Atyshuly

IYә, aitpaghymyz atyshuly Túrsynovtyng «Kelininen» keyingi «Shaly» jayynda. Bastapqyda «kórmey ne deymiz» dep kónil audarmap edik. Biraq filim shyghar-shyqpastan ondy-soldy pikirler qarday borady. Kórdik. «Aytpasa sózding atasy óletin» jaghdaygha dushar etti. Endi sózimizdi qúiynday qúbyltyp qoyan-búltaqqa salghymyz joq, qadirli oqyrman. Ár taldan bir qarmap, jaghagha jetip jyghylsam boldy deytin tilshidey gazet tapsyrmasyn oryndap otyrmaghanymyz ózimizge ayan. Sondyqtan barymyzdy salyp, barynsha naqty, barynsha týsinikti, tek uәjge sýiene otyryp jazugha niyet baylap otyrmyz. Qysqasy, maqsat - bireudi keketip-múqatu, pәleli-jalaly sózderdi ýiip-tógip, ish bosatu nemese qiya tartyp qiqar sóileu emes, fiylimge taldau jasau. Shynayy tabighatyna ýnilu.

Sonymen...

Atyshuly

IYә, aitpaghymyz atyshuly Túrsynovtyng «Kelininen» keyingi «Shaly» jayynda. Bastapqyda «kórmey ne deymiz» dep kónil audarmap edik. Biraq filim shyghar-shyqpastan ondy-soldy pikirler qarday borady. Kórdik. «Aytpasa sózding atasy óletin» jaghdaygha dushar etti. Endi sózimizdi qúiynday qúbyltyp qoyan-búltaqqa salghymyz joq, qadirli oqyrman. Ár taldan bir qarmap, jaghagha jetip jyghylsam boldy deytin tilshidey gazet tapsyrmasyn oryndap otyrmaghanymyz ózimizge ayan. Sondyqtan barymyzdy salyp, barynsha naqty, barynsha týsinikti, tek uәjge sýiene otyryp jazugha niyet baylap otyrmyz. Qysqasy, maqsat - bireudi keketip-múqatu, pәleli-jalaly sózderdi ýiip-tógip, ish bosatu nemese qiya tartyp qiqar sóileu emes, fiylimge taldau jasau. Shynayy tabighatyna ýnilu.

Sonymen...

Filim ssenariyin rejisserding ózi jazypty. Yaghni, maqsaty ózine meylinshe aiqyn. Áriyne, әrkim kinony kino týsiru ýshin ghana týsirmeytini jalpygha maghúlym jay ghoy. Bәrinde de belgili bir maqsat, joba-jospar bolady. Degenmen, maqsatyn tolyq iygere almasa da ssenariy jazyp, kino týsire beretin ssenarister men rejisserler de jetip artylady. Ermek olardyng qataryna jatpaydy. Ol ózine jýktelgen mindetti alyp shyghugha arnayy dayyndalghan pende... Ssenariyde basty keyipkerler qasqyr men shal jәne nemere boluy qajettiligi, qosymsha keyipkerlerding neni aitugha sebep bolatyny jәne kórermendi qanday әserge bólep, sonyng arqasynda nendey iydeyany sinirip jiberu kerektigi - bәri-bәri tynghylyqty, sheber oilastyrylghan. Endeshe onyng sheberligi nede? Maqsaty ne?

Filimning orauly qabyghyn arshu barysynda osynyng barlyghy ashylyp, әshkere bolady dep oilaymyz.

Filimning aty nege «Shal»?

Qazaq balasynyng úghymynda qart adam - aqsaqal. Qazaqta shal deseng shamdanbaytyn degdar qart joq, búl sóz ol ýshin tipti qorlaumen ten. Al dýbara bolsa - amal neshik. Aqsaqal әdette batagói, aqylman, dana, qamqor, ústaz. Kenes ýkimeti dini men dilinen alystatyp, aghzalary men sanalaryn ulaghangha  deyin shynynda solay bolghan. Sonyng ózinde qazaqtyng talay aqsaqaly babadan kele jatqan sol bekzattyqty, sol kisilik bolmysty onay bere qoyghan joq. «Aqsaqaldar danagói...»  degen týsinikting býgingi kýnde de ómirsheng boluy sonyng aiqyn kórinisi... Olay bolsa filimning atynyng ózi-aq filimning san ghasyrdan beri qazaq ýshin qasterli aqsaqaldyq úghymdy boyyndaghy bar qasiyeti jasynyng egdeligi ghana bolghan shal dengeyine týsirip, ony úrpaq sanasynan týbegeyli qúlatugha baghyttalghan niyetin zәredey de iymenbesten pash etip túr.

«Joq, kerisinshe qazaqtyng shalyn qaharman qylghan ghoy» dep óre týregeletinder de tabyla ketetini anyq. IYә, ony  qaharman qyldy. Qaydan qúlaq shygharam dese de óz erkindegi ssenarist-rejisser qaharman qyldy. Ne ýshin, qanday isi arqyly qaharman jasap otyr? Mәsele osynda. Qaharman - ýlgi. Ýlgi jasaghysy kelse ýlgige dýbara qart emes, kisilikti aqsaqal layyqty emes pe?! Kerek bolsa ony qasqyr týgili aymen alystyryp, jendirtuge bolady. Joq, olay etpeydi. Óitkeni, manyzdysy qaharmandy qazaqtyng qariyasynan jasau emes, qanday qariyasynan, qaytip qaharman jasau. Aynalyp kelgende filimning ózegi de osy.

Filimdegi shal jeke túlgha retinde ghana alynyp otyrghan joq. Juyrda ghana Almatydaghy bir kezdesuinde rejisserdin: «Kelin» - ol qazaqtyng tarihy» deui «Shaldyn» da qazaq qarttarynyng jiyntyq obrazy retinde alynyp otyrghandyghynyng dәleli. Yaghni, maqsat - qariyalyq túghyrgha danagóy aqsaqaldyng ornyna shaldy ornatu, últtyq tanymdy tamyrynan qoparu. Sondyqtan da filimning aty - «Shal».

IYә, qazaqtyng boyyndaghy danalyq qaynary «Birinshi tilek tileniz, bir Allagha jazbasqa» degen dinine, diline, tiline berik aqsaqaldarynda jatyr. Aqsaqaldyq kesek bolmys atalarymyzdyng deni osynday bolghandyqtan qalyptasqany esh kýmәnsiz. Al, aqsaqaldyng kókireginen osy qúndylyqtardy sydyryp alyp tastasa onyng shaldyqtan basqa nesi qalmaq?..

Endeshe, ata-baba tanymy men bolmysy týgili adam keypinen auyp qala jazdap әupirimmen әreng otyrghan shal - Qasymnyng hali neshik? Endi soghan keleyik.

Atasy - Shal, nemeresi - Shaytanbek...

Filim shaldyng ruhany kýiin kórsetumen bastalady. Shalyng kóksandyqtyng ishine enip kete jazdap (tym bolmasa kýres te emes) futbol kórip otyr. Teledidar búldyrlay bastasa jany birge shyghyp kete jazdaydy. Býginde әrkimning qoly jetken, teledidardy alystan mengeretin alaqanday aspaptyng ózi búiyrmaghan búl bayghúsqa. Ýsh qúlash syrghauylmen týrtip  auystyrmasa teledidardyng kanaldary da auyspaydy. Búl endi mazaq.  Auystyrghanda kóretini... futbol, jalanash qyzdar - ne bolsa da oghan bәribir - qyzyqtap, qúmarynan shyqsa boldy. Nemeresin iyisi qazaqta jan adam shaqyrmaghan atpen shaqyrady. Shaytanbek! (Qúday saqtasyn!). Shaytannan saqtanbaymyn degen adam ghana nemeresin Shaytanbek dep ataydy. Onysy «iyә, Alla, quylghan Shaytannyng kesirinen saqta» dep kýbirlep otyratyn atalarynnyng saqtanyp jýrgeni - Shaytany bolsa, ony men erkeletip ataymyn degen kekesini. Yaghny ssenaristing kelemej qylghan týri.

Sol nemeresi  shaldyng dauysy shyqsa kirpidey jiyrylady. Sózin qabyl almaydy. Shaldyng da ol qabyl ala qoyatynday sóz aityp jatqany shamaly. Ssenarist Shәitanbekti bastan ayaq suyq aqyl, myqty jýikening iyesi etip somdaydy. Bala bola túra shaldy kәdimgidey ayap qatynas qúrady. Úiyqtap jatqanda ýstine shapanyn jauyp qoyady degendey. Al sózderin teriske shygharudan tanbaydy. Búl minez nemerege teginnen tegin berilip otyrghan joq. Sebebi bar. Onyng syry atasynyng qaharman bolghanynan keyin baryp ashylady. Ony kezegi kelgende aitarmyz.

«Adastyrugha» arnalghan sapar...

Sonymen ruhany kýiine kórermen ayanyshpen qaraytyn shal qoylaryn qystaugha aparugha jolgha shyghady. Jolda qar jauady, túman týsedi, adasady. Ssenarist te, rejisser da bir ózi bolghasyn asa múqiyat jymdastyryp, ony jan-tәnimen jýzege asyrghan túsy da osy.

Adasqan shal aldymen bir yqtasyn ýngirge keledi. Odan attanyp, shýberek baylanghan bir týp aghashqa jolyghady. Shal qaltasyndaghy jalghyz shytyn bóle jarmay býtin qalpynda baylaydy. Odan shyghyp mazargha keledi. Auzynan aghyp jýrgen boqtyq sózderin qayta-qayta jinastyryp, mazardaghy Altynaydyng aruaghynan keshirim súraydy. Qorghan boluyn tilep mazardyng ishine qoylarymen birge úiqygha basady. Týs kóredi. Sóitip jatqanda mazardyng syrtynda qalghan atty qasqyr jep ketedi. Rejisser osylaysha mazardyng ishinde bolghandyghy sebepti qoylar men shaldy Altynaydyng aruaghy qorghap qaldy da, al syrtta qalghan atqa Altynaydyng qúzyry jýrmey qaldy degen iydeyany emosiyada otyrghan kórermenge jipselep ótkizedi. Búl jerde Altynay dep aty tarihta qalmaghan beytanys adamnyng atyn aluy da beker emes, yaghny qaytys bolghan әrbir adam tirilerdi qoldap, qorghap jýredi-mys.

Atynan aiyrylyp jylap-eniregen shal mazargha rahmetin jaudyryp taghy da jolgha týsedi. Adasyp ketip әlgi aghashqa qayta kep qala ma, kózine elestey me, әiteuir jalghyz aghashty qayta kórip, taghy bir anyraytyny bar. Sóitip jýrgen jolynda qasqyrlargha tap bolady. Antalaghan bir ýiir qasqyrgha bir toqtyny soyyp berip, ary qaray tartyp otyrady. Japanda jolyqqan jalghyz toqtynyng bir-bir siraghyn ústap olar qalady. Sonyng arasynda «Hammer» minip qasqyr atqan anshylar ýsip óledi. Shal olardan qalghan baltany alyp jәne viskiyden bir-eki úrttap sәl kónildenip alghan son, aghash kesip otqorghan jasaudyng qamyna kirisedi. Ábden dayyndalyp bolghannan keyin qasqyrlar da kele qalady. Arpalysyp jýrip, ottyng «arqasynda» aman qalady. Onymen qoymay bir qoyyn bosandyryp (qazaq bosanu degendi adamgha ghana qaratyp aitushy edi) alady. Ayaq astynan ot ta sóne qalyp, qasqyrlar da kete qalyp, aman qalghan qoylardy aidap shal taghy jolgha týsedi.

Aydaladaghy aiqay

Ábden silelep, tityqtaghan shalgha kórermenning ayaushylyghy oyanghan sәtte rejisser oghan iyen dalada «ne jazdym» dep aspangha, ana jaq, myna jaqtargha aighaylap narazylyq bildirtu arqyly kórermenning týisigine tanylugha tiyisti tanymdy aqtartady. Gәpting ýlkeni osy jerde. «Meshitke bas súqqan emespin, ayattaryndy jattaghan emespin, men saghan tabynghan emespin. Al, jattap-aq alayyn, әlde sonda qútqarasyng ba?» dep ózinshe Jaratushy Alla Taghalagha mindetsip, dong aibatpen astamsy sóileydi. Jaratushy Qúdaygha qarsy shygha túra, «Mening Qúdayym - dala» dep tamaghyn jyrta aiqaylaydy sonan son. Onysyn tútas әlem janghyryqqanday qylyp kórsetedi. Qar qymtaghan dalada qarlyghyp shyqqan pende balasynyng dauysy qansha jerge jetushi edi, týkirigindey bop aldyna týspey me. IYә, negizgi әngime ol emes, negizgisi - ne dep aiqaylaghany. Sondyqtan jogharydaghy aitylghan asylyq sózderge qayta oralamyz.

Kim aqymaq?

«Mening qúdayym - dala». Qazaq dalany Qúday deytindey esersoq emes.  Alla Taghala jerdi adamnyng iygiligine jaratqan mýlki ekendigin shәksiz bilgen atalarymyz ony «Qúdaydyng keng jeri» deydi. Qonys dauy, jer dauy degenderdi sheshetin biylerimizding «Qúdaydyng keng jerine nege syiysa almay jýrsinder?» dep bastaytynyn qalay ghana esten shygharyp, olardy qalay ghana aqymaq sanauymyz kerek? Alladan basqanyng barlyghyn Onyng jaratylysy dep tanyghan babalarymyz «Jalghyzdyq Qúdaygha ghana jarasqan» demedi me? Al bayghús shaldyng qúdayy nesheu ózi? Kimderden, nelerden tileydi jәrdemdi? Qúdayy dala bolsa baghanaghy jalghyz shytyn baylap, jalynyp-jalpayghan jalghyz aghashy qayda qaldy? Altynaydyng aruaghy she? Barlyghyn bir ózi «mengerip», tek syrtynan baqylap qana jýretin qanshyq qasqyr she? Shal beybaq kók túmannyng kesirinen auylynan adasyp qalghany týk emes, kóp kýmәnning kesirinen aqylynan adasyp qaldy. Jana ghana jalbarynyp túrghan osylardy tastay salyp, endi dalany «qúday» túta jónelgenin qalay týsinesiz? Taghy bir jerde nemeresi osy shaldan «Búl da Qúday ma?» dep súraytyny bar edi ghoy.  Ol súraqtan shaldyng anany da, mynany da qúday túta beretindigi ózinen ózi shyghyp túrghan joq pa? «Qúday bir, Payghambar haq» deytin qazaq múndaydy «Qúdaydan bezgen» deushi edi.

Osylaysha rejisser shaldy әbden qiyndyqqa týsirip, kórermenning jany ashitynday shaqqa jetkizip alyp baryp, haq Qúdaydan bezdirip, auzyna qópqúdayshyl tәnirshildikti salady. Qarly boranda adasyp, qasqyrlardyng arasynda qalghan shalgha kim ayap qaramasyn? Ssenarist shaldyng auzymen dәl osy tústa ótkizip jibergisi keledi iydeyalaryn. Beygham kórermenge «Endi qaytsyn bayghús shal» dep janasharlyq tanytuyna mýddeli bolghany sonday, shaldy eniretip jylatady. Sol kezderde ghoy shaldyng Allagha tilin bezep-bezep alatyny...

«Men saghan tabynghan emespin!» dep Alla tarapyna aiqay kótergen qazaqty ómirden kórgen emespiz. Kinodan kórip otyrmyz mine. «Meshitine bara almadym» dep nazalansa nazalanatyn shyghar, «meshitine bas súqqan emespin» dep keudesin úrghylaghan qazaqty da birinshi ret kórip otyrmyz. Áriyne ssenariyin rejisserding ózi jazghan kinodan. Birinshi ret degenge qarap, rejisserding janalyq ashqan jasampazdyghyn aityp otyr dep qalmanyz. (Bizde kóbinese solay ghoy, «qazaq kinosynda birinshi ret eshkini paydalanghan erekshe rejisser» degen sekildi resenziyalar jazylady) Jasampazdyghyn emes jauyzdyghyn aityp otyrmyz.

«Shal» kimning túghyryn baspaqshy?

Dindi dingek etken qazaq aqsaqalynyng baylauly kókiregi әrkim shirigin tóge beretin qoqys shúnqyry emes. Olardyng auzyna sóz salu Ermek oilaghanday onay bolmaydy. Al tili aitpaq týgili, qúlaghy esty qalsa denesi týrshigip ketetin myna sózderdi auzyna salu - olargha jasaghan jauyzdyq. «Jarylqaymyz» dep jauyzdyq qanjaryn ayarlyqpen jeng úshyna jasyra kelgen Kenes ýkimetining ateistik istigine shanshylyp, itke bermes qorlyghy men qúqayynyng ne týrin kórse de, qayran atalarym, qayran әjelerim qu jalghannan «Qúday» dep ótip edi! Imperiyanyng itarshylarynyng oilap tappaghan qorlyghy joq. Bizding auylda Jamsap degen kisining namazyna tosqauyl qoya almay, aqyry kóp aldynda «Qúday joq» dep aitqyzugha bel baylaydy belsendiler. Et pen sýiekten jaralghan adam ghoy, qanshama tayaq pen qinaudyng qiynshylyghyna tóze almay «iә aitayyn» dep dayyndalyp ap, «al basta!» degende «joq, aita almaydy ekem» dep qúmyghyp jylap otyra ketedi eken jaryqtyq... Osy kórinis apta emes, ay emes jyl boyyna qaytalanypty. Ashy tayaq, auyr azaptan qútylu ýshin «Qúday joq» dep bir-aq ret, bir auyz aita salugha jibermey túrghan jýrekting imany-ay desenizshi! Álemderding Rabbysyna degen qúrmetting jýrek tórindegi ornynyng jogharysy-ay shirkin! Býkil imperiya qazaqtyng jýregindegi osy imanmen alysty ghoy. Sóite túra sol imperiyanyng jabylyp jýrip jalghyz Jamsapqa әli kelmepti, aitqyza almapty әlgi sózdi. Bir bolsa da biregey músylmandyq sapanyn, basty quaty bileginde emes jýreginde bolatyn qazaq qariyalarynyng erlik kórsetkishi emes pe búl! Ayar jauyng sonda da qoymay Jamsapty túp-tura 18 jyl boyy týrmede otyrghyzypty. Jamsap 18 jyl boyy namazyn jibermepti, aitpapty әlgi sózdi. Jas jigit kezinde týrmege týsip, sol Jamsappen birge bolghan Qarashash degen aqsaqal әli tiri otyr. Biz búl jeke Jamsapty aityp otyrghanymyz joq, bireuin mysalgha ala otyryp ol kezdegi qariyalarynyng deni osy negizde bolghanyn esimizge týsiru ýshin aityp otyrmyz búl әngimeni.

Mine, osylay da, osylay... Qarttarymyzdyng auzynan qyzyl imperiya kezinde shyqpaghan sóz býgin egemendik alghanda shyghyp otyr. Ázirge kinodan. IYә, kinonyng iydeologiya jýrgizudin, sanany bildirmey iygerudin, qysqasy, ruhany soghystyng eng nәzik, eng quatty qúraly retinde paydalanyluy da tegin emes qoy.

Saltsyz filim

Rejisser әlmisaqtan músylmanbyz deytin qazaqtyng boyynan sol músylmanshylyq negizinde qalyptasqan býkil salt-sana, dәstýrin sylyp alyp, sol bostyqqa ózining quattap jýrgen «qúndylyqtaryn» yaghny tәnirshildigin tanbaqshy. Filimning ón-boyynan qazaqqa tәn bir salt taba almaysyz! Bir dәstýr  taba almaysyz! Joq! Eshqanday salt joq. Álde, kórshining araq iship qonaq kýtip jatqany qazaqtyng dәstýri me? Bes paryzdy ótep jýrgen qazaqty aitpaghan kýnning ózinde, oraza, namazgha әli qoly jete qoymaghan qazaqtyng úly men qyzy dastarqan basynan bet sipamay týregelmeydi. Tym bolmaghanda osy belgini qaldyrugha bolatyn edi ghoy. Joq, qaldyrmaydy. Óitkeni ssenaristing músylmanshylyqqa, sol negizdegi qazaqy tanym-týsinik, salt-dәstýrge degen óshtigi qasqyrdyng jyrtyqshtyghynan da beter. Ony tek kinonyng mýmkindigin paydalana otyryp jasyrady. Ashyq aita almaydy. Namaz oqityndaryn aitpay-aq qoyalyq, kóshede masandau túrghan qazaqtyng jigitine «músylman emessin» dep aityp kórsinshi, eki qoly sonyng jaghasynda keter edi. Sebebi, atalarymyzdyng kәpirden kórgen keshegi qorlyghynyng qolamtasy úrpaghynyng kókireginen әli suyp ýlgere qoyghan joq. Atasynyng dinine degen qúrmeti osy kýngi tiri jýrgen qazaqtyng bәrining derlik sanasynyng týkpirinde jatyr.

Osy aityp otyrghanymyz bylay qaraghanda fiylim tónireginen alystau siyaqty kóringenimen, mýlde olay emes. Óitkeni fiylimning ózi biz aityp otyrghan osy qúndylaqtargha qarsy týsirilgen. Onyng shynayy kespirin ashu ýshin qazaq boyyndaghy Ermek syzyp tastaghan qúndylyqtardy aitu arqyly ghana týsindire alamyz. Basqalay mýmkin emes. Osynyng bәrin tek sol ýshin sóz qylyp otyrmyz.

Endeshe fiylimning jelisine oralayyq. Alla Taghalagha «aytyp-aytyp tastaghan» shaldyng sonyna týseyik.

Jalghyz jaghymsyz keyipker

Keyipkerleri tútas jaghymdy etip týsirilgen búl fiylimde jalghyz ghana jaghymsyz keyipker bar. Ol - aqsaq anshy. Basqasynyng bәrinen jaghymdy keyipker jasaghysy keledi. Shaldy, nemereni, kelindi, tipti jyrtqysh qasqyrdy da, shalgha malyn qosyp, jinalyp araq ishken kórshige de «osy mening kesirimnen boldy» degendi aityqyzyp, adal qyp kórsetedi. Jalghyz jaghymsyz - aqsaq anshy. Nege?

Óitkeni, ol auylyna meshit saldyrghan qazaq, yaghny - músylman. Ssenarist shaldyng oiy men obrazyn onan ary aishyqtay týsu ýshin arnayy týrde osy anshyny aman qaldyrady. Simvoldyq tәsildi osy aqsaq anshygha kelgende ayamay-aq qoldanady. Ony shaldyng arqasynda aman qaldyruy, mandayynan teri sorghalap sýirep jýrui, «shaldyng arqasynda ýsip óluden aman qalghandyghyna senbesen, myna jolghy  qútqarghanyna sózsiz senersing dep, erinbey kópir jasap, endi sodan qúlatyp, anyq týrde taghy bir qútqartuy, sodan keyin baryp «Allagha tike shyghatyn meshiting bolsa, múnda ne ghyp otyrsyn?» dep keketuining ar jaghynda rejisserding aitpaghynyng ne ekenin anyq kóruge bolady. Áytpese osy kinogha kópirding basqa qajettiligi joq. «Allagha jalbarynatyn músylman deysin, qútqaratyn shal bolmasa jaghdayy ne bolmaq? «Qútqarsa Qúdayyng qane?» dep ony shaldyng aldynda mýsәpir halge týsiru, ony masyl ghyp kórsetu pighyly kózge úryp-aq túr. Shaldyng auzynan «atalarymyz Mekkege jayau barypty» degizip, oghan anshynyng auzynan әdeyi týrde «Ol qazir biznes qoy» deui, osyghan ile-shala shaldyn: «ózim qaranghy bolsam da...» deuining (solardyng da kesiri degendey) barlyghynda osy maqsat, osy pighyl. Anshynyng shaldyng basyna anyq qiyn sәt kelgende aqsap jýrgen ayaghyn basyp orman arasyna sinip joghalyp, shaldy qasqyrgha tastap ketuin satqyndyq, al onyng fiylim sonynda taghdyrynyng belgisiz bolyp qala berui, onyng bolashaghy belgisiz, búldyr degen  simvoldardy rejisser qasaqana qoldanady. Dýbәra shaldy: «sen meshit saldyng eken, ony mindetsime, ony Alla ýshin salghan ekensin, aitpa» dep músylmanshylyq turasynda aqylgóisitui - tәnirshil dýbәrәni músylmannan joghary qylyp kórsetu niyetinen habar beredi.

Qazaqstandaghy ongha juyq meshitterden basqasynyng bәrin qazaqtyng qaymana jigitterining qaltasynan shyqqan aqshamen salynghan. «Ózimning Qúdaygha tikeley shyghatyn jeke menshik meshitim bar» dep aitqan qazaq estigen emespiz osyghan deyin. Jәne olardyng bәri «men meshit saldym» dep aiqaylap jýrgenin taghy kórgen joqpyz.

«Janashyrlyqtyn» qúny

Fiylimning shyrqau shyny - shaldyng qasqyrmen aiqasy. Shalgha kórermenning janyn ashytatyn, jaqtas qylatyn túsy osy. Jan iyesining barlyghy qaterge betpe-bet kelgende ózin saqtap qalu ýshin kýresedi. Oghan shaldyng qazaq boluy, orys, nemis boluy shart ta emes. Rejisserding oiy kórermenning kókeyine osy shalgha degen qúrmet qaldyryp ketu. Janr zany boyynsha sonda ghana onyng odan búrynghy isterining barlyghy jónge sanalyp, kórermen kókeyinde jaqsy maghynasynda ornamaq. Nemeresining jýregi sezgendey bolyp kelip qútqaryp aluy, qútqarghanda da saydy aralap úzaq jýrui, mynaday nәzik túsqa kórermenning kónil pernesin úzaq basyp túruynyng sebepteri de sodan. Qazirgi kýnde kóptegen kórermenning kózine ystyq jas alyp, maqala jazsa maqtay jóneletini de osy jeri. Ata men nereme arasyndaghy sezimdi qazaq ystyq sezinetindigin jaqsy paydalana otyryp ótkizbekshi. Janashyrlyq sezimin jamylghan jaman niyetten beyhabar  qanshama qaragózderimiz «fiylimdi týsirgen ózimizding qazaq qoy jamandamayyqshy» dep jandary qalmay jýr. Átteng deysin, әtten!.. Ol ata men búl atanyng arasy jer men kóktey ekendigin, ghasyrlar boyy kele jatqan aqsaqaldyq úghymdy Ermekting «shalyna» aiyrbastap otyrghandyghyn qaydan bilsin!

«Shal» kiygen shәpki

Qazaq ruhaniyatyna tútastay qarsy jasalynghan fiylimning memleket qarajatymen týsirilgeni óz aldyna, fiylimning basyna «Mәdeniyet jәne aqparat ministrligining tapsyrmasymen» dep jazylghanyna qynjylmay túra almaysyn. Al «shal men teniz»-ding jelisi boyynsha degenining de ózindik sayasaty bar. Birinshiden, sheteldegi onyng jarnamasyna kerek boldy Heminguey. Ekinshiden, ózining oidan shygharghan jasandy iydeyasyn klassikagha úlastyrau boldy. Ýshinshiden, qazaqqa degen jauyzdyq ekendigine kýdik tudyrmau ýshin alyp otyr. Áytpegende aidaladaghy «shal men tenizdin» qazaqqa qaybir qatysy bar. Jәne ol shygharma qayda, búl fiylim qayda!

Qazaq kino synynda jәne basqa óner salalasy syndarynda da kóbinese rejsserding júmysyn baghalaghanda eng bastysy «sheber oryndapty, sheber týsiripti nemese sheberlik jetispeydi, dúrys týsire almaghan» degen synayda baghalap jatamyz. Al ol neni sheber týsiripti, neni sheber kórsete almapty degen súraq mýlde oiymyzgha kirip-shyqpaytyn kýige týsip qalghanday jayymyz bar. Búl ýlken ókinish. Últtyng sory!

Sózben óshtesu...

«Shal» jayyndaghy týiinge jaqyndap kelemiz, qadirli oqyrman. Maqalamyzdyng basynda uәde berip ketkenimizdey Eralynyng (Shaytanbektin) obrazy jayynda aitudyng kezegi endi keldi. Ony suyq, jigerli, aqyldy, qoryqpaytyn, seskenbeytin, jýikesi temirden myqty, isine kisi sýiinerdey etip kórsetuining syry nede? Oghan shal eshqashan bir nәrse jayynda jón siltep, aqyl aitqan emes. «Mynany bylay isteysin» degen bir auyz sóz shygharghan joq auzynan. Sóite túra Shaytenbegine ólerdey senedi. «Shirkin Shaytanbegim bolsa...» deydi. Filimning negizgi  qúpiyasy osy jerde deuge bolady. Shal nemeresine ghana emes, jalpy fiylimning basynan ayaghyna deyin birde-bir ónegeli sóz aitpaydy. «Anau bolady, mynau bolmaydy» degen tiymnan ada. Onyng bar bilgeni, bar aitqany «qasqyr kýshikteytin kezde atpau kerek». Boldy. Nemeresine túrmystyq sózderden basqa eshtene aitpauynyng (dúrysy aitqyzbauynyn), sóite túra onyng myqty boluynyng sebebi ýlken hәm qorqynyshty.

Rejisser sóz degendi qasaqana tek qana «bar, kel, kele jatyr» degen sekildi aqparat almasushy qatynas qúraly retinde ghana qoldanady. Sonda da nemeresi atasynyng tәrbiyeli sózinsiz-aq myqty. Yaghny atalarymyzdyng aqylman sózining qajettigi joq-mys. Al jaqsy sózdi jarym yrysqa balaghan danalarsha aitsaq sóz - tәrbiye, ómir sýruding qaghidasy. Olar aitqan sózding arghy týbi - Allanyng sózi, Qúran yaghny aqiqat. Atalarymyz sózining qadiri bolatyndyghy sondyqtan. Bizding ómir sýru qaghidamyz, saltymyz, sanamyz bәri osy sózderden taraghan. (Eng alghashqy adam - Haua atagha Allanyng sózi týsirilgen bolatyn.). Al Ermekting shaly qúsap úrpaghynnyng boyynan osynyng bәrin syzyp tastasang Shaytanbek shygha kelmek. Ony túsaulap túrghan tyiymdar, yaghny sózder. Osyny kórermenge týisigimen sezdirmek. «Kelinde» de sóz bolmaghandyghy sol. Sodan baryp ózining quattap jýrgen eshqanday tyiymy, qúlshylyghy joq qasqyr qaghidaly tәnirshildigin dәriptemek. Kitabi joq «dinde» sóz bola ma? Ermekting sózdi qaghys qaldyra beretindigi sodan. Sóitip otyryp kitәby dindi joqqa shygharatynyn isharalaydy. Qanshyq qasqyrdyng shalgha shabuyldamay ketkeni  sózsiz-aq ózara týsiniskeni, sóz tyndamaghan nemeresi myqty bop, shaldyng da qasqyrmen alysyp jenip jýrgeni sol. Endi «Bir Alladan basqagha bas kesseng de bas úrman» (Aqyt Ýlimjiúly) dep atqa qonghan babalarymyzdyng  Ermekke bir sózining de keregi joq ekendigine kóziniz anyq jetken shyghar. Búndaylar ýshin qazaqtyng ghasyrlar boyghy auyz әdebiyeti, shejiresi, aitysy, maqal-mәtel, jyr-dastandarynyng qúny kók tiyn. Búqar jyrau, Shortanbay, Dulat, Abay, Jambyl, Shәkәrim, Ahmetterdey ardaqtylarymyzdyng sózi týgili atyn da estigisi kelmeydi.

Qasqyrgha «ghashyqtyq»

Ókinishtisi sol, osynday soraqy fiylim jayynda belgilil bir toptardyng arnayy úiymdastyrylghan qolpash pikirlerine ilesip, búl fiylimdi maqtaushylar ózimizding ishimizden de shyghyp jatyr. Mysaly, últ qalpaghyn kiygen biz gazette: «Tuyndyda qasqyrdyng minezin ashyp kórsetkenin atamau mýmkin emes. Ol da óz artynda úrpaq qaldyryp, adamazat tәrizdi ózining qoghamy, ortasy bar. Kókbórining kiyeliligi - onyng otbasyna beriktigi. Qasqyr bir ghana otbasyna ie jәne ol bóltirik tәrbiyesin tolyqtay óz moyynyna alghan hayuan. Auyzdandyru, bóltirigin kókjalgha ainaldyru, bәri-bәri - osy ata qasqyrdyng qúzyryndaghy mindet. Ózge hayuandarda joq osy qasiyetter kiyeli jaratylys iyesin әr kez daralaydy...» depti. ("Últ times» gazeti, 1 qarasha, 2012. №25). Osyndayda kózsiz maqtau bola ma? (Qazaq «ýiirli qasqyr» deushi edi. «Qasqyrdyng otbasy» degen ne sóz?)

Jylaghyng keletin kýlkili jaghday ghoy búl. Bóltirigin auyzdandyru, kókjalgha ainaldyryp tәrbiyeleu qasqyrda ghana bar, ózge haiyanatta joq qasiyet degenine bala sene me? Ne aqymaqtyq búl? Arystan, aiydy, silusindi, býrkitting sarshasyn aitpay-aq qoyalyq, torghay ekesh torghaydyng kezektesip jem tasyp balapanyn qalay asyrap, qalay úshyratynyn bilmey me? Qasqyr da Alla taghala jaratqan qanshama hayannyng biri. Jaratylysy odan kýrledi, odan da tanghalardyq hananattar jetip artylady әlemde. Jazarmannyng múnday kózsizdikpen qasqyrgha «ghashyq» bolyp otyruynyng ózi fiylimning bergen nәtiyjesi.

Ana qyzymnan myna qyzym soraqy

Desede elding bәri elpildep ere ketken joq. Qanshama maqalalar jazyldy. Ókinishke qaray, sonday dәleldi, salmaqty maqalalardyng birin jazghan jurnalist «Endigi kezekte - «Kenje». Kýtemiz» dep tújyrypty sózin. (http://www.jaqsy.kz/article/view?id=153) Kýtetin nesi bar, osy rayynda túrsa Ermek «Kenje»-den keyin «Nemere», «Shal»-dan «Kempirdi» týsirse de qazaq pen Islamgha qara kýie jaghudan tanbaydy. Tek sol pighylyn qazaqqa ashyq bildirmey, ýrkitip, shamdandyryp almay, qalay ótkizip, qalay siniruinde ghana aiyrmashylyq bolady. Senbeseniz sol kezde kórersiz.

Tәuelsizdikten keyin últtyq ruhy sәl de bolsa bel kóterip, babalarynyng boyyndaghy erlik jigerdi ansay bastaghan bazbir qandastarymyz qazaq shaldyng qasqyrmen alysqanyna riza bolyp, soghan aldanyp qaldy. Kәdimgidey aldady. Arghy jaghy - ólekse. Qoy terisin jamylghan qasqyrdy ýlgi tútatyn Ermek qazaq sanasyna jasalatyn endigi shabuylda neni jamylmaq? Nemen aldamaq? Ol kinonyng búl kinodan aiyrmashylyq sonda ghana.

Jantalas...

IYә, Ermek qazaqty qalayda «Ermek» qylghysy keledi. Biraq әlmisaqtan músylman qazaq oghan kóner me?!

"Abai.kz"