«Jerding aty - tarihtyng haty» degen oily da, maghynaly ata sózi bayybyna barghan jangha tym baghaly ekeni anyq. Óitkeni, onyng týp-tórkininde jer ataularynda ata-babadan býgingi kýnge aman jetken asa salmaqty amanat jatyr. El Tәuelsizdigining alghashqy jyldarynda bir kezdegi orys otarshyldyghy saldarynan adam týsinip bolmas dәrejede ózgeriske úshyraghyn jer ataularyn qayta týzep, bir kezderdegi tarihy ataularyn qaytaru baghytynda ýlken sharalar atqarylyp edi, ókinishke qaray, qazir onday bastamalargha ýrke qaraytyn boldyq. Ózgertu, tarihy ataudy qaytaru turaly sóz qozghalsa, ainalagha jaltaqtaytyn  jaghdaygha jettik-au degen oy janymdy jii mazalaydy.  Sonyng biri -  «jyldar ótti, jaghday әli solay ma?» degizetin jay turaly jazghym kelip otyr. Ol arydan tartqanda HVI - HVII ghasyrlardan beri atauy búrmalanyp kele jatqan ataqty  tau atauy. Naqtyraq aitqanda, Jonghar shapqynshylyghynan  beri «Jonghar Alatauy» dep atalyp kele jatqan taudyng tarihy atauyn qaytaru. Ótken tarihymyzdan úzaq uaqyt kóz jazyp qalghan úrpaqtarymyzgha: «Búl Alatau -  «Jonghar Alatauy emes», zamanynda babalarymyz búl taudy  «Arqas Alatauy»  degen» desek kópshilikting kýmәnmen qarauy zandy da, óitkeni, tarihtan solay oqydy.  Kýni býginge deyin baspasózde de solay  jazylyp keledi.

«Jerding aty - tarihtyng haty» degen oily da, maghynaly ata sózi bayybyna barghan jangha tym baghaly ekeni anyq. Óitkeni, onyng týp-tórkininde jer ataularynda ata-babadan býgingi kýnge aman jetken asa salmaqty amanat jatyr. El Tәuelsizdigining alghashqy jyldarynda bir kezdegi orys otarshyldyghy saldarynan adam týsinip bolmas dәrejede ózgeriske úshyraghyn jer ataularyn qayta týzep, bir kezderdegi tarihy ataularyn qaytaru baghytynda ýlken sharalar atqarylyp edi, ókinishke qaray, qazir onday bastamalargha ýrke qaraytyn boldyq. Ózgertu, tarihy ataudy qaytaru turaly sóz qozghalsa, ainalagha jaltaqtaytyn  jaghdaygha jettik-au degen oy janymdy jii mazalaydy.  Sonyng biri -  «jyldar ótti, jaghday әli solay ma?» degizetin jay turaly jazghym kelip otyr. Ol arydan tartqanda HVI - HVII ghasyrlardan beri atauy búrmalanyp kele jatqan ataqty  tau atauy. Naqtyraq aitqanda, Jonghar shapqynshylyghynan  beri «Jonghar Alatauy» dep atalyp kele jatqan taudyng tarihy atauyn qaytaru. Ótken tarihymyzdan úzaq uaqyt kóz jazyp qalghan úrpaqtarymyzgha: «Búl Alatau -  «Jonghar Alatauy emes», zamanynda babalarymyz búl taudy  «Arqas Alatauy»  degen» desek kópshilikting kýmәnmen qarauy zandy da, óitkeni, tarihtan solay oqydy.  Kýni býginge deyin baspasózde de solay  jazylyp keledi.

Al endi sol «Jonghar Alatauy» degen ataugha biraz toqtalyp óteyik. «Ózender órnektegen ólke» atty kitapty (avtory B.Núrjekeev, 33-bet) oqysaq, Jetisudyng shyghys jaghy Batys Sibir general gubernatoryna qaraytyn. Sol uaqytta Jetisu jerining kartasyn jasau polkovnik Abakumovqa tapsyrylypty (onyng beyiti Qapalda jatyr). Ol jergilikti halyqtan súray otyryp, tau-tasty, jerdi  kartagha týsirse kerek. Sol kezde manynda jýrgenderden: «Batystan Shyghysqa qaray sozylyp jatqan myna taudyng jalpy atauy bar ma?» dep súraghan kórinedi. Alghashynda bәri «Alatau ghoy» dey salypty. Qazaqta ne kóp, Alatau kóp. «Búl qay Alatau?»  degende bireuleri «Zanghar Alatau», taghy bireui «Jonghar Alatauy», múnda búryn Jongharlar túrghan» depti. Onyng arysyn qaydan bilsin, odan beri qansha úrpaq auysty? Solay Arqas aty óship, Jonghar atalghany anyq. Búl jaghday  ataqty Qojabergen jyraudyng myna bir shumaq óleninen de kórinis tabady:

Teriskey Alataudy qalmaq aldy,

Nayman men Qonyratty quyp saldy.

Qayran jer, jau iyeligine kóshkennen son,

Jonghardyng Alatauy dep ataldy.

Qazbek Bek Tauasarúlynyng «Týp-túqiyannan ózime deyin» kitabyn ashyp kórsek te osy derek aldan shyghady  (108 bet), «Bәidibek balalary kóbinese bes Alataudy -Arqas-Labas-Shuas-Shynbas-Talas manyna kóship-qonyp meken etken» deydi. Múnda da  Jonghar degen atau mýlde joq. Al Arqastan basqa ataular kýni býginge deyin saqtalghan. Sol kitapta keyinnen:  «Tóle by biyleytin jayylmas qapal rulary sol bir zamanda Arqas tauynyng eng bir shúrayly aimaghy Bayanjýrekte qystaytyn edi» dep atap kórsetken. Sol Bayanjýrek tauy - qazirgi Aqsu audanyndaghy Arasan auylynyng jeri. Osy ónirdegi kónekóz qariyalar - Slampol, Balatúrsyn, Qyzaybekter: «Qayran, Arqasym, Jonghar atalyp, jasap túrsyn-au» dep kýrsinetinin qaytersiz? Qazekem jer-su, say-sala, taulargha at qoyda sheber halyq qoy. Arqas-Labas-Shynbas-Talas ataulary, bir atanyng balalarynday ýilesip,  jarasyp túrghan joq pa? Endi sóz sonynda aitayyn degenim, sol «Jonghar Alatauy» degendi ózgertip, ornyna «Arqas Alatauy» dep bayyrghy ataudy qaytarsaq, tariyhqa jasalghan qiyanattyng betin qaytarghan berekeli isimiz bolar edi.   Qúrmetti oqyrman, ziyaly qauym, sizder qalay qaraysyzdar?...

Q. Qúdaybergenov,

Almaty oblysy.

«Abai.kz»