Mústay Kәrimning «Úzynnan úzaq balalyq shaghyn» oqyghan kezde esengding - «keshe bala en» kezenge shang basa bastaghan terezeden úzaq ýnilip, qúlazu sezimin kesherin ol kezde oilaghan joq edik. «Keremet jazylghan shygharma» eken dep, jaba salghanbyz. Uaqyt mәngilik basymyzgha túraqtaytynday, bas qatyrmaytyn shaq emes pe, ol da bir dәuren eken. Býgin oilasang qyzyq, mýlde onday dәuir bolmaghan sekildi. Alyp qalanyng alasapyran tirshiligine de boy ýirengen. Tolassyz aghylghan mashinalar tasqyny taptap óterdey, órekpigen ómir. «Tasyghan ózeni gýrildegen» Altaydyng súlu týni, jazira jaylauy - balalyq shaqtyng túp-túnyq kózindey móldirep, alqymyna ashy óksik bolyp tyghylyp túryp alady...

Mústay Kәrimning «Úzynnan úzaq balalyq shaghyn» oqyghan kezde esengding - «keshe bala en» kezenge shang basa bastaghan terezeden úzaq ýnilip, qúlazu sezimin kesherin ol kezde oilaghan joq edik. «Keremet jazylghan shygharma» eken dep, jaba salghanbyz. Uaqyt mәngilik basymyzgha túraqtaytynday, bas qatyrmaytyn shaq emes pe, ol da bir dәuren eken. Býgin oilasang qyzyq, mýlde onday dәuir bolmaghan sekildi. Alyp qalanyng alasapyran tirshiligine de boy ýirengen. Tolassyz aghylghan mashinalar tasqyny taptap óterdey, órekpigen ómir. «Tasyghan ózeni gýrildegen» Altaydyng súlu týni, jazira jaylauy - balalyq shaqtyng túp-túnyq kózindey móldirep, alqymyna ashy óksik bolyp tyghylyp túryp alady...

Altaydyng qytymyr qysy ketip, kerbez dalany jaymashuaq jazdyng jasyl barqyty kejimdegende ýiimiz jaylaugha kóshetin. Azyn-aulaq mal-súldyng qamy dey me, әlde shybynsyz mausymdy jany qalaytyndyqtan ba әkeyding sheshimi solay-túghyn. Kóshui kóshesing ghoy, qozy-laq baghudyng mashaqatyn aitsanshy. Kesilmeytin shóre - ol mindet bizge tiyesili. Jaylaudyng kýni tez-aq ótip ketedi. Keshki azan-qazan uaqytta tyndyryp tastaghanday ýige qaytasyn. Bir kýni kerbaghyp, marqa tughan tólden kóz jazyp qalyppyn. Ony da ýige kelgen son, sheshemning aiqayynan bildim. «Ay qarap jýrsing be? Qara qozy joq qoy. Basqa elding malyna qosylyp ketken shyghar. Tez baryp, tauyp kel!», - dedi sheshem. «Búiryq qatty, jan tәtti» óriske qaray jóneldim. Ary-beri bos sendelip, qas qaraya ýige bettedim. «Qayda jýr eken qasqyr jegir, ýige qaytip kirdim?». Ýy syrtynan (kiyiz ýy ghoy) baspalay kelip, tyng tyndasam, әkem: «Sony óltiresinder me? Kýni boyy qozy-laq baghady, tamaghyn da ishken joq. Ayasandar qaytedi. Baryndar, maly qúrysyn, ózin shaqyryp kelinder», - dep teteles ini-qaryndastaryma úrsyp jatyr eken. Myna sózden keyin «Men shekken ómirding qorlyghyn aitqyzbay bilgen qayran әkem-ay!» dep, ayaghym aldygha qaray ketip, ýige sýienip otyra kettim. Kózding jasy ketip jatyr. Inilerim syrtqa bettegende jýgirip baryp, ýiden bir-eki jýz metr qashyqtyqtaghy jartastyng ýstine shyghyp ýlgerdim. Olar qasyma tayap, atymdy aityp, aiqaylap shaqyrghanda baryp «a... múndamyn» dep deregimdi tapqyzdym...

Ýi-ishimdegiler, tuys-tughandardy sastyryp, «kerektigime» taghy bir kózim jetken kez - qara qozy tabylyp, qaytadan «Meni osylar onsha jaqsy kórmeydi-au!» degen oigha kep jýrgen kezde boldy. Kórshi-qolan, tuys-qiysy bar bir top jigit maghan: «Qal әrmen! Biz ang atyp kelemiz», - dep taugha sinip ketken. Tórt-bes jastaghy meni adam eken demeydi. Sondarynan biraz erip em, úrsyp-úrsyp quyp jiberdi. Olar sәl úzaghan son, sondarynan erdim. Baghytym - basyn qysy-jazy qyrau shalyp túratyn, bizdiygen qara shoqy. Maghan sol kezde býkil an-qús, tipti Aydostyng (birge oinaytyn bala) qaytys bolghan sheshesi de sol biyikke shyqsa kórinetindey seziletin. Qansha jýrgenimdi kim bilsin, tilim auzyma simay, әbden shóldegende qasat bop qatqan qargha ilindim. Betin taspen qyrnap, úsaq-úsaq múzdy auzyma tóseymin. Etekke kóz tastap, anshylardy bayqap qoyam. Anshy da, jybyrlaghan tiri tyshqan da kórinbeydi. Ýige qydyryp kelgen sayyn «Osy taudyng ar jaghynda túramyz» deytin Seysen qariyanyng sózi esime týse ketti. «Solay barmaymyn ba» dep sheshtim. Bizdiygen shoqynyng kýngey betine astym da kettim. Ymyrt ýiirilip, el oryngha otyrghan shaqta qara sanym ýzilip, etekke zorgha jettim. Qalqighan ýiding qarasy kóringende jýrekti quanysh sezimi biyledi. Ýy manyna kelgende mal qoralap jýrgen bireu «Ne qylghan bala» dese kerek, antarylyp qarady da qaldy. «Seysen atanyng ýii qay jaqta?», - dedim men ýnsizdikti búzyp. «Myna saydy órlep jýre berseng tabasyn», - dedi ol da samarqau ghana. Qazir oilasam, jeti týnde tentirep jýrgen bala onsha tanghaldyrmaghan, jón-jayymdy súrap ta qoymaghan tau halqynyng minezi qyzyq osy... Sonymen ne kerek, әlgi kisi núsqaghan baghytpen Seysen aqsaqaldyng ýiin de taptym. Ýige kirip barghanymda qariya jambastap jatyr eken, ornynan úshyp týregeldi. «Mynanyng deni dúrys pa? Týn ishinde ne ghyp jýrsin? Bireumen erip kelding be, әlde?». Mening miyma kelgeni «úryspasa eken» degen oy bolsa da, jópeldemede jaltaratyn sóz tappay, shynymdy aittym. Qariya imanyn ýiirip, sosyn: «Mynaghan tamaq ber. Erteng ýiine jetkizip salarmyn», - dep kempirine búiyra sóiledi. Tamaq ishuge qaydaghy shama, bir shara airandy júttym da qúladym. Ertesi airan bergen apam týrtip oyatty. Ornymnan әzer-әzer qozghalyp, túrdym. Ayaq bastyrmaydy. Syrtta qariyamen sambyrlap sóilesken dybysty da anyq qúlaghym shaldy. «Býkil auyl týnimen búl balany izdep, tau-tasty kezip ketti. Tez ýiine jetkizeyik. Sheshesi kóz shyrymyn almay, týnimen jylady». Dauysynan tanyp túrmyn, keshe meni ertpey ketken myqtynyng biri. Ýige kirgen eki jigit: «Áy, batyrym-ay!», - dedi de, attyng artyna mingestirip ala jóneldi. Dýnk-dýnk jelgen attyng ýstinde ayaghym odan sayyn mazamdy qashyryp kele jatsa da, aiybymdy bilip, qynq demedim. Ýige de jettik-au! Sýiinshi súrap, aldymen shauyp ketken bir jigit bәrin jetkizse kerek, ýige kirgende «Qayda bardyn, qayda boldyn?» degen saualdar súralghan joq. Sheshem bauyryna qysyp, jylap jatyr. Úryspaytyndaryna kózim jetip, boyymdy erkindik biyledi. Bir kýn, bir týn joghalghanymda qadirim әbden artypty. Jiylghan júrt tarap, inimmen sóilesetin sәt te tudy. Birdene aitqysy kep túrghanyn ýige kirgen kezde sezgem. Qa­syma kelgen inim: «Keshe qayda ketip qaldyn? Biz manty jedik. Ana qaladan kelgen apay kelgen, sol istedi. Sen ne tamaq ishtin?», - dep meni qyzyqtyryp-aq jiberdi. Ol kezde jaylauda bolatyn eki-ýsh aida manty jeu degen ýlken órkeniyet. Qap-ay, ә! Men apanyng bergen airanyn qansha maqtasam da, janalyq bolmady. «A-a-a... airan ba?!», - dep inim mәn de bergen joq...

«Abai.kz»