«Últy qazaq azamattardyng aty-jónin rәsimdeudi retteu mәseleleri» dóngelek ýsteline qatysqandar osynday tújyrym jasady

«Últy qazaq azamattardyng aty-jónin rәsimdeudi retteu mәseleleri» dóngelek ýsteline qatysqandar osynday tújyrym jasady

Qostanayda «Últy qazaq azamattardyng aty-jónin rәsimdeudi retteu mәseleleri» atty dóngelek ýstel mәjilisi ótti. Qazaqstan tәuelsizdigining elen-alanyndaghy últtyq ruh aspandaghan jyldary júrtshylyq ózderining nyspysynan orys otarlauynan qalghan «-ov, -ev»,-ova, -evany» alyp tastap, sonau 1924 jyly-aq Alash ardaqtysy Álihan Bókeyhanov aitqanday, «aty-jónderin últtyq dәstýrmen Abay Qúnanbayúly degen siyaqty» jazdyrudy oilay bastady. Kenes Odaghy kezinde Bauyrjan Momyshúly, Shona Smahanúly siyaqty túlghalardyng bastaghan dәstýrin tәuelsizdik jyldary Sherhan Múrtaza, Ábish Kekilbay siyaqty últ ziyalylary jalghastyrdy. Keyin olardyng qatary da kóbeydi. Biraq býginde últy qazaq azamattardyng aty-jónin jazuda birizdilik saqtalmay otyr. Tipti osy rәsimge «-ovty, -evti» alyp tastaghan son, әkesining aty, ózining aty qaysy ekenin bilmey shatastyryp alamyz dep qarsy óre týregeletinder, qazirgi «oryssha» dәstýrde jazylghan nyspysynan aiyrylghysy kelmeytinder de jetkilikti. Aty-jóndi jazuda grammatikalyq qatesine baylanysty da shúbarlyq jetip artylady. Qaytkende de azamattardyng aty-jóni qazaq tilining zandylyghyna baghynuy kerek. Sondyqtan til mamandary, ghalymdar dayyndaghan «Qazaq azamattardyng aty-jónderining emlesi jayly» núsqaulyqty ghalymdar talqylady. Oghan qostanaylyq ziyaly qauym ókilderi de óz pikirlerin qosty.
L.N.Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq uniyversiytetining professory Jantas Jaqyp moderatorlyq etken «dóngelek ýstel» mәjilisine L.N.Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq uniyversiytetining ghalymdary B.Ábdiuәliyúly, J.Aghabekova, Halyqaralyq biznes akademiyasynyng prfessory S. Imanberdiyeva, A.Baytúrsynov atyndaghy Til bilimi institutynyng onamastika bólimining mengerushisi Q.Rysbergen, QR Ýkimetining «Onasmastikalyq habarshy» bulletenining redaktory S.Shýkirúly, Qostanay pedagogika institutynyng professory A.Kýzembayúly , M.Dulaty atyndaghy Taraz memlekettik uniyversiytetning dosenti Z.Qúlamanova qatysty. Olar qazaq azamattarynyng aty-jónindegi jazyluyn birizdilikke týsirudegi týitkilderid tilge tiyek etti. Aty-jónimizding jazyluyn dúrystau túrghysynda aitar oy kóp. Aldymen, adam attarynda jazuda grammatikalyq emle erejeleri saqtalmaydy. Ghalymdar bir «Áygerim» degen attyng 14 týrli jazylyp jýrgenin aitty. Qazir qazaqsha sauatsyz adam joq. Múnyng ózi últtyq sananyng aqsauynan tuyp otyrghan kórinis ekeninde sóz joq. Kóptegen esimderde, mysaly, «Sәlima - Salima» degen siyaqty «ә» әrpining ornyna «a» әrpi jazylady. Ghalymdar «ә » әrpi aty-jónimizge últtyq renk beretinin eskertti. At qonda qazekem elikteu-solyqtaudan әli arylyp bolghan joq. Bayaghy «Kolhozbek, Sovhozbek, Shofer» dep at qoyghan qazaq, býginde de kónil-kýiding kók dónenin toqtatpay, jana tughan nәresteni «Sammithan» dep atap jiberdi. Qyz balalargha Braziliya, týrik kóp seriyaly filimderining keyipkerleri, ózge últtar atyn nemese «Ayana, Dayana» siyaqty mәn-maghynasyz esimder beru kóbeyip ketti.
- Kisi aty - mәdeny múra, - dedi Jantas Jaqyp. Bala - býgin nәreste, erteng - elimizding azamaty. Bala taghdyrymen oinaugha bolmaydy. Sondyqtan oghan layyqty, últtyq boyauymyz bilinip túratynday at bergen maqúl.
Aty-jónimizdi birizdi jazugha baylanysty otarlyq psihologiyadan әli batpaqtap shygha almay jýrgenimiz jóninde aqyn Aqylbek Shayahmetting de óz pikiri bar.
- Qazaq qyzdary túrmys qúrghannan keyin kýieuining ata-tegin alyp jatady. Familiya degen sóz nәsil, tek degen maghynany bildiredi. Familiya auystyru kóbinese nekeqiyar rәsimi jasalarda jýzege asady. Ertede qazaq balasynan úl bolsyn, qyz bolsyn, «kimning balasysyn?» dep súraytyn. Ol әkesining atyn aityp, «sonyng úlymyn, ne qyzymyn» demey me? Ata-tek eshqashan aiyrbastalmaydy. Ony aiyrbastau sýiekti satqanmen birdey. Endeshe osy tek auystyru qaydan shyqty dep oilanyp jatqan qazaq joq. Búl Kenes zamanynda orys halqyna elikteu-solyqtaudan payda bolghan jaman daghdy. Sýigen jarynan mindetti týrde ózining familiyasyn aludy talap etetin esersoq jigitter de jetkilikti. Otbasy baqyty ekeuining bir familiyada boluyna qarap túghan joq. Múnyng ózi tekti bildirude jón-josyqsyzdyqqa úryndyrady, - deydi ol.
Familiyany jazuda da bir izdilik joq. Onyng ýstine «boyaushy degenge saqalyn boyap», nyspysynyng aldyna arab tilinen kirikken «әl» degen artikldi qosatyndar nemese nyspysy etip alghan atasynyng birikken sózden túratyn esimin bas әriptermen bólip jazatyndar kezdesedi. Núsqaulyqty talday kele, mәjiliske qatysqandar qazaq azamattarynyng aty-jónin «Arman Qalabekúly Ospan» dep ýsh mýsheden be, әlde «Arman Qalabekúly» dep eki mýsheden jazu kerek pe?» degen mәseleni talqylady. Sonymen qatar birizdilik bolu ýshin adamnyng aty birinshi, familiyasy ekinshi jazylu kerektigi de aityldy.
Mine, núsqaulyqtyng tórtinshi talqylanuynda aty-jónimizge baylanysty kóptegen mәseleler kóterildi. Olardyng barlyghyn da pisirip, núsqaulyqqa engizip, aldaghy uaqytta ool qújattarmen júmys isteytin memlekettik qyzmet kórsetu oryndaryna taratyp beriletin bolady.

Nәzira JÁRIMBETOVA
«Egemen Qazaqstan»
QOSTANAY