qalghan? Ayghaylasaq, sol kezde aighaylauymyz kerek edi ghoy...
Jaraydy, Janaózenning atyn "Beket Ata" dep qoydyq delik. Sonan keyin gazetterimiz "Beket Atanyng jeniltek qyzdary...", "Beket Atanyng jezókshe qyzdary ústaldy..." dep jazyp jatsa, kimge abyroy?! Beket Ata - әulie adam. Qazaqtar әulie adamnyng atyn kez kelgen jerge tyqpalay bermegen. Olar әuliyening sayasattan da, memlekettik qúrylymdardan da biyik túratynyn jaqsy bilgen. Týrkistannyng atyn Qojahmet Yasauy dep ózgertpegeni de sodan. Otyrardy, ne bolmasa Shәuildirdi Arystanbaptyng atymen atamaghany da sodan. Baba týkti shashty Ázizding aty-jónin de ornymen, retimen qoldanghan.
Arabtar Mekkeni, ne Mәdiyneni "Múhammed payghambar dep ózgerteyik!" dedi me? Degen emes jәne demeydi de!
Iusus Hristostyng 12 apostoly (әuliye-әnbiyeler) bar. Osy 12 apostoldyn birde-bireuining aty qalagha berilgen emes. Ras, olardyng attary shirkeuge, iri ruhany ortalyqtargha beriledi. Biraq qalagha berilgen emes.
Janaózenning atyn "Beket Ata" dep ózgertsek, ózimiz ýlken úyatqa qalamyz. Eng әueli osyny oilayyq.
Dulat Isabekov,
jazushy, dramaturg, QR Memlekettik syilyghynyng laureaty.
«Jas Alash» gazeti