Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2343 0 pikir 16 Qarasha, 2012 saghat 09:21

Beysen Ahmet. Qytay halqynyng partiya qúryltayynan kýtken ýmiti aqtala ma?

Álemdi sany men ekonomikasy arqyly qorqytyp otyrghan derjava Qytay Kompartiyasynyng basshysy almasty. Endi ne ózgeris bolatyny qytaylardyng ózin de ózgelerdi de bey-jay qaltyrmasy anyq. Búl turaly Britandyq Guardian («Gardian»), Mailonline, AQSh-tyng Shanghaiist portaldary osy qytay sayasatyn keninen talqylay bastady. Tipti Guardian portaly Qytay sayasy jaqtan ózgerissiz, reformasyz qalatyny turaly saraptamalardy jaryalady. Al bizde osy saualgha baylanysty óz joramalymyzdy jaryalaudy jón kórdik.

Qytaylyqtar Qytay Kompartiyasynyng 18-kezekti Qúryltayynan ne kýtti?

Birinshiden, ekonomikalyq reforma kýtti. Sebebi:

Álemdi sany men ekonomikasy arqyly qorqytyp otyrghan derjava Qytay Kompartiyasynyng basshysy almasty. Endi ne ózgeris bolatyny qytaylardyng ózin de ózgelerdi de bey-jay qaltyrmasy anyq. Búl turaly Britandyq Guardian («Gardian»), Mailonline, AQSh-tyng Shanghaiist portaldary osy qytay sayasatyn keninen talqylay bastady. Tipti Guardian portaly Qytay sayasy jaqtan ózgerissiz, reformasyz qalatyny turaly saraptamalardy jaryalady. Al bizde osy saualgha baylanysty óz joramalymyzdy jaryalaudy jón kórdik.

Qytaylyqtar Qytay Kompartiyasynyng 18-kezekti Qúryltayynan ne kýtti?

Birinshiden, ekonomikalyq reforma kýtti. Sebebi:

1. Songhy jyldary beleng alghan zat baghasynyng qymbattauy qytay qoghamynda ýrey tudyrdy, sebebi halyqtyng basym bóligin ústaytyn  tútynu óresi birshama tómen jәne orta jik ókilderi ýshin ekonomikanyng shayqaluy kýtpegen jaghday. Birden әlemdegi 2 ekonomikalyq derjavagha kóterilgen Qytydyng tosattan әlsireui Qytaylardyng senimine daq týsirdi. Ruhtaryn tómendetip jiberdi. Mine, osy sebepti Ýkimetting ekonomikalyq jaghynan shirktesuinen kórip otyr. Ontýstik aimaqtardaghy myndaghan zavodtardyng jabyluy, ýkimetting negizgi satygha qúighan qarjysyn jekelegen kompaniyalar iyelenip, jyljymaytyn mýlik salasyn negiz etken  az sandy adamdardyng tez bayyp shygha kelui, ýilesimdi bazar ortasyn jarata almauy, jarna bazarynyng túraqsyzdyghy, qúndy zattar bazaryndaghy alayaqtyq siyaqty jayttar halyqtyng jýikesin júqartyp jiberdi. Halyq jappay qarjylaryn bankterge audaryp, qarjy ainalymyn múzdata bastady.

2. Áleumettik sala kýrdelesedi. Sebebi,  jan sanynyng qartanggha bet aluy zeynetaqy jýiesin de ózgertudi talap etip otyr. 10-15 jyldan keyin bolatyn әleumettik jaghdaygha qazirden bastap dayyndalmasa, ýkimetke auyrtpalyq arta týsedi.

3. Shetel investorleri qytaydy ýlken zavod nemese zavod salatyn aimaq retinde qarady. Osylaysha enbekkýshi arzan, ónimdiligi joghary, memleketting jenildetilgen qarjysy men sayasatyn paydalanghan shetel investorler memleketti de halyqty da qanady. Sonymen, negizi aqsha shetelge aqqan ekonomikalyq jýie qalyptasa bastady. Joghary tehnikaly zavodtargha milliardtap qarjy salghannan góri, arzan enbekkýshti negiz etken tómen tehnikaly zavodtar jýiesi alda qúlaydy degen sóz. Sebebi, qartaya bastaghan qytaylar  zeynetke shyqqanda jastardyng qara júmystargha bara qongy ekitalay. Al ekonomikalyq krizisting dauyly soghyp túrghan batys biznesmenderi әzirshe joghary tehnikaly salagha auysugha asyghar emes. Qytaygha bәsekeles bolyp otyrghan «Shyghystyng 4 aidahary» atap aitqanda, Japon, Koreya, Tayvan,  Singapur  qatarly elderge endi  Malayziya,Tayland, Filippiyn, Indoneziyalar qosylyp otyr.

4. Qytay baylary men sheneunikteri shetelge ketudi múrat tútady. Mine, búl qytay aqshasynyng qúnsyzdanuynyng taghy bir sebebi. Shetel asqan milliardtaghan aqshanyn  kesirinen qúnsyzdanugha úshyraghan Qytay yuanyn túraqty ústap túru ýshin Qytaylar  qúnsyzdanghan aqshanyng ornyn ózderi tolyqtap otyr.  Al oghan AQSh dollarynyng qysymymyn qosynyz.

5. Qytay endi óndirushi elden tútynushy elge ainaluy mýmkin. Esin jiya bastaghan kórshileri men batys elderi, shyghys ontýstik Aziya elderi  Qytay bazaryna baghyttap ekonomikalyq jýie jasauda. Ásirese Rossiya men Qazaqstan búl jóninen alda keledi.

Ekinshiden, sayasy reformalar kýtude. Sebebi:

1. Jemqorlyq.  Qytaylar sanasy auysa bastaghan últqa ainaldy. Qytaylar ýshin eng kerekti nәrse baylyq. Bay kerek. Mine, osylaysha aqsha qúmarlar men biylik qúmarlar sahnagha shyqty. Tipti ortalyq appartty da sharpyp otyr, ókinishtisi osy súmdyqty kóre túra Qytay ýkimeti ashyq kýreske bara almauda. Tipti 7-nshi tamyzdaghy Ýrimji uaqighasynyng tuyluyna sebep bolghan Uang Lychuan myrzany jazalaudyng ornyna lauazymyn ósirip alyp ketkeni belgili.  Al jemqorlyqpen kýresude aty shyqqan Bo Shilay (Oryssha: Bo Silay) joldasty әielining «adam ólimine qatysy bar» ekendigi ýshin júmystan alastatty.  Uen Jiabau (Oryssha: Ven Jiabao) әuletining 2,7 milliard baylyghyn teksermedi. Mine, búl halyqtyng ýkimetke bolghan senimin azaytyp jiberdi.

2. Sayasy baqtalastyq.

3. Búl -  Qytay basshylyghynyng qazirgi auyruy.  Jiang Zymin joldastan keyingi Hu Jintao (Oryssha: Hu Szinitao) basshylyqqa kelgende  komandalyq jýie qalyptasa bastady.  Qytayda songhy jyldary mafiyalyq biylikting qatty damyghanyn eskersek, búl auyru biyliktide ainalyp ótpegenin angharugha bolady.

4. Ruhany saladaghy keri sheginushilik.

Búl nan men jatyn oryndy sheshudi maqsat etken elder ýshin óte qiyn jaghday. Odan shyghu ýshin de memleket pen qogham bolyp kýresetin orta jaratu kerek. Din men dilden alystaghan halyqty qayta oraltu onay bola qoymas. Al qytay búl salada eshqanday jýieli júmys jasamaydy.

5. Zor Qytayshyldyq pen qytaylandyru sayasaty.

Búl tek sany az últtardy ghana emes, sol aimaqtarda túryp jatqan jergilikti Qytaylardyng da narazylyghyn tudyruda. Songhy jyldary Shinjiang Úighúr Avtonomiyaly Okrugine qonystandyrylghan qytaylar sany beyresmy mәlimetterde 30 millionnan asyp ketken. Sol ýshin tipti Barkól, Altay, Ile aimaqtarynda jergilikti qytaylar men ishki jaqtan kelgen qytaylar arasynda kelispeushilik tuylyp, tipti qarsylyq ereuilderi de ótkizilgen.  Ishki Múnghúliya Avtonomiyaly Okruginde 30%  ghana taza Múnghúldar qalghan, qalghandary assimilasiyagha úshyrap qytaylanyp ketken. Al sol súmdyqty basqa últtyq aimaqtargha jýrgizude.

Sonymen halyqtyng ýmiti aqtala ma?

Qytay kez-kelgen jaghdayda jasyryn júmys jasaugha әdettengen.  Ýndemey jýrip ýidey pәleni shygharatyn Qytay mentaliyteti Qytay biyliginede daryghan. Qytayda ekonomikalyq jaqtan reformalar bolady, biraq sayasy salda eshqanday ózgeris bolmaydy.  Sebebi ekonomikalyq quatty saqtap qalu kezek kýttirmeytin mәsele. Al sayasy jýie jóninen alghanda ózara ymyralasqan top úzaq uaqytqa ketkeli túr. Tipti endi biylikting jogharghy salasyna kiru ýshin de sol toptyng ýdesinen shyghu kerek bolady dep esepteymin.  Sonymen, ózara senimdi adamdar tobyn oryn almastyratyn «oryn almastyrghanmen qosylghyshtyng mәni ózgermeytin» qazaqstandyq jýie endi Qytaygha da endi.  Biz búl jýieden shyghyp kete alamyz, al Qytaylar osy jýiede bir azgha deyin maltaytyn bolar.

Sayasatty baqtalastyqtyng qúraly etu  jaghdayy  retinde Bo Shilay mәselesin aitugha bolatyn syyaqty. Sebebi,  Shy Jinping myrzanyng bәsekelesi retinde kóringen, Bo Shilay syndy naghyz isker kommunistin  Qytay biyligine keluinen qoryqqan batys Masondarynyng tapqan ailasy boluyda mýmkin. Degenmen shyndyqty alda kóremiz.

Qytay ekonomikalyq reformalardy bastady.  Eng aldymen Keden Odaghymen sauda salasyn jaqsartu ýshin 10 milliard AQSh dollary qarjy kómek beretinin de jaryalady. Keden Odaghy Qytaydyng  eng ýlken energiya kózi bolmaq.  Al Afrika men Amerika qúrylyghyn ekonomikalyq jaqtan jaulau prosesi onan әrmen jalghasady degen sóz.

Taghy bir aitarlyq mәsele, az sandy últtar men qytaylar arasyndaghy  kópten beri túryp kele jatqan  jergilikti sanalatyn Qytaylar men kóship kelip jatqan qytaylar arasynda alauyzdyq úlghayy mýmkin.  Sebebi, Hu Jintao (Oryssha: Hu Szinitao) joldastyng yqpalynan Shy Jinping (Oryssha: Sy Szinipiyn) myrzanyng onshalyq shygha qoymasy anyq.

Nede bolsa, alda kóre jatarmyz.  Qazaqta «Qayda barsang qazannyng qúlaghy tórteu» degen maqal bar. Ol ras. Biraq qazannyng bir qúlaghy synyp qaluy da mýmkin ghoy. Endeshe bәri de mýmkin.

«Abai.kz»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5434