Jandayshaptar: «Orys marshyn» qoldap, qazan tónkerisin kóksep jýr
4 qarasha - Resey halyqtarynyng yntymaghy kýni. Ádette búl kýni orys jerindegi últshyl kýshter «Orys marshyn» («Russkiy marsh») ótkizuge júmyla kirisedi. Ótken jeksenbi kýni Reseyding birneshe qalasy últshyldargha toly boldy. Keybir derek kózderine sensek, marshqa qatysqan 20 myngha juyq adam qala kóshelerinde «Resey - tek orystar ýshin!», «Orys marshy algha!», «Resey Kavkazdy qashanghy asyray bermek» degen úrandy sózderdi dauystap aityp, sheru jasaghan. Nәtiyjesinde 125 adam tútqyndalghan kórinedi.
4 qarasha - Resey halyqtarynyng yntymaghy kýni. Ádette búl kýni orys jerindegi últshyl kýshter «Orys marshyn» («Russkiy marsh») ótkizuge júmyla kirisedi. Ótken jeksenbi kýni Reseyding birneshe qalasy últshyldargha toly boldy. Keybir derek kózderine sensek, marshqa qatysqan 20 myngha juyq adam qala kóshelerinde «Resey - tek orystar ýshin!», «Orys marshy algha!», «Resey Kavkazdy qashanghy asyray bermek» degen úrandy sózderdi dauystap aityp, sheru jasaghan. Nәtiyjesinde 125 adam tútqyndalghan kórinedi.
Bir tandanarlyghy, Reseydegi últshyldardyng is-әreketi elimizdegi orys úiymdaryna da erekshe ruh bergen siyaqty. Dәl sol kýni Almatyda «Vernyidaghy Kazak upravasy» ghimaratynda Orys qauymdastyghy men Qazaqstan kazaktar odaghy birlesip, Resey halyqtarynyng yntymaghy kýni merekesin atap ótu jәne «Orys marshyn» qoldau maqsatynda merekelik mitingi ótkizgen. Búl sharagha jinalghan elu shaqty adam últshyldar qolyna ústaghan әlgindey úrandardy qyzyl shýberekke badyraytyp jazyp alghan. Al sharanyng basy-qasynda jýrgen orys últshyldary Yu.Bunakov pen Yu.Zaharov qauymgha atalmysh merekening tarihynan syr shertip, Resey qalalarynda ótken marshtyng maqsat-múrattary jayynda keninen әngime órbitip, mәre-sәre bolghany turaly keybir aqparat qúraldary jazdy da. Sonymen Reseyde ótken «Orys marshyn» qoldaushylardyng kóksegeni ne? Búl Qazaqstannyng zannamalyq talaptaryna kereghar emes pe? Ázirge atalmysh sharanyng qanday maqsatta ótkeni jayynda últ janashyrlarynan basqa eshkim lәm-mim degen joq.
Belgili sayasattanushy Aydos Sarymnyng aituynsha, «Orys marshynyn» almatylyq jaqtastary ótkizgen aksiyasy naghyz sayasy arandatushylyq siyaqty. «Búl prokuratura organdary tekserip, bagha beretin shara. Jalpy, kazaktar Qazaqstannyng zandaryna baghynbaytyn bólek bir qauym ispettes. Ekinshiden, Qazaqstandaghy orystar kim? Olar Qazaqstan azamaty ma, әlde Reseyding bir bóliginde ómir sýrip jatyr ma? Nelikten olar reseylik biylik «ekstremistik, shovinistik» dep baghalaytyn «Orys marshyn» qoldaydy? Olar Qazaqstan halqy assambleyasynyng mýsheleri retinde qanshama qújatqa qol qoyyp jýr. «Orys marshyndaghy» «Resey - orystar ýshin!» degen úrandy sózderdi myna jaqta otyryp, qoldaghan búlardan ne kýtuge bolady?», - deydi ashynyp.
Elimizdegi Orys qauymdastyghy men kazak úiymy Reseydegi «Orys marshyn» jan-tәnimen qoldap, әurege týsip jatqanda, Qazaqstannyng Kommunistik halyqtyq partiyasy kýni keshe Úly Qazan revolusiyasyna 95 jyl toluyna oray 200-den astam kommunisterding qatysuymen keng kólemde miting úiymdastyrdy. Olardyng pikirine qúlaq týrsek, songhy jyldary Úly qazan tónkerisine degen týrli qarama-qayshy pikir kóp. «Qalay desek te, búl adamzat balasynyng tarihyndaghy eng ýlken oqighalardyng biri bolyp qalary dausyz. Álemde túnghysh ret búryn-sondy balamasy bolmaghan, enbekkerler men júmysshylardyng mýddesin kózdeytin erekshe qoghamdyq qúrylys ornady», - dep ózeureydi partiya ókilderi.
Biz atalmysh sharany ótkizuding qanshalyqty manyzy bar ekendigin Kommunistik halyqtyq partiyasy fraksiya mýshesi Jambyl Ahmetbekovten bilgimiz kelgen. «Búl kommunisterding ótken kenestik zamandy kókseui emes pe?» degen saualgha shamdana jauap bergen ol: «Ol - kókseu emes, ol - bizding ótken ómirimiz. Kezinde bolghan jaqsylyqtardy eshqashan da úmytpau ýshin, sol jaqsylyqty bizge kórsetemin dep qyrshyn ketkenderdi eske alu. Búl degenimiz tarihymyzdy úmytpay, keyingi úrpaqqa shyndyqty jetkizu, patriottyqqa tәrbiyeleu. Áytpese aqsha qughan qogham tәubemizdi úmyttyryp, ruhany azghyndaugha jol tartyp barady. Ótkenge taghzym - keyinge ýlgi», - dedi.
Alayda Kommunistik halyqtyq partiyasynyng elimizdegi últtyq mereke men oqighalargha qanday da bir ýn qosqanyn búryn-sondy estimegen siyaqtymyz. Mәselen kommunister Jeltoqsan kóterilisi bolghan 16, 17 jeltoqsan kýnderi alangha baryp, qyrshyn ketken jastardyng ruhyna taghzym ete me? Tipti bolmasa, osy taqyrypta arnayy sharalar ótkizip, jastardy últtyq namysta tәrbiyeleuge qanday ýles qosyp keledi? Taghy da tilimiz kýrmelip qala beredi.
«Qazan tónkerisi - sarqynshaq emes. Búl sening ata-babalarynnyng ómiri. Olardyng ómiri sol kezde qazirgiden de baqytty bolghan. Qazan tónkerisinen bolashaqqa jol ashyldy. Ol joldyng aqjarqyndyghy sonshalyq, agha buyn kәrilik ómirlerin býgingi zeynetkerlerdey emes, baquatty ótkizgen. Sonyng ózine әli kýnge deyin kóz jetkize almay jatyrmyz. Óitkeni qazir әleumettik memleket emes, kapitalistik ýstemdik ornady. Múny týsinbesen, qaytesin? Onsyz da suyn iship alyp, qúdyqqa qaqyryp, týkirip jýrgender jetedi. Antipropoganda degen bar. Ótkenin múraghat tútpaghan elding bolashaghy bolmaydy. Keyin úrpaqtaryng da sening kezindi tabalaydy. Óitkeni soghan baulyp, tәrbiyelep jatyrmyz. Tarihty búrmalap, olardyng ómirin jamandaghannan týk te útpaymyz. Óz isin sayasy úpaymen týgendep otyrghandar ghana útysta», - dep ózimizge dýrse qoya bergen Jambyl Ahmetbekov «antisovetizmdi» ústanatyndarmen súhbattasa almaytyndyghyn tilge tiyek etti.
Qalay desek te, Kommunistik partiyanyng maqsaty - kenestik iymperiyalyq sayasatty jas úrpaqtyng jadynan óshirmeu. Osy sayasatty ústanghan olar jandәrmen әreket etip baghuda. Alayda býgingi jas óren, ertengi el bolashaghy - jastardy qanday pighylda tәrbiyelep jatqanymyz basqalarymyzdy alandatpay ma?
Aydos SARYM,
sayasattanushy:
- Búl kommunisterding eshqanday emdeuge kelmeytin mәngýrt ekendigin kórsetedi. Qazaq bola otyryp kommunist bolu - últ aldyndaghy qylmys, sayasy satqyndyqtyn, onbaghandyqtyng bir týri. Kommunister ózderining qylmystaryn moyyndaudyng ornyna Stalindi, onyng zamanyn maqtaugha kóship otyr. Búl olardyng tarihtan esh ónege, esh sabaq almaghanyn aiqyn kórsetude. Týpting týbinde, aldaghy jyldary elimizde kommunizmge sayasiy-tarihy bagha berilip, kommunistik iydeologiya fashizmge tenestirilui tiyis. Arnayy tribunal kommunizmnin, stalinizmning qylmystaryn әshkerelep, eki kompartiyany sot sheshimi arqyly jauyp, olardyng júmysyna resmy tyiym saluy qajet. Búnyng uaqyty alys emes.
Dinara MYNJASARQYZY
"Abay-aqparat"